Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juba kaheteistkümnendat hooaega tähelepanu pöörama aedades tegutsevatele ja pesitsevatele lindudele ning märtsist oktoobrini vaatlusi kirja panema suvisesse aialinnupäevikusse.

Nagu igal kevadel ootab Eesti Ornitoloogiaühing ka tänavu vaatlusi saabunud rändlindudest. Kevade jooksul oodatakse teateid näiteks linavästriku, valge-toonekure ja suitsupääsukese, kuid loomulikult ka teiste rändlindude saabumise kohta.

Möödunud nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales esialgsetel andmetel 1300 inimest, kes märkasid oma aedades kokku enam kui 21 000 lindu vähemalt 65 liigist. Kuueteistkümnendat aastat järjest oli kõige enam nähtud liik rasvatihane.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub reedest kuni pühapäevani vaatlema talviseid aialinde oma koduõues. Talvine aialinnuvaatlus on lihtne ja igas vanuses huvilistele sobiv tegevus - tuleb vaid valida endale sobiv aeg ja koht.

Reedel, 15. novembril Tartus toimunud Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil tunnustati tähelepanuväärsemaid teaduse populariseerijaid. Eesti Ornitoloogiaühing pälvis tänukirja aasta linnu kampaaniate elluviimise eest.

Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta.

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, millise pesa kägu muna poetamiseks valib.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi ja aiapidajaid märkama ja avastama elurikkust oma koduaias ning märtsist kuni oktoobrini tehtud vaatlusi aialinnupäevikusse kirja panema.

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, kuidas kägu muneb.

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab veebruarist kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Esimeses teadusuudises on fookuses käo parasiteerimise mõju sulasliigi rändekäitumisele.

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid osalejad esialgsetel andmetel ligikaudu 40 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Juba viieteistkümnendat korda toimub Eesti suurim linnuvaatlus, kus kaasalöömiseks tuleb vabalt valitud päeval 26.–28. jaanuarini ühe tunni jooksul vaadelda koduaias tegutsevaid linde.

Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse algatuse suvise aialinnupäeviku kümnendal hooajal tegi loodusvaatlusi 670 inimest 365 aias.

Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.

Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.

Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.

Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.

Ühe muna moodustamiseks peab lind palju sööma, sest munasse on vaja panna palju energiat. Lausa nii palju, et linnul ei ole reeglina võimalik päeva jooksul süüa nii palju kui vajab üks muna. Seepärast koguvad linnud enne munemist rasvavaru, et pesitsushooaja alguses energia munadesse suunata. Kust saab aasta lind aul muna moodustamiseks vajaliku energia?

Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?

Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest, näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta.

Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.

Juba kümnendat hooaega kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi kirja panema oma aias märgatud ja pesitsevaid linde. Suvise aialinnupäeviku pidamine kestab märtsist kuni oktoobri alguseni.

Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.

Möödunud nädalavahetusel, 27.–29. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid linnusõbrad esialgsetel andmetel üle 30 000 linnu vähemalt 66 liigist.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles sel nädalavahetusel, 27.–29. jaanuaril vaatlema oma koduaias askeldavaid linde.

Suvise aialinnupäeviku üheksandal hooajal täheldasid päevikupidajad märtsi algusest kuni oktoobri alguseni üles ligi 19 000 loodusvaatlust.

Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Tänasest kuni oktoobri alguseni saavad kõik aiapidajad kaasa lüüa suvise aialinnupäeviku pidamises, tähendades veebipäevikus üles oma aias kohatud ja pesitsevad linnud.

Möödunud nädalavahetusel, 28.–30. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid linnusõbrad esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 68 liigist.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi reedest pühapäevani vaatlema ühe tunni jooksul oma koduaias askeldavaid linde ja vaatlustulemustest ühingule teada andma.

Sajandat aastapäeva tähistav Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 16. oktoobril teaduskonverentsi "100 aastat Eesti lindude heaks", mida saab ülekande vahendusel jälgida ka veebis.

