Väike keha sunnib auli haudeajal sageli pesalt lahkuma

30. mai 2023

Ühe muna moodustamiseks peab lind palju sööma, sest munasse on vaja panna palju energiat. Lausa nii palju, et linnul ei ole reeglina võimalik päeva jooksul süüa nii palju kui vajab üks muna. Seepärast koguvad linnud enne munemist rasvavaru, et pesitsushooaja alguses energia munadesse suunata. Kust saab aasta lind aul muna moodustamiseks vajaliku energia?

USA teadlased uurisid Alaska rannikul pesitsevaid merelinde, et saada teada, kust pärineb merelindude söödud valk – merest või mageveest –, sest valku on munas palju ja selleks on emaslinnul vaja süüa palju valgurikast toitu. Uuritavateks olid kaks väiksemat hanelist – aul ja kirjuhahk – ning kaks suuremat – prillhahk ja kuninghahk.

Millisest toidust saab aul munemiseks vajaliku energia, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest "Ökoskoop".

Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest "Ökoskoop", mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:
Marko Mägi
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
marko.magi@ut.ee
www.eoy.ee/aul

Samal teemal

Kägu.
Foto: Janeelika Kaur

Millise pesa kägu muna poetamiseks valib?

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, millise pesa kägu muna poetamiseks valib.

Loe edasi ...

Ida-roolind.
Foto: Jan Ebr, CC BY 4.0, via Wikimedia Commons

Kuidas kägu muneb?

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, kuidas kägu muneb.

Loe edasi ...

Rästas-roolind.
Foto: Ere Uibu

Kui kurnav on käopoja kasvatamine tema kasuvanemate jaoks?

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab veebruarist kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Esimeses teadusuudises on fookuses käo parasiteerimise mõju sulasliigi rändekäitumisele.

Loe edasi ...

Auliparv Apollo madalikul.
Foto: Tarvo Valker

Auli kaitse võib olla silmapete

Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.

Loe edasi ...

Söödav rannakarp (Mytilus edulis).
Foto: dallenstein, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons

Merekarpide kadudes väheneb Liivi lahel auli arvukus kiiresti

Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.

Loe edasi ...

Auli emane noorlind (2a) ja isaslind lennus.
Foto: Uku Paal

Emase ja isase auli rändetee erineb

Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.

Loe edasi ...

Siberi lemming (Lemmus sibiricus).
Foto: Wikipedia

Lemming mängib auli elus olulist rolli

Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.

Loe edasi ...

Aulid.
Foto: Uku Paal

Mida arvab aul mereliiklusest?

Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?

Loe edasi ...

Plastprügi mererannas.
Foto: Partonez, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons

Noor aul neelab prügi rohkem kui vana

Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.

Loe edasi ...

Auli ja teisi merelinde ohustab kaaspüük

Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.

Loe edasi ...

Foto: Uku Paal

Teadusuudised heidavad pilgu aasta linnu auli ellu

Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.

Loe edasi ...

Mink otsib saaki sageli veekogude kaldavööndis.
Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee.

Mink sunnib tuttpüti kolooniasse kolima

Seekordsest aasta linnu teadusuudisest saab teada, kuidas mõjutab mink tuttpüttide pesitsemist.

Loe edasi ...

Lendu tõusmiseks peab tuttpütt veepinnal pikalt joostes hoogu võtma. See on ka põhjus, miks teda ei kohta väikestel tiikidel ega metsajärvedel.
Foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee).

Ilmus tuttpüti aasta esimene teadusuudis

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

Loe edasi ...