Euroopa Liidus keelatakse pliihaavlite kasutamine märgaladel

Keskkonnaministeeriumi pressiteade 03.09.2020
Lisatud Eesti Ornitoloogiaühingu kommentaar 04.09.2020

Neljapäeval, 3. septembril hääletas Euroopa Liidu REACH* komitee pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.

"Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid," sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Olgugi, et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäime ka hääletusel erapooletuks. Eesti ja teised liikmesriigid, kellel on märgalasid üle 20% territooriumist, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat, kuid sel juhul rakendub pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil.

Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et minna kogu riigis üle täielikule pliikeelule jahinduses, kaasates ka pliid sisaldavaid kuule.

Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed. Viie aasta pikkune üleminekuaeg oleks aga piisav, et hüljata antud mürgise aine kasutus kogu jahinduses, sest täna on juba toimivad alternatiivid olemas.

Euroopa Kemikaaliameti hinnangul vähendab täna hääletatud piirang arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku pliiga kokkupuudet. Seda ennekõike pliist haavliterade allaneelamise kaudu. On leitud, et ELis sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.

Keskkonnaminister lisab, et pliiga kokkupuutumist on seostatud paljude negatiivsete tervisemõjudega ja pliihaavlite kasutamise piiranguga kaitseme ka inimeste tervist. "Neid uuringuid on tehtud erinevates riikides ning leitud, et see on otsene terviseoht ning sellist asja nagu ohutu plii tarbimise taset ei ole. Plii satub meie organismi aga juba meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks on suure tõenäosusega pliiosakesi pliikuulidega lastud ulukipraes." Terviseriskidest võib välja tuua näiteks vähenenud viljakuse, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähi. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut.

Kuna plii põhjustab suurt ohtu inimestele ja keskkonnale, siis REACH komitees alustati hiljuti ettevalmistustöödega, et keelata pliihaavlite kasutamine ka märgaladest välja jäävatel aladel, pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed. Need piirangud jõuavad REACH komitees hääletusele 2022. aastal.

Taust: Veelinnujaht pliihaavlitega on ELis juba aastaid keelatud (Eestis alates 2013. aastast), kuid praegu arutlusel olev piirang puudutab veelindude hulka mitte kuuluvaid linnuliike, väikeulukeid (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõnda suurulukit (hunt, metskits, ilves), keda tohib lasta nii haavlite kui kuulidega. Eelnõus kasutatud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

* REACH komitee tegeleb kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega.

Eesti Ornitoloogiaühingu kommentaar 04.09.2020

Eile, 3. septembril hääletas Euroopa Komisjoni REACH komitee märgaladel ja nende ümbruses pliihaavlite kasutamise keelustamise eelnõu üle. Vaatamata jahindusringkondade tugevale vastutööle oli tulemus loodusele ja inimtervisele soodne – kahe (erandjuhul kolme) aasta pärast ei tohi märgaladel ja nende 100 meetri laiuses puhvertsoonis pliisisaldusega haavleid kasutada. Eesti jäi määruse hääletamisel erapooletuks, kuigi Eesti Ornitoloogiaühing (loe kirja Keskkonnaministeeriumile) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda soovitasid Eesti esindajal eelnõu toetada.

Plii on toksiline raskemetall, mille kasutamisest loobumine on õigustatud. Igal aastal viiakse Euroopa märgaladel pliihaavlite kasutamisega keskkonda 4000 tonni pliid. Pliimürgistuse tõttu sureb Euroopa Liidus igal aastal umbes miljon veelindu, sest linnud neelavad veekogu põhjast toitu otsides alla seal olevaid haavleid. Pliid sisaldava laskemoonaga tapetud ulukites leiduvad pliijäägid mõjutavad ka inimeste tervist. Plii kahjustab närvisüsteemi arengut, mõjutab viljakust, võib kahjustada erinevaid organeid ja põhjustada vähki. Eriti tundlikud on lapsed.

Pliivaba laskemoon on laialdaselt saadaval ka Eestis. Terashaavlite hind on võrdne pliihaavlite hinnaga. Osa jahimeestest eelistab kallimat, vismut- või volframsulameil põhinevat laskemoona.

Eestigi peab nüüd astuma järgmise sammu pliivaba jahi suunas. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on esimese tegevusena vajalik ja mõistlik keelustada pliihaavlite kasutamine kõikjal, nii maa- kui veealal, ja kõigi ulukite, mitte ainult veelindude jahil (Eestis on alates 2013. aastast keelatud pliihaavlite kasutamine veelinnujahil, kuid märgaladel tohib pliihaavlitega moona kasutada teiste väikeulukite jahtimiseks). Teine samm on täielik ja lõplik pliimoonast loobumine, soovitavalt aastast 2025.