Tänavu saja-aastaseks saanud Eesti Ornitoloogiaühing tähistab juubelit 16. oktoobril teaduskonverentsi ja peoga, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid viimaste lindude lahkumisaegade kohta sügisel.

Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Ühing ootab vaatlusi näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Aasta lind kuldnokk on tuntud kui meisterlik erinevate häälte jäljendaja. Selleks, et teada saada, kui varieeruv on kuldnoka laul Eestis ning kui mitmekesist laulu see liik ikkagi laulab, kutsub ornitoloogiaühing kõiki kuldnoka laulu salvestama.

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast, mis on Eesti ühe populaarseima harrastusteaduse algatuse ajaloos paremuselt kolmas tulemus.

Ornitoloogiaühing kutsub aiaomanikke märtsist oktoobrini pidama veebipäevikut oma aias kohatud lindude, aga ka muude loomade ja taimede kohta.

Möödunud nädalavahetusel aedades ja parkides aialinde vaadelnud inimesed nägid esialgsetel andmetel rohkem kui 50 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi sel nädalavahetusel kaasa lööma Eesti suurimas harrastusteaduse algatuses. Osalemiseks tuleb ühe tunni jooksul vaadelda oma koduaias askeldavaid linde ja vaatlustulemused edastada ornitoloogiaühingule.

Eesti Looduseuurijate Seltsi üldkoosolekul 4. juunil anti pidulikus osas üle Eesti Eluteaduse Hoidja kolm auhinda. Ühe auhindadest pälvis Eesti Ornitoloogiaühingu liige ja Eesti linnunimetuste komisjoni sekretär Eerik Leibak.

Seekordsest aasta linnu teadusuudisest saab teada, kuidas mõjutab mink tuttpüttide pesitsemist.

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga on hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Ornitoloogiaühing kutsub seitsmendat aastat huvilisi pidama veebipäevikut oma aias kohatud lindude, aga ka muude loomade ja taimede kohta.

Möödunud nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nägid osalejad esialgsetel andmetel üle 22 000 linnu vähemalt 60 liigist.

Käesoleval nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige Marko Mägi pälvis teaduse ja tehnoloogia populariseerija teise preemia.

Linnuvaatleja teadusuudis tõestab, kui oluline on talletada kvaliteetseid andmeid ning kui väärtuslikud on juba aastaid kestnud seireprojektid. Eesti jaoks on aga teadusuuringu ulatuslikkust arvestades oluline, et selle valmimisse on oma panuse andnud ka Eesti linnuvaatlejad ja harrastusteadlased, kes on osalenud Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ja viimastel aastatel Renno Nellise koordineerimisel toimuval lindude punktloendusel.

Muuseumiööl, 18. mail on kõigile huvilistele avatud Tartus asuv vähetuntud Baeri maja, kus elas ja töötas loodusteadlane Karl Ernst von Baer. Külastajatele tutvustavad looduse mustreid praegu majas tegutsevad Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Loodushoiu Keskus, MTÜ Loodusajakiri ja Baeri muuseum.

Pikalt kestnud soojad ilmad on Eestisse toonud arvukalt rändlinde, pannud õitsema sinililled ja siniliiliad ning meelitanud talvituskohast välja liblikad ja kimalased. Neid kevadisi loodusmärke jälgivad ja panevad suvisesse aialinnupäevikusse kirja 850 loodusvaatlejat poole tuhandes aias üle Eesti.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub aiapidajaid täitma veebipäevikut, kuhu saab kirja panna aias tegutsevad linnud ja muud loodusvaatlused. Märtsist oktoobrini kestva suvise aialinnupäeviku algatuse käigus saab tundma õppida oma aia elurikkust ja panustada aialindude leviku uurimisse.

Eelmisel aastal sündisid suvise aialinnupäeviku rekordid: osales 959 inimest, kes tegid 549 aias kokku 28 509 vaatlust.

Möödunud nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril kümnendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nähti esialgsetel andmetel üle 55 000 linnu vähemalt 60 liigist.