Piiritajale aitab luua pesakohti mitte vaid inimesest lähtuv mõtteviis

Looduse mitmekesisena püsimiseks tuleb kooselus teiste liikidega arvestada ka inimmõjuga. Proovikivi on linna elurikkamaks muutmine, sest just seal on levinud inimesest lähtuva mõtteviisiga.

Hannah Bourne-Taylor, endine modell, keda nüüd tuntakse tegusa looduskaitsjana, võttis südameasjaks seista Suurbritannias piiritajate eest. Tähelepanu saamiseks võttis ta end alasti, kattis keha piiritaja-kehamaalinguga ning pidas 2022. aasta novembris Londoni Hyde Parkis kõne lindude kaitseks. Seejärel sammus ta läbi linna parlamendihoone juurde, saatjateks meedia ja politsei.

Hannah eesmärk oli juhtida tähelepanu inimesega koos elavatele liikidele ja nende õigusele, mitte ainult inimese õigusele. Ta kogus allkirju petitsioonile, mis nõudis uute hoonete rajamisel piiritaja pesatelliste kasutamist. Pesatellis näeb välja nagu tavaline tellis, kuid on seest õõnes ja väikse ovaalse avaga. Hanna soov ei olnud suur ega kulukas – vaid üks odav hoolduskuludeta pesatellis igale uuele hoonele.

Parlamenti ja valitsusse jõudmiseks vajas petitsioon 100 000 allkirja. Pärast koroonapandeemia algust kadus Hannah meedia tähelepanu alt, kuid 2023. aasta juunis oli petitsioonil 110 000 allkirja. Hannah aktiivsus ja huvirühmade suhtumine piiritajasse, kuid eelkõige meedias kajastatu, pälvis Helsingi ja Stockholmi ülikooli teadlaste tähelepanu. Nad vaatasid ja analüüsisid, kuidas käsitleti piiritajat pesatellise-aruteludes, mõistmaks selle kaudu, milline on suhtumine teiste liikide õigustesse.

Hannah suhtus piiritajatesse kui võrdsetesse, andes neile sümboolse hääle ja rõhutades inimeste ning teiste liikide ühist eluruumi. Ta ei soovinud, et inimene allkirjastaks petitsiooni pelgalt seepärast, et tema seda palus, vaid seepärast, et piiritaja ei saa allkirja anda. Ta kasutas sõna meie, märkimaks inimest ja linde koos, mitte ainult inimest. Samuti rõhutas Hannah, et teiste liikide vajadustega ei arvestata piisavalt ning nägi vajadust muuta inimese suhtumist loodusesse ja teiste liikide õiguste tunnustamisse.

Kuigi mitmed parlamendisaadikud toetasid pesatellise ettepanekut, nähes seda sümboolse ja praktilisena, valitses parlamendis siiski inimkeskne vaade – piiritaja kaitset põhjendati inimese kasuga, mitte lindude õigustega. Valitsus käsitles piiritajatellist rohelise infrastruktuuri osana, kuid keeldus neid kohustuslikuks muutmast.

„Me ei plaani hetkel sellega tegeleda … me ei taha lisada tarbetut keerukust teenustele, mis on niigi keerulised … sarnased rohe-eesmärkide saavutamise meetmed on juba olemas … ei ole vaja arendajat ja omavalitsust liigselt survestada – nad teavad ise, mis on parim,“ öeldi valitsusest. Seega võib öelda, et poliitiliselt kukkus pesatellis maha.

Kuigi poliitikud tervitasid inimese ja piiritaja koos elamise ideed, suhtusid nad skeptiliselt muutusesse, mis võib tähendada kohustust tunnustada loomade vajadusi. Just see peegeldab valdavat  probleemi, milles teiste liikide esindatus jääb poliitikas tagaplaanile ja poliitikakujundajad näivad olevat teiste liikide õiguste suhtes ükskõiksed.

Uuringu autorid rõhutavad vajadust kaasata looduspõhiste lahenduste ja elurikkuse aruteludesse ka teiste liikide huvid, et linn oleks paik, kus arvestataks ka teiste liikide huve (põhimõttest mitte-ainult-inimesele vaade).

Hannah pingutusel oli seega kurb lõpp …, kuid see ei ole lõpp. Pesatelliste ja lindude õiguste eest seismise saagast kirjutas ta raamatu „Nature Needs You“. Ning äsja kehtestati Šotimaal nõue, et igale rajatavale hoonele tuleb panna vähemalt üks pesatellis – väike samm, millel võib olla suur mõju, sest just energiatõhusate hoonete rajamine ja vanade majade renoveerimine on põhjus, miks piiritaja pesitsuskohad on kadumas.

Kronenberg J, Andersson E, Sandbrook C (2025). If a swift could fight for their existence with words: nonhuman interests and politics. npj Urban Sustainability 5: 70, doi.org/10.1038/s42949-025-00263-3

Linnuökoloog Marko Mägi kirjutab 2026. aasta linnu kuuendas teadusloos, kuidas põimuvad poliitikas inimeste ja nende kõrval tegutsevate liikide huvid. Piiritajatele pesitsusvõimaluste loomisest ja linnaruumi linnusõbralikumaks muutmisest tuli juttu ka Vikerraadio saates "Ökoskoop".

Projekti "Aasta lind 2026" toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.