Narva eesti keele majas toimub 20. märtsil kell 18.00 aasta lindu kormorani tutvustav loodusõhtu.

Omniva andis 10. märtsil uuendatud "Eesti fauna" markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.

Esmaspäeval, 10. märtsil kell 16.00 avab Eesti Ornitoloogiaühing Pernova Loodusmajas aasta lindu tutvustava rändnäituse, mis pöörab tähelepanu kormorani rollile looduses.

Soome kõrgeim halduskohus tegi sellel nädalal otsuse, mille kohaselt Soome Keskkonnaameti antud luba lasta igal aastal tuhat kormorani oli ebaseaduslik. BirdLife’i piirkondlik ühing Rauma Linnuvaatlejate Selts oli antud loa vaidlustanud.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub käo aasta lõppu tähistama suurele linnuõhtule 10. detsembril Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis.

Reedel, 15. novembril Tartus toimunud Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil tunnustati tähelepanuväärsemaid teaduse populariseerijaid. Eesti Ornitoloogiaühing pälvis tänukirja aasta linnu kampaaniate elluviimise eest.

Eesti Ornitoloogiaühing alustab 2025. aasta linnuks valitud kormorani pildikorjega. Ühing palub pildistajatel annetada fotosid kormoranist ja muust liigiga seonduvast, et kasutada neid loodushariduslikel eesmärkidel.

Kirjanduslikul kolmapäeval 20. novembril Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kuuleb kirjandus- ja muusikapalasid aasta linnust käost.

Kolmapäeval, 6. novembril toimus Tartu loodusmajas ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse autasustamine. Eesti Ornitoloogiaühing andis eriauhinna parima aasta linnu foto eest Erik Mandrele.

Narvas eesti keele majas toimub 23. oktoobril aasta lindu tutvustav loodusõhtu, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Oktoobri lõpuni kestval veebiviktoriinil saavad huvilised kontrollida oma teadmisi aasta linnu käo kohta ning võita auhindu.

Laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuval Kirjandusfestivalil loevad ja jutustavad aasta linnust käost looduses, folklooris ja kirjanduses Veronika Kivisilla ja Elle-Mari Talivee.

Tõrva kirik-kammersaali loodusharidus- ja kultuuripäeval 10. augustil räägitakse nii aasta loomast saarmast kui ka aasta linnust käost.

Tähistamaks aasta linnu kampaania kolmekümnendat hooaega, andis Eesti Ornitoloogiaühing välja värviraamatu „Eesti aasta linnud“.

Tartu kultuuripealinna põhiprogrammi kuuluval Loodusloovusfestivalil saab lähemalt tutvust teha aasta linnu käoga. Kogu perele mõeldud maastikumängus saab nuputada, milliste linnuliikide pesadesse kägu muneb ning festivali perepäeval saab meisterdada ja kuulata ettekannet.

Alates tänasest saab aasta linnu blogist lugeda saatjatega varustatud kägude Haraldi, Georgi, Caesari ja teiste seiklustest.

Eesti Ornitoloogiaühing palub inimestel teada anda linnupesadest, milles on käo muna või juba koorunud poeg.

Muuseumiööl, 18. mail kutsub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum kõiki huvilisi endale külla, et avastada rännuvabaduse erinevaid tahke. Lisaks pilgu heitmisele kirjanike elusse saab tutvuda ka aasta linnu käoga.

Laupäeval, 4. mail toimub Koerus aasta linnule käole pühendatud retk, kus tuleb juttu ka ellujäämiskunstidest.

Omniva ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös ilmus möödunud nädalal aasta linnule käole pühendatud postmark.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 13. aprillil Niiduveere õuerahvaülikooli avaüritusele, kus tutvustatakse aasta lindu kägu.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad inimesi üles jagama meenutusi kohtumisest käoga, uskumusi kukulinnust ning lugusid käokelladest. Käopärimuse kogumine ja käokellade loendus kestavad novembri alguseni.

Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 3. aprillil Tartu loodusmajas aasta linnule käole pühendatud kirjandus- ja folklooriõhtu, kus selgub, millised rahvapärimusest tuntud uskumused ja lood kukulinnu kohta tegelikkusele vastavad. Ühtlasi saab alguse kuni novembrini kestev käopärimuse kogumine.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis toimub 2. aprillil aasta lindu tutvustav loodusõhtu, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 19. märtsil Vapramäe loodusmajas toimuvale loodushommikule tutvuma aasta linnu käoga.

