Eesti randasid ja kaldaid ohustav eelnõu tuleb tagasi lükata

Pöördumise algatajad:
Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Loodushoiu Keskus
Eestimaa Looduse Fond SA
Eesti Looduseuurijate Selts
Jaan Riis
Tiit Maran
Kalev Sepp
Hannes Tõnisson
Aveliina Helm
Marju Kõivupuu
Toomas Kiho
Urmas Kõljalg
Valdur Mikita
Kristiina Ehin
Karin Bachmann
Aleksei Turovski
Urmas Tartes
Tiit Leito
Vladislav Koržets

Täna, 24. jaanuaril Riigikogu liikmetele saadetud avalikus pöördumises kutsutakse saadikuid üles tagasi lükkama looduskaitseseaduse muudatust, millega plaanitakse oluliselt vähendada veekogudeäärse ehituskeeluvööndi ulatust. Eelnõu tuleb parlamendis esimesele lugemisele teisipäeval, 25. jaanuaril.

Nelja riigikogu liikme poolt algatatud seadusemuudatuse ettepaneku järgi vähendataks ehituskeeluvööndi laiust praeguse kuni 200 meetri pealt 20 meetrini mererandades, Peipsi, Pihkva, Lämmi- ja Võrtsjärvel ning 10 meetrini Eesti teistel järvedel ja jõgedel. Ehituskeeluvööndi lausaline ja nii ulatuslik vähendamine kahjustab kõiki ranna ja kalda kaitse eesmärke, sealhulgas ohustab looduskoosluste ja oluliste rohekoridoride säilimist, kahandab randade ja kallaste võimet puhverdada looduskahjude mõju juba olemasolevale taristule ning annab tugeva aluse piirata inimeste liikumist ja juurdepääsu ranna- ja kaldaaladel.

Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendused plaanitava seadusemuudatuse kasu ja vajalikkuse osas on otsitud, mitmed neist sisutühjad. Näiteks on ühe põhjendusena nimetatud vajadust suurendada kohalike omavalitsuste (KOV) otsustusõigust ehituskeeluvööndi määramisel. See põhjendus on sisutühi: kehtiva õiguse kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus ehituskeeluvööndi ulatust põhjendatud juhtudel planeeringute kaudu nii vähendada kui ka suurendada. Seaduseelnõuga planeeritavate muudatuste mõju KOVide võimekusele on eesmärgiga võrreldes vastupidine, raskendades oluliselt KOVide võimalusi tagada randade ja kallaste kaitse ning avalike hüvede säilimine.

"Selline seadus muudab enamiku Eesti inimestest oluliselt vaesemaks. Nad kaotaksid suure osa hindamatust väärtusest, mida vabadus veekogude ääres takistamatult liikuda endast kujutab," rõhutab Meelis Tambets Eesti Loodushoiu keskusest. "Paneme saadikutele südamele, et ühiste huvide kaitse on kõigi elanike huvides. Soovime, et Eesti ranna- ja kaldamaastikud ning nende pakutav säiliks, nii inimese kui looduse jaoks. Selle garantiiks on piisava ulatusega ehituskeeluvöönd."

Rohkem infot:
Avalik pöördumine Eestimaa randade ja kallaste kaitseks
Riigikogu istungi ülekanne Riigikogu kodulehel
Seaduseelnõu menetlemise info
Materjale koondav teemaleht

Meelis Tambets
Eesti Loodushoiu Keskuse veekogude kaitse ekspert
meelis.tambets@gmail.com
Tel: 5176 886

Tiit Maran
zooloog, vee-elustiku ekspert
maran.tiit@gmail.com
Tel: 506 6859

Hannes Tõnisson
rannikugeoloogia ekspert
annu@tlu.ee
Tel: 5656 4129

Kalev Sepp
maastikuökoloog, Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse esimehe kohusetäitja
kalev.sepp@emu.ee
Tel: 510 0678

Ajakirja Hirundo nr 2/2021 esikaas.

Ajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda raiete mõjust linnustikule

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.

Loe edasi ...

Luiged.
Foto: Ave Kruusel.

Jaanuari keskel toimub veelinnuloendus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 15.–16. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel, mille eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Loe edasi ...

Metskurvits ehk nepp.
Foto: Ainar Õisnurm.

Aasta linnu tiitlit kannab tänavu metskurvits

Tänavune aasta lind on metskurvits ehk nepp, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Loe edasi ...

Varese alamliigid mustvares ja hallvares on nüüd omaette liigid.
Foto: Mati Martinson.

2022. aasta saabus muudatustega Eestis kohatud linnuliikide nimestikus

Eestis kohatud linnuliikide nimestikus toimus täna, 1. jaanuaril oluline muudatus. Kui seni võttis linnuharulduste komisjon (HK) Eestis linnuliikide nimekirja koostamisel aluseks Euroopa Harulduskomisjonide Liidu Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) ettepanekud, siis alates 1. jaanuarist 2022 otsustas HK üle minna IOC-süsteemile (worldbirdnames.org). IOC-süsteem on maailmas lindude puhul üks enimkasutatuid, AERC TAC-i pakutu aga ei vasta enam tänapäevastele molekulaarbioloogilistele teadmistele.

Loe edasi ...