Lindude talvine toitmine

Alusta lindude toitmisega alles talve saabudes. Nimelt kestab mõnede tavaliste toidumaja külastavate lindude (nagu rasvatihane ja rohevint) sügisränne novembrini ja liiga vara toitmisega alustades võivad lõunasse teel olnud linnud hoopis paigale jääda.
Linde toitma hakates tuleb seda teha kevadeni! Linnud arvestavad sinu poolt pakutud toiduga ja võivad toitmise pausidel nälga jääda. Eriti halb on see, kui katkestad toitmise järsku lumerohkel ja külmal talvel, kui loodusest kättesaadavat toitu napib.
Pane toitu välja korrapäraselt, enam-vähem samadel kellaaegadel. Linnud õpivad toitmiskohad ja -ajad kiiresti selgeks. Kindlasti peaks toit olema väljas hommikuti, et linnud saaksid pärast külmi öid kiiresti energiavarusid taastada.
Lõpeta toitmine soojemate ilmade saabudes märtsis või hiljemalt aprilli alguses. Kui lumi on läinud, siis linnud lisatoitu ei vaja. Kui tahad toitmist lõpetada, hakka välja pandavaid koguseid tasapisi vähendama.

Puukoristaja plastpudelist ja puidust valmistatud toidumajas. Foto: Kauro Kuik.

Erinevaid seemneid ja rasva. Kõige tavalisem talvine lisatoit on väikestele värvulistele pekk ja päevalilleseemned, kuid hästi sobivad ka näiteks rasv, maapähklid, kaerahelbed ja hirss. Et näha oma aias erinevaid linnuliike, peaks toidumajas pakutav toit olema mitmekesine.
Rasvapall või pekitükk võiksid olla püsivalt üleval. Kuna külmade ilmadega süüakse toidumajja pandud päevalilleseemned suurema tihase- või vindisalga poolt üsna kiiresti ära, võiks lisaks olla üleval pekitükk või rasvapall. Nii on lindudel midagi alati võtta.
Toit peab olema maitsestamata. Vürtsikas ja soolane toit (ka näiteks leib) ei sobi lindudele üldse.
Toit ei tohiks sisaldada vett. Vett sisaldavat toitu (nt puuviljad) ei soovita lindudele pakkuda, sest läbikülmununa ei ole see lindudele kättesaadav ning vastupidi, soojaga rikneb kiiresti.
Toit peab olema värske. Kindlasti ei tohi lindudele pakkuda riknenud toitu ja tuleb jälgida, et väljapandu püsiks värskena.

Linnud võiksid toidule ligi pääseda mitmest suunast. Foto: Joosep Ailiste.

Toidule peaksid linnud ligi saama mitmelt poolt. Nii pääseb korraga toituma rohkem kui üks lind.
Toidumaja peaks olema katuse või kaanega. Seda selleks, et vihmavesi või lumi seemnetele ligi ei pääseks ja need riknema ei läheks. Puidust majakestel peaks olema nurkades vee äravoolu võimaldavad vahed.
Toidumaja võib olla erinevast materjalist. Selle võib meisterdada näiteks puidust, mahlapakist või plastpudelist. Erinevaid toidumaju müüakse ka poodides. Pekitüki võib aga niisama traadi või nööriga üles riputada.
Rasvapalle on kõige targem riputada üles spetsiaalse traadist rasvapallihoidjaga. Nii väldite olukorda, kus suuremad ja nutikamad linnud nagu harakad, hakid või varesed rasvapallist paari tunniga jagu saavad.

Toidumajale asukohta valides mõelge ka sellele, et kassid ja koerad vabalt ligi ei saaks. Foto: Urmas Saard.

Toidumaja võiks olla avatud kohas. Nii on lindudel võimalik varakult vaenlast märgata ja mitmes suunas põgeneda. Hästi ei sobi varjualused ega mitmest küljest kinnised kohad. Toitumiskoha läheduses võiks olla põõsaid, kuhu linnud ohu korral saaksid varju minna või oma toidukorda oodata.
Toidumaja juurde saaki jahtima tulnud röövlindu ei pea tõrjuma. Vahel satub toidumaja juurde ka raudkull, hallõgija või muu röövlind, kelle söögiks on väiksemad värvulised. Ka nemad püüavad talve üle elada ja seetõttu pole röövlinde vaja tõrjuda.
Toidumajale peaksid saama ka sina kergesti ligi. Toitu tuleb lisada üsna sageli ja kõrgele puu otsa või majast kaugele võib olla tülikas minna.
Toidumaja tuleks paigutada nii, et kassid või koerad sellele lihtsasti ligi ei pääse. Puu või posti otsa ronimise takistamiseks võib kasutada ka allapoole avanevat metallist "kraed".
Lindude toidumaja vajab ka puhastamist. Väljaheidetega segunedes või vihmaga märjaks saades võib toit rikneda ja levivad ka haigused.
Piisab ühest toitmiskohast. Tegemist on ikkagi lisatoitmisega ja lindudel peab säilima ka oskus ise toitu otsida.