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, millise pesa kägu muna poetamiseks valib.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi märtsis üle Eesti toimuvatele loodusõhtutele tutvuma aasta linnu käoga.

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, kuidas kägu muneb.

Eesti Ornitoloogiaühing vahendab veebruarist kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Esimeses teadusuudises on fookuses käo parasiteerimise mõju sulasliigi rändekäitumisele.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 12. veebruaril Rakveres Aiakultuurikeskuses toimuvale loodusõhtule tutvuma aasta linnu käoga.

Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.

Täna, 5. detsembril annab Eesti Ornitoloogiaühing Tallinnas Lennusadamas toimuval suurel linnuõhtul üle auhinnad aasta linnu auli parimatele joonistajatele.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 5. detsembril Tallinnas Lennusadamas toimuvale suurele linnuõhtule, et tähistada auli aasta lõppu ja käo aasta algust.

Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.

Eesti Looduse fotovõistlusele, Eesti suurimale ja ühele pikemaaegsele loodusfotokonkursile, saadeti tänavu 1030 pilti 162 autorilt. Üldarvestuses osales 148 autorit 920 fotoga ning noorte (kuni 16-aastased) arvestuses 14 autorit 150 fotoga.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 16. novembril Räpina aianduskoolis toimuvale looduspäevale, kus tutvustab aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi valima oma lemmikpilte aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekunud tööde seast. Hääletada saab tänasest kuni 14. novembrini aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/aul.

Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.

Pühapäeva, 22. oktoobri hommikul on kõik huvilised oodatud Põõsaspea neeme tippu vaatlema käesoleva aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2025. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekuid saab esitada käesoleva aasta 5. novembrini.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2024. aasta linnuks käo, kes on rohkem tuntud rahvapärimuses, kuid kelle bioloogiast ja rollist ökosüsteemis teatakse vähe. Aasta linnu tegevustes saab kaasa lüüa juba tänasest, annetades ornitoloogiaühingule fotomaterjali kägudest.

Lihulas toimuval Matsalu loodusfilmide festivalil saab kuni 24. septembrini uudistada rändnäitust aasta linnust aulist.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.

Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.

Ühe muna moodustamiseks peab lind palju sööma, sest munasse on vaja panna palju energiat. Lausa nii palju, et linnul ei ole reeglina võimalik päeva jooksul süüa nii palju kui vajab üks muna. Seepärast koguvad linnud enne munemist rasvavaru, et pesitsushooaja alguses energia munadesse suunata. Kust saab aasta lind aul muna moodustamiseks vajaliku energia?

Saku valla keskkonnakuu raames toimub neljapäeval, 11. mail kell 18 Saku vallamajas aasta lindu auli tutvustav loodusõhtu.

Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?

Sel laupäeval, 6. mail saab Virtsus toimuval vaatlusretkel näha oma silmaga aasta lindu auli.

Aprilli viimasel nädalavahetusel saavad Hiiumaa praamil reisijad aega parajaks teha aasta lindu auli vaadeldes.

Täna, 20. aprillil annab Omniva koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi. Tänavune aasta lind on aul, kes on veelindudest kindlasti üks värvikaim ja eristub selgelt teistest Eestis paiknevatest arktilistest veelindudest.

Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. aprillil Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses toimuvale looduspäevale, kus tutvustab aasta lindu auli.

Aprilli esimesel ja viimasel nädalavahetusel saavad Hiiumaa praamil reisijad aega parajaks teha aasta lindu auli vaadeldes.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 28. märtsil Palade loodushariduskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 13. märtsil Kuressaares Keskkonnaameti saalis toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Sel pühapäeval, 5. märtsil saab Tallinnas Paljassaare hoiualal toimuval retkel oma silmaga kaeda, milline näeb välja aasta lind aul.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 1. märtsil toimuval loodusõhtul räägib Leho Luigujõe aasta linnust aulist ja tema käekäigust.

Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 15. veebruaril Iisaku looduskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 16. veebruaril Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.

Alanud aasta lind on aul, keda võib näha kõikjal Eesti rannikuvetes. Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, millest osavõtust annavad linnud märku kõlava lauluga – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!

