Piiritaja rinnakusse tekib pesitsusajal auk?

Linnuökoloog Marko Mägi kirjutab 2026. aasta linnu kaheksandas teadusloos, mis juhtub pesitsusajal piiritaja keha kaltsiumivarudega. Piiritaja kaltsiumipuudusest tuleb juttu ka Vikerraadio  "Ökoskoobi" saate aasta linnule pühendatud segmendis (minutitel 44 kuni 51).

Pesitsev piiritaja püüab õhust tuhandeid putukaid ja ämblikke ning viib need söögiks poegadele. Selline toitumine on piiritaja eluviisi alustala, kuid võib põhjustada  kaltsiuminappuse. 

Soomes mõõtsid teadlased 66 linnuliigi pesapoegade väljaheidetest mineraalide sisaldust. Liikide vahel ilmnesid suured ulatuslikud erinevused – õhust putukaid püüdvate lindude poegade väljaheites oli kaltsiumi vähem kui seemnetoiduliste ja kõigesööjate liikide poegadel. Kehakaalu kohta oli kõige rohkem kaltsiumi hangelinnu, kuldnoka, rasvatihase, põldvarblase ja musträsta poja roojas, vähe aga piiritaja, räästa- ja suitsupääsukese ning hall-kärbsenäpi väljaheites. Võrreldes hangelinnuga oli piiritaja väljaheites kaltsiumi üle 150 korra vähem, võrreldes tagant teisel kohal oleva räästapääsukesega ligikaudu kaks korda vähem. Õhust putukaid püüdvate lindude rooja kaltsiumi vähesus tuleneb tõenäoliselt püütavate putukate endi kaltsiumivaesusest; seemned ja mitmed maapinnal tegutsevad selgrootud seevastu on head kaltsiumiallikad.

Kuigi ka piiritajal on võimalik kaltsiumivaru täiendada – näiteks tolmeldajaid või lendavaid lehetäisid püüdes (lehetäi imeb taimemahla, milles on kaltsiumi) –, näib sellele vaatamata lind kaltsiuminäljas olevat. Viimane võib olla ka põhjus, miks piiritajapoja areng pesas on erakordselt pikk – lausa kuus nädalat! Võrdluseks: väiksemad värvulised saavad tuule tiibadesse juba kahe nädalaga või kiireminigi.

Piiritaja kaltsiumivaeguse kohta ringleb kuuldus, et munakoore moodustamisel tekib emase piiritaja rinnakuluusse auk. 2008. aastast leiab kirjelduse, kus vaadeldi piiritaja luutiheduse muutusi enne ja pärast pesitsust – pärast pesitsust on emaste luud oluliselt hõrenenud ehk demineraliseerunud. Seda tõenäoliselt seetõttu, et emane kasutab muna moodustamisel luustikku talletatud kaltsiumi. Tähelepanuväärne oli rinnakuluu oluliseks õhemaks muutumine – just see võib olla augustumisloo aines. Kirjelduses on see siiski esitatud ettevaatlikumalt, kõneldes vaid rinnakuluu olulisest õhenemisest ja selle tagajärjel läbipaistvaks muutumisest.

Luustikku talletatud kaltsiumi ammutamine on lindudel tavaline, sest sageli on kaltsiumkarbonaadist koosneva munakoore moodustamisel kaltsiumi vaja rohkem, kui seda pakub tavapärane toit. Järelikult peab emane lühikese ajaga, keskmiselt 24 tunniga, mis kulub munakoore moodustumiseks, organismist kätte saama tavapärasest rohkem kaltsiumi. Seega on piiritajale kaltsium palju enamat kui lihtsalt mineraalaine toidus – see võib olla piirav ressurss, mille pärast konkureerivad nii ema, munad kui ka kasvavad pojad. Kaltsium on vajalik ka lihaste ja närvisüsteemi arenguks, talitluseks ning ainevahetusprotsessiks. 

Lisaks võib kaltsium vähendada seedetraktist organismi jõudvate toksiliste metallide hulka. Kui toidus on piisavalt kaltsiumi, võib see vähendada metallide imendumist ja nende kahjulikkust. See tähendab, et piiritaja kaltsiumivaene toit võib mõjutada ka seda, kui hästi talub ta keskkonnas olevaid toksilisi metalle. Soomes tehtud roojapallide mõõtmised viitavad, et väljaheite kaltsiumisisaldus võib olla indikaator, mis aitab hinnata liigi tundlikkust toksiliste metallide suhtes.

Espín, S. jt (2024). Fecal calcium levels of bird nestlings as a potential indicator of species-specific metal sensitivity. Environmental Pollution 345: 123181. doi.org/10.1016/j.envpol.2023.123181   
Newell, D. (2008). Chaetura, vol. 13. chimneyswifts.org/Chaetura%20%28VOL%2013%29%202008.pdf