Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu linn, 51005 Tartu maakondTelefon: +372 742 2195 (ajutiselt rikkis)E-posti aadress: eoy@eoy.eeFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhingYouTube: www.youtube.com/estbirdlifeTöötajate kontaktid
Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.
Läänemerel talvitav aul on juunikuuks Siberi tundrasse pesitsema jõudnud või kohe-kohe jõudmas. Asurkonna püsimise tagab sealne edukas sigimine, kuid auli arvukus on kahanemas. Auli arvukuse languse ühene põhjus ei ole teada, kuid siiski aitavad kogunenud andmed heita valgust sigimisedu saladustele.
Auli sigimisedu ja lemmingute arvukuse seost lähemalt uurisid Soome ning Taani teadlased. Missugune seos on auli sigimisedul ja lemmingute arvukusel, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest "Ökoskoop".
Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest "Ökoskoop", mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisateave:Marko MägiTartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogmarko.magi@ut.eewww.eoy.ee/aul
Auliparv Apollo madalikul.Foto: Tarvo Valker
Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.
Söödav rannakarp (Mytilus edulis).Foto: dallenstein, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.
Auli emane noorlind (2a) ja isaslind lennus.Foto: Uku Paal
Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.
Aulid.Foto: Uku Paal
Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?
Plastprügi mererannas.Foto: Partonez, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.
Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.
Foto: Uku Paal
Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.