Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195Töötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke kohtusid esmaspäeval, 24. mail keskkonnaministri Tõnis Möldriga, et anda ülevaade pesitsusrahuga seotud teadusuuringutest ja tutvustada pesitsusrahu vajalikkust.
Kaarel Võhandu rääkis keskkonnaministrile, et teadusuuringud näitavad meie metsalindude arvukuse vähenemist viimase 35 aasta jooksul 35% võrra. Uuringud näitavad, et väheneb nii paiksete, Eesti metsade seisundist sõltuvate kui rändsete metsalindude arvukus. "Sarnasel kursil jätkata ei saa. Pesitsusrahu kehtestamine oleks üks selge ja konkreetne samm, mis päästaks Tartu Ülikooli uuringu andmetel vähemalt 84 000 linnupoja elu aastas," tõdes Võhandu.
"On väga teretulnud, et Keskkonnaamet on looduskaitseseadust rakendama asunud, nad on õigel teel. Looduskaitseseaduses sisalduvat linnupesade hävitamise keelu jõustamise kohustust on rõhutanud nii õiguskantsler kui erinevad kohtulahendid," lisas Veljo Volke.
Keskkonnaminister toonitas, et vaja on luua parem õigusselgus, nii et erinevad huvigrupid ei tõlgendaks seadust vastavalt oma huvidele.
Praegu on looduskaitseseadus muutmisel. Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul tuleks looduskaitseseadusesse lisada nõue pidada pesitsusrahu kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini ning kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini. Linnud ei oska valida kaitsealal asuva metsa, riigimetsa ja erametsa vahel ning pesitsevad ühtemoodi kõigis metsades. Euroopa Liidu direktiividele, Eesti seadustele, loodusseadustele ja ühiskonna moraalsetele väärtustele vastav pesitsusrahu ei saa olla liiga lühike või ainult osaliselt täidetav.
Loe ka Ülle Harju artiklit "Keskkonnaministeerium soovib linnuteadlastelt kasutut uuringut" ajalehest Postimees (24.05.2021).
Lisateave:Kaarel VõhanduEesti Ornitoloogiaühingu juhatajakaarel.vohandu@eoy.eeTel 528 7694www.eoy.ee
Väike-lehelinnu pesa.Foto: Karl Adami
Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Ornitoloogiaühing ja Brain Games kutsuvad 13. mail kella 12-17 Tallinnas rahvusraamatukogus toimuvale lauamängu- ja perepäevale linnumaailma avastama.
Hiite Maja sihtasutus tunnustas 3. detsembril Eesti Ornitoloogiaühingut ja Päästame Eesti Metsad MTÜ-d linnurahu edendamise eest.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ otsivad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 algaval arutelul vastust küsimusele, kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades.
Päästame Eesti Metsad ja Eesti Ornitoloogiaühing korraldavad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 arutelu "Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades?".
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad inimesi üles tegema annetusi, et toetada vabaühenduste järgmisi samme pesitsusrahu saavutamisel nii riigi- kui erametsades. Siht on koguda kokku 6000 eurot õigusabi kuludeks ja pesitsusrahu kampaania läbiviimiseks.
Kevadist pesitsusrahu nii era- kui riigimetsades pooldab 93% inimestest ning ei poolda 6%.
Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% ning seda ei poolda 6%.
Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel.Foto: Liis Keerberg.
Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtjatel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.
Reedel, 18. märtsil kohtuvad keskkonnaministriga huvigruppide esindajad, et arutada pesitsusrahu kehtestamist. Eesti Ornitoloogiaühing ootab riigilt selget vastust, kuidas kavatsetakse tagada, et metsaomanikud täidaksid looduskaitseseadust. NB! Täiendatud 18. märtsil kell 19.50.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.
Musträhn pesaaval.Foto: Anneli Palo.
Kolm vabaühendust - Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing – vaidlustasid 6. augustil halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust, mis keelaks raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaamet leidis, et pesitsusaegse häirimise keeld looduskaitseseaduse alusel kehtib kõigile ja eraldi tingimusena seda metsateatisele lisada ei ole vaja.
Musträhn rajab pesa näiteks vana haava-, männi- või lepatüvesse.Foto: Anneli Palo.
Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.
Hävinud linnupesa.Foto: Karl Adami.
Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.
Sageli tehakse pesitsusajal erinevaid hooldustöid, näiteks raiutakse üksikpuid, mille tagajärjel võivad hävida munade või poegadega linnupesad.Foto: Marika Käbin.
Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.