Merelinnustik

Merel toituvad ja peatuvad linnuliigid võib eluviisi iseärasuste põhjal jaotada neljaks: 

  • Põhjatoidulised ehk merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti karpidest toituvad sukelpardid nagu aul, mustvaeras, tõmmuvaeras, hahk, sõtkas. 
  • Pelaagilistes kihtides toituvad, enamasti kalatoidulised liigid nagu  punakurk- ja järvekaur, alk, kormoran, pütid ja kosklad.  
  • Pinnatoidulised liigid nagu väikekajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tiirud.   
  • Madalates rannavetes peatuvad ja sageli põhjast küünitades toituvad luiged, ujupardid ja lauk.  Ametlikult nimetatud „taimtoidulisteks“, kuid kasutavad lisaks taimedele erineval määral ka selgrootuid.

Lisaks peatujatele ei saa mainimata jätta lindude massilist rännet mere kohal. Selles osalevad linnud ei ole küll nii otseselt merekeskkonnaga seotud, kuid madalamal rändajaid võivad näiteks mõjutada merre rajatud tuulepargid ja sillad. 

Mustvaeras on meil rohkearvuline läbirändaja. Üksikud ka talvituvad. 
Foto: Raul Vilk

Otseselt merega seotud linnuliikidele on sageli omane tugev koonduvus pesitsuskolooniates, läbirändel ja talvistes  kogumites merel. Mitmel veelinnuliigil peatub meie vetes oluline osa kõigist rändetee asurkonna isenditest ning meie mereala seisundist sõltub nende liikide käekäik tervikuna. Ligikaudsel hinnangul võib meil peatuda näiteks ligi pool merivardi, umbes veerand punakurk-kauri ja auli ning umbes viiendik vaeraste rändetee asurkonnast. 

Eesti vetes regulaarselt esinevatest mereliikidest on ülemaailmselt ohustatud (IUCN kategooria „vulnerable“) kirjuhahk, aul ja tõmmuvaeras. Samuti taimestikurikaste lahtedega seotud punapea-vart ja väikesel arvul merel peatuv sarvikpütt. Kui osa rahvusvaheliselt ohustatud liikidest esineb Eestis väikesel arvul, siis aulil ja tõmmuvaeral peatub siin oluline osa liigi isenditest. 


Sõtkas on Eestis väikesearvuline pesitseja. Soodsate jääoludega arvukas talvitaja. 
Foto: Margus Ellermaa


Millised tegurid mõjutavad merelinde?

Saasteained.  Saasteained meres mõjutavad lindude organismis toimuvaid füsioloogilisi protsesse ja võivad põhjustada lindude hukkumist, vähendada nende elujõulisust ja sigimisedukust ning muuta ebasobivas suunas lindude käitumist. Probleemi muudab eriti tõsiseltvõetavaks saasteainete kauglevi merekeskkonnas ning nende akumuleerumine merelindude organismis. Läänemere mitmed omadused (peaaegu sisemeri, äravool kitsasse merre suuremast valgalast, riimveelisus, kihistumine, piiratud bioloogiline mitmekesisus) muudavad selle keskkonnasaaste suhtes eriti tundlikuks. Kõige suuremad ohud merelinnustikule on seotud naftareostusega.

Kalavõrgud ja tehisobjektid. Lindude otsest hukkumist võib põhjustada takerdumine kalavõrkudesse või kokkupõrge tuulegeneraatorite, sildade jm kõrgete tehisobjektidega. Tehisobjektid või mereala liiga intensiivne kasutus võib muuta selle lindudele peatuspaigana sobimatuks.  Tänapäeval on aktuaalseks muutunud tuulegeneraatorite paigutamine merre. Tuulegeneraatorite olemasolu mõjub lindudele häirivalt ja tundlikumad liigid võivad hakata vältima mitte üksnes tuulikutega mereala, vaid ka seda ümbritsevat tsooni. Tundlike liikide hulka kuuluvad just ohustatud liigid: kaurid, aul, vaerad.

Väikesaarte külastamine ja sügisene veelinnujaht. Häirimisele reageerivad linnud senise tegevuse katkestamise ja sageli ka põgenemisega. Peatuvatel lindudel põhjustab see toitumis- ja puhkamisaja vähenemist, energeetiliselt kulukat lendutõusu ja ümberpaiknemist häirimisvabadele aladele, mis on sageli vähemsobivad või kus võib suureneda konkurents olemasolevate ressursside pärast.  Kokkuvõttes lindude kehaseisund halveneb, mis mõjutab nende elujõulisust ning võib halvemal juhul avaldada mõju populatsiooni tasemel. Eestis on merega seotud lindudele kõige tugevama häiriva mõjuga väikesaarte külastamine pesitsusperioodil ning sügisene veelinnujaht.

Toit.  Toidu hulga muutuste kaudu mõjutavad linde kõik põhjaorganismide või kalade rohkust mõjutavad tegurid. Põhjakooslusi kahjustavad lühemaks või pikemaks ajaks süvendamine ja materjalide ladustamine mere põhja (kaadamine). Eutrofeerumise mõju võib teatud piirini olla lindudele isegi kasulik, suurendades nende toidubaasi. Erisuunaline võib olla ka tehisobjektide, näiteks tuulegeneraatorite, merre rajamise mõju – teatud hulk merepõhja looduslikku elupaika läheb kaduma, kuid tehisobjektid ise võivad tekitada vees uusi elupaiku kinnituvatele liikidele ja kalaliikidele, suurendades orgaanilise aine hulka  ja luues kohanemisvõimelistele ning madala häirimistundlikkusega linnuliikidele varasemast soodsamad toitumistingimused. Selline juurdemeelitav mõju võib ilmneda näiteks kajakate ja kormorani puhul.

Kaevetööd. Merepõhjas tehtavad kaevetööd põhjustavad hõljumi kontsentratsiooni suurenemise vees, tingides nähtavuse vähenemise ja halvendades lindude toitumistingimusi. Mõju on ajutine.

Pesitsusedukus arktikas. Lindude arvukus merel ei sõltu muidugi ainult meie merealade seisundist ja siin toimivatest ohtudest. Lindude käekäiku võib oluliselt mõjutada näiteks pesitsusedukus arktikas. On ka arvatud, et kliima soojenemise tõttu rändavad mõned liigid vähem ja ei jõuagi enam meie merealadele.