Taimestikuta oliivisallu ei ole piiritajal asja

Linnuökoloog Marko Mägi kirjutab 2026 aasta linnu viiendas teadusloos, kuidas taimemürkide kasutamine oliivisaludes mõjutab negatiivselt piiritajate toidubaasi. Sellest, kuidas piiritajad aitavad oliivisalus alustaimestiku olemasolul tõrjuda oliivikärbseid, tuleb juttu ka Ökoskoobis (minutitel 44:22-50:30).

Oliivipuuta on raske tänast Euroopa tsivilisatsiooni ette kujutada: puu on oluline majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Aastal 2018 laiusid Euroopas oliivisalud 11,5 miljonil hektaril, aastas istutati 162 000 hektarit uusi salusid, et rahuldada turu nõudlust. Nii ulatuslikul tegevusel on mõju loodusele, sest salud laiuvad mitmetes Euroopa liigirikkuse tulipunktides. Milline on oliivisalu linnustik?

Senised oliivisalude linnu-uuringud on keskendunud vaid salus elavatele lindudele, salu kohal õhust putukaid püüdvad linnud on jäänud tähelepanuta. Äsjane uuring Lõuna-Hispaania Málaga piirkonnas on esimene, kus pöörati pilk latvadest kõrgemale, et saada teada, kuidas mõjutab salu harimise intensiivsus linnustikku, teiste seas ka piiritajate ja pääsukeste arvukust. 

Linde loendati kolmes 2-hektarilises oliivisalus: ühes tõrjuti alustaimestik taimemürgiga, teises eemaldati taimed mehhaaniliselt. Neis tõrjuti taimi vaid korra kevadel, hooaja edenedes sai taimestik areneda omasoodu. Üht salu hooldati aga intensiivselt ehk taimi tõrjuti kogu aeg nii keemiaga kui ka mehhaaniliselt, mis tõttu seal alustaimestikku ei olnud. 

Õhus toituvaist lindudest loendati kuni 20 meