EKO: Elurikkuse kao peatamine ja jätkusuutlik toidutootmine peavad saama eesmärgiks ka Eestis

22. mai 2020

Eesti Keskkonnaühenduste Koda tervitab Euroopa Komisjoni värske elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja jätkusuutliku toidutootmise strateegiaga "Talust taldrikule" seatud eesmärke peatada elurikkuse kadu ning võtta kasutusele kestlikud ja õiglased toidusüsteemid. Keskkonnaühendused rõhutavad, et ka Eestis peab mõistma loodus- ja majanduskeskkonna omavahelisi tugevaid seoseid: vaid elurikkas ja puhtas keskkonnas saab olla tagatud inimeste hea elu.

"Elurikkuse kao pidurdamine ning kestliku toidutootmise ülesehitamine on äärmiselt oluline ka Eestis," rõhutab Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige Aveliina Helm. "Meil ei ole põhjust olla rahul tänaste trendidega. Samal ajal, kui üle Euroopa saabuvad murettekitavad teated putukate arvukuse tugevast langusest niidukoosluste ja teiste elupaikade kadumise ning putukamürkide kasutuse tõttu, siis Eesti põllumajanduses on insektitsiidide kasutus iga-aastaselt kasvanud. Vaid kaht protsenti meie metsadest võib pidada loodusmetsadeks ning tolmeldajate peamisteks elupaikadeks olevatest poollooduslikest niidukooslustest on viimase 80 aastaga kadunud 95%. Nii Eesti metsa- kui põllumajandusmaastike elurikkuse säilimiseks on meil vaja teha kannapööre tänastes praktikates," sõnas Helm.

"Strateegiatega plaanitud investeering looduse taastamisse tundub suur, kuid tuleb meeles pidada, et keskkonna kahjustumisest tekkiv kahju on suurusjärkude võrra massiivsem," lisab Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse esimees Jaak-Albert Metsoja. "Elurikkuse kao ja maa kahjustumise tõttu on maailm perioodil 1997–2011 kaotanud iga-aastaselt hinnangulises suurusjärgus 9–29 triljonit eurot, on hinnanud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Elurikkuse kadu põhjustab vähenenud saake põllumajanduses ja kalanduses. Elurikkusest ja toimivatest ökosüsteemidest sõltuvate looduse hüvede - tolmeldamine, mullaviljakus, puhas vesi ja õhk - kahanemine toob aina süvenevaid majanduskahjusid," toob Metsoja välja.

"Hetkel töötatakse Eestis välja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2021–2027 ning arutatakse põllumajandustoetuste jaotamist. On ülimalt oluline, et hetkel kujundatavad toetusmeetmed arvestaksid elurikkuse strateegiat ja asuksid soodustama ökoloogilisi põhimõtteid rakendavaid toidutootmispraktikaid ning toetaksid elurikkust soosivate mitmekesiste ja liigendatud põllumajandusmaastike kujunemist," lisas Helm.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda kutsub nii riiki kui kodanikke uut elurikkuse strateegiat toetama ja tõhusalt rakendama.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

Lisainfo:
Aveliina Helm
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige
aveliina.helm@ut.ee
Tel 5553 8679