Eesti Linnunimetuste Komisjoni ajaloost

Ettevalmistusi eestikeelsete linnunimetuste korrastamiseks alustati juba 1918. a. Eesti Üliõpilaste
Seltsis. Sõja tõttu katkenud üritust jätkas 1921. a. Tartu Ülikooli juures asuv eestikeelsete
oskussõnade loomise komisjon koosseisus Johannes Piiper, Johannes Voldemar Veski, Heinrich
Riikoja, Oskar Daniel, Gustav Vilbaste, Hans Männik, Aleksander Audova ja Liidia Poska-Teiss. Kõik
eeltööd tegi G. Vilbaste.

Komisjoni poolt tunnustatud nimetused vaatas läbi Mihkel Härms, kes esitas ka mitmeid
parandusettepanekuid. Valminud esimene terviklik Eesti lindude nimestik Nomenclator avium Estiae
ilmus 1922. a. ajakirjas "Loodus" (nr. 3 ja 4) ja eraldi trükisena. Kuigi paljus hiljem muutunud ja
täienenud, on nimestik põhijoontes jäänud meie omamaise linnustiku käsitlemisel kehtivaks
tänapäevani.

Samal ajal kasvas ja süvenes aga segadus võõramaiste lindude nimetamisel eesti keeles. Eelmise
sajandi teisel poolel muutus vajadus olukorda parandada nii suureks, et 1972. a. moodustati Eerik
Kumari algatusel selleaegse Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi juurde
eestikeelsete linnunimetuste komisjon (vt. E. Kumari. Eesti lindude välimääraja, 4. tr. Tallinn 1984, lk.
181–194). Selle komisjoni koosseisu kuulusid ornitoloogidest E. Kumari, Ahto Jõgi (kuni 1974), Vilju
Lilleleht (alates 1974), Ruth Ling ja Olav Renno, keelemeestest Arnold Kask.

Töötati välja üksikasjalikud soovitused ja põhimõtted eestikeelsete linnunimetuste moodustamiseks.
Kuni 1981. aastani jõuti kinnitada omakeelsed nimetused peaaegu kõigile maailma mittevärvuliste ja
tähtsamate värvuliste liikidele. Osa neist avaldati tõlkesarja "Loomade elu"  lindude köites (Tallinn
1980) ning ENE/EE varasemates köidetes.

Kahjuks polnud komisjonil sel ajal peaaegu ühegi linnurühma kohta kasutada kogu maailma
haaravaid ülevaateid, sageli polnud leida isegi põhjalikumaid kirjeldusi. Seetõttu osutusid paljud
omistatud nimetused hiljem väheiseloomulikeks või koguni ekslikeks. Peale selle ei olnud kõigile
vastuvõetavad mõningad sel ajal rakendatud põhimõtted. Nii ei osutunud mitmel põhjusel
otstarbekaks püüd leida igale linnuperekonnale seda eristav eestikeelne nimetus. Samuti oli vaja
varasemast enam kasutada kohanimesid, mida lahkukirjutamisvajaduse tõttu püüti varem vältida jne.
Seetõttu tuli kõik seni omistatud nimetused uuesti üle vaadata ning vajadusel teha vastavad
täiendused ja parandused.

Ettevalmistustööd Eesti Linnunimetuste Komisjoni taaskäivitamiseks tegi Eerik Leibak. Komisjon
töötab alates 1991. a. Eesti Ornitoloogiaühingu juures. Seni on sellesse kuulunud Eerik Leibak, Vilju
Lilleleht (kuni 2008), Olav Renno (kuni 1993 ja 2009–2019), Mart Mäger (kuni 1993), Ruth Ling (kuni
2003, hiljem asendusliikmena), Aivo Lõhmus (1993–2005), Asko Lõhmus (1993–2006, hiljem
asendusliikmena), Mall Hiiemäe (alates 2003), Triin Kaalep (2006–2010), Mihkel Jürgens
(2006–2015), Elle-Mari Talivee (alates 2010), Liis Keerberg (alates 2017) ja Mihkel Metslaid (alates
2019).

Peamised lähteandmed sobivate nimetuste otsingul saab komisjon maailma lindude käsiraamatust
Handbook of the Birds of the World . Lisaks on ilmunud ja ilmub järjest uusi maailma lindude käsitlusi
eraldi rühmade kaupa.