Kohe lõppeva aasta linnust metskurvitsast ehk nepist valmis lühifilm, mis annab ülevaate sellest varjatud eluviisiga ja ometi oma mängulennu poolest tuntud liigist.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsus käesoleva aasta lindu metskurvitsat jäädvustama nii sõnas kui pildis. Täna Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval suurel linnuõhtul antakse üle auhinnad parimate fotode ja lühijuttude autoritele.

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusel sai Eesti Ornitoloogiaühingult parima aasta linnu foto eest eriauhinna Erik Mandre.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 6. detsembril Tallinnasse suurele linnuõhtule, kus paneb punkti metskurvitsa aastale ning tutvustab järgmise aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing ootab novembri lõpuni ettepanekuid 2024. aasta linnu leidmiseks.

Neljapäeval, 3. novembril kell 18.00 toimub Palade loodushariduskeskuses loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kuni 31. oktoobri keskööni saab käimasolevatele võistlustele esitada foto, video või lühijutu aasta linnust metskurvitsast.

Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 18.30 toimub Vapramäe loodusmajas loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kirjutamishuvilisi lapsi, noori ja täiskasvanuid kaasa lööma aasta linnu jutuvõistlusel. Lühilugusid metskurvitsast saab esitada kuni 31. oktoobrini.

Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda rukkiräägu individuaalsest elupaigakasutusest ning metskurvitsate saabumisaegadest Eestisse viimase saja aasta jooksul.

Valgete ööde aeg on läbi saamas, ent pimedamad ööd on just hea aeg püüda pildile metskurvits. Eesti Ornitoloogiaühing ootab jäädvustusi aasta linnust foto- ja videovõistlusele kuni 31. oktoobrini.

Aasta linnu meeskond alustas blogiga, kust saab lugeda GPS-seadmega varustatud isaste metskurvitsate seiklustest.

Muuseumiööl, 21. mail kutsub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum Tallinnas lapsi ja täiskasvanuid külla unistama lindudest ja lendamisest.

Aasta linnu meeskond kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi 25. aprillist kuni 10. maini vaatlema ja koguma teavet metskurvitsate mängulennu kohta.

Laupäeval, 30. aprillil kell 19.30 toimub Koerus aasta linnule metskurvitsale pühendatud linnulauluõhtu "Kes laulab Koeru metsades?".

Esmaspäeval, 18. aprillil toimub Iisaku looduskeskuses loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel. Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.

Neljapäeval, 31. märtsil annab Omniva koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu metskurvitsa postmargi.

Neljapäeval, 24. märtsil kell 18 toimub Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi märtsikuu loodusõhtul 2. märtsil kell 18.00 räägib ornitoloog Jaanus Elts aasta linnust metskurvitsast.

Tänavune aasta lind on metskurvits ehk nepp, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Eesti Ornitoloogiaühingu teeb 7. detsembril kell 18 algaval virtuaalsel suurel linnuõhtul kokkuvõtte lõppevast kuldnoka aastast ning tutvustab järgmise aasta lindu metskurvitsat.

Neljapäeval, 11. novembril kell 18.00 toimub Tartu loodusmajas saalis loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2023. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 14. november 2021.

Teisipäeval, 12. oktoobril kell 18.00 toimub Hiiumaal Palade looduskeskuses loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema oma traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal toimub 22. korda. Fotosid saab võistlusele esitada 31. oktoobrini veebilehel www.loodusajakiri.ee, kust leiab ka info võistluse tingimuste, toetajate ja muu kohta. Võistluse lõputseremoonia aeg ja koht antakse teada novembris.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.

Teisipäeval, 21. septembril kell 17.30 toimub Rapla Keskraamatukogus (Lasteaia 5) loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Laupäeval, 10. juulil toimuval Setomaa avatud käsitöötalude päeval saab 2021. aasta linnule kuldnokale pesakasti meisterdada. Pesakastide meisterdamise töötuba toimub kell 14-16 Tiirhanna külas Kalda talus. Kuldnokka tutvustab ja pesakastide meisterdamise töötuba juhendab ornitoloog Margus Ots.

Eesti Ornitoloogiaühing palub inimestel jälgida oma aedades olevaid kuldnoka pesakaste ja teada anda sel aastal teist korda pesitsevatest kuldnokkadest.

Eesti Ornitoloogiaühingus on nüüd müügil kuldnoka postkaardid, mis valiti välja aasta linnu joonistusvõistlusele laekunud parimate tööde hulgast.

Eesti Ornitoloogiaühing saab 1. mail saja-aastaseks, mille puhul ilmub Eesti Posti ja ühingu koostöös juubelile pühendatud postmark. Kaksikpostmargil on kujutatud 2021. aasta lindu kuldnokka ning ornitoloogi töövahendeid neid uudistava põldvarblasega.

Selle-aastasele Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Kunstimuuseumi korraldatud kuldnoka joonistusvõistlusele saabus kõigi aegade rekordarv väga kauneid pliiatsijoonistustega postkaarte. Erinevates kunstitehnikates, mitmesugustele materjalidele ning väga mitmekesiste töövõtete ja -vahenditega postkaardid saabusid paljudelt joonistajatelt üle Eesti, kuid ka Ungarist, Saksamaalt, Sloveeniast ja Prantsusmaalt.

Aasta lind kuldnokk on tuntud kui meisterlik erinevate häälte jäljendaja. Selleks, et teada saada, kui varieeruv on kuldnoka laul Eestis ning kui mitmekesist laulu see liik ikkagi laulab, kutsub ornitoloogiaühing kõiki kuldnoka laulu salvestama.

Esmaspäeval lõppenud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Kunstimuuseumi korraldatud aasta linnu kuldnoka teemaline joonistusvõistlus tõi kokku tuhandeid väga kauneid pliiatsijoonistustega postkaarte.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi märtsikuu loodusõhtu "Kuldnokk tuleb kevadega" on pühendatud 2021. aasta linnule kuldnokale. Loodusõhtu toimub 10. märtsil kell 18.00 veebis.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Kunstimuuseum kutsuvad joonistama 2021. aasta lindu kuldnokka. Sel aastal on joonistustena oodatud postkaardid, millest parimad tööd Eesti Ornitoloogiaühing ka ära trükib. Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts, joonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu kodulehelt.

Võib tunduda kummastav, kuid kevadekuulutajat kuldnokka võib Eestis näha ka külmakraadidega südatalvel.

Tervitame Eesti Ornitoloogiaühingu 100. juubeliaastat ning järjekorras kahekümne seitsmendat aasta lindu kuldnokka.

Suurel linnuõhtul tunnustas Eesti Ornitoloogiaühing parimaid aasta linnu tuttpüti digijoonistajaid.

Sel aastal toimub Eesti Ornitoloogiaühingu traditsiooniline suur linnuõhtu 8. detsembril kell 18.00 veebiülekandena UTTV lehel.

Kolmapäeval, 18. novembril kell 12.00 toimub Räpina Aianduskoolis looduspäev, kus ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu tuttpütti.

Eesti Ornitoloogiaühing ja kirjastuse Grenader Grupp koostöös ilmus 2021. aasta seinakalender, mis tutvustab tuleva aasta lindu kuldnokka.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2022. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november 2020.

Esmaspäeval, 12. oktoobril kell 13.30 kuuleb Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõel lugusid aasta linnust tuttpütist.

Neljapäeval, 8. oktoobril kell 17.00 toimub Iisaku looduskeskuses loodusõhtu, kus ornitoloogiaühing tutvustab aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte.

Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad igas vanuses huvilisi joonistama selle aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte. Digikultuuriaasta puhul on seekord oodatud digijoonistused.

Neljapäeval, 24. septembril kell 18.00 toimub Palade Loodushariduskeskuses loodusõhtu, kus ornitoloogiaühing tutvustab aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte.

Teisipäeval, 25. augustil kell 17.15 toimub Rapla Keskraamatukogus loodusõhtu, kus ornitoloogiaühing tutvustab aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte.

Kuna teadmised Eestis pesitsevate püttide leviku ja arvukuse kohta on lünklikud, ootab Eesti Ornitoloogiaühing selles osas kõikide inimeste abi.

Ornitoloogiaühing kutsub 12. juulil kell 11.00 Haapsalusse aasta linnu tuttpüti loodusretkele.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi maikuu virtuaalne loodusõhtu "Tutt. Hallpõsk. Sarvik. Mustkael. Väike. Kas tunned Eesti pütte?" on pühendatud aasta linnule ja teistele Eesti püttidele. Lugusid jutustab 20. mail kell 18 ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots.

Seekordsest aasta linnu teadusuudisest saab teada, kuidas mõjutab mink tuttpüttide pesitsemist.

Neljapäeval, 30. aprillil annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Täna, 12. märtsil Otepää looduskeskuses kavas olnud tuttpüti loodusõhtu ja Abeli mälumäng, samuti 19. märtsil Tartus plaanitud Abeli mälumäng lükkuvad edasi.

Neljapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 on Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu "Aasta lind 2020 - tuttpütt".

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu püttidele ning luikedele.

Alanud aasta lind on tuttpütt. Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.

Eesti Ornitoloogiaühing kogus öösorri aastal infot teedel hukkunud lindude kohta, et välja selgitada teedel hukkumise mõju Eesti linnustikule. Selgus, et rohkem hukkub teedel inimkaaslevaid liike ning suurima riskiga linnurühmaks on öise aktiivsusega linnud.

Eesti Ornitoloogiaühing autasustas eile, 10. detsembril suurel linnuõhtul aasta linnu öösorri joonistusvõistluse parimate tööde autoreid. Peapreemia pälvis Kristina Khlebnikova, kelle joonistus paistis silma erakordse detailitäpsusega.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub iga loodushuvilist suurele linnuõhtule teisipäeval, 10. detsembril kell 18.00 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi aasta viimastele loodusõhtutele, kus räägime aasta linnust öösorrist.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2021. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. november 2019.

Täna, 17. oktoobril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi oktoobris ja novembris linnuõhtutele, kus tutvustame aasta lindu öösorri.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu öösorri. Parimate tööde autoritele on auhinnad.

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kuni 15. augustini kestab aasta linnu öösorri kuulamise ökovõistlus. Osalema on oodatud kõik huvilised üle Eesti.

Alates juuni algusest said kõik huvilised veebikaamera vahendusel kaasa elada aasta linnu öösorri pesaelule. Nüüdseks on juuni keskel koorunud kaks poega alustanud iseseisvat elu ning pesakaamera lõpetab töö.

Möödunud nädalavahetusel Paluperas toimunud suvepäevadel kuulutas Eesti Ornitoloogiaühing välja järgmise aasta linnu, kelleks on tuttpütt. Käesoleva aasta lind öösorr annab teatepulga tuttpütile üle 2020. aasta alguses.

Sumedatel suveöödel võib teiste loodushäälte seas kuulda ka aasta linnu öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juunis ja juulis loodusretkedele salapärase ööketraja radadele.

Sumedatel suveöödel võib looduses kuulda mitmesuguseid hääli, muuhulgas öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki loodushuvilisi 15. juunist kuni 15. augustini otsima öösorre ja osalema aasta linnu kuulamise ökovõistlusel.

Neljapäeval, 13. juunil 2019 veidi enne kella 13 märkasid tähelepanelikud vaatajad aasta linnu öösorri pesas esimest koorunud tibu.

Pooleteise kuu jooksul on Eesti Ornitoloogiaühingule laekunud rohkem kui sada teadet teedel hukkunud lindudest. Juunis lahkuvad paljud noorlinnud pesast, mistõttu võib sageneda äsja lennuvõimeliseks saanud lindude sattumine autoteedele.

Tänasest saab jälgida aasta linnu öösorri tegemisi pesapaigale paigaldatud veebikaamera vahendusel. Kuna rahvasuus laisklinnuks kutsutud öösorr pesa ei ehita, vaid ta muneb lohku maapinnal või lausa metsarajale, on tegu harukordse võimalusega heita pilk öösorri ellu.

Mai alguses saabusid tagasi Eestisse esimesed öösorrid, kes seni talvitasid Kagu- ja Lääne-Aafrikas. Seoses aasta linnu naasmisega ootab Eesti Ornitoloogiaühing kõigilt tähelepanelikelt loodushuvilistelt sorrivaatlusi, et saada parem ülevaade liigi olukorrast ja levikust.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub autojuhte, rattureid ja jalakäijaid märkama ja teada andma teedel hukkunud lindudest, et välja selgitada liikluses hukka saamise mõju meie linnustikule. Andmete kogumine kestab hilissügiseni.

Eesti Ornitoloogiaühing ja ansambel Öösorr avaldasid täna laulu aasta linnust öösorrist.

Äsja alanud aasta lind on öösorr. Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab 2019. aastal öösorri, tema elupaiku ja juhib tähelepanu linnu arvukust mõjutavatele teguritele.