Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195Töötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Ühe muna moodustamiseks peab lind palju sööma, sest munasse on vaja panna palju energiat. Lausa nii palju, et linnul ei ole reeglina võimalik päeva jooksul süüa nii palju kui vajab üks muna. Seepärast koguvad linnud enne munemist rasvavaru, et pesitsushooaja alguses energia munadesse suunata. Kust saab aasta lind aul muna moodustamiseks vajaliku energia?
USA teadlased uurisid Alaska rannikul pesitsevaid merelinde, et saada teada, kust pärineb merelindude söödud valk – merest või mageveest –, sest valku on munas palju ja selleks on emaslinnul vaja süüa palju valgurikast toitu. Uuritavateks olid kaks väiksemat hanelist – aul ja kirjuhahk – ning kaks suuremat – prillhahk ja kuninghahk.
Millisest toidust saab aul munemiseks vajaliku energia, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest "Ökoskoop".
Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest "Ökoskoop", mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisateave:Marko MägiTartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogmarko.magi@ut.eewww.eoy.ee/aul
Kägu.Foto: Janeelika Kaur
Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, millise pesa kägu muna poetamiseks valib.
Ida-roolind.Foto: Jan Ebr, CC BY 4.0, via Wikimedia Commons
Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, kuidas kägu muneb.
Rästas-roolind.Foto: Ere Uibu
Eesti Ornitoloogiaühing vahendab veebruarist kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Esimeses teadusuudises on fookuses käo parasiteerimise mõju sulasliigi rändekäitumisele.
Auliparv Apollo madalikul.Foto: Tarvo Valker
Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.
Söödav rannakarp (Mytilus edulis).Foto: dallenstein, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.
Auli emane noorlind (2a) ja isaslind lennus.Foto: Uku Paal
Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.
Siberi lemming (Lemmus sibiricus).Foto: Wikipedia
Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.
Aulid.Foto: Uku Paal
Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?
Plastprügi mererannas.Foto: Partonez, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.
Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.
Foto: Uku Paal
Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.
Mink otsib saaki sageli veekogude kaldavööndis.Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee.
Seekordsest aasta linnu teadusuudisest saab teada, kuidas mõjutab mink tuttpüttide pesitsemist.
Lendu tõusmiseks peab tuttpütt veepinnal pikalt joostes hoogu võtma. See on ka põhjus, miks teda ei kohta väikestel tiikidel ega metsajärvedel.Foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee).
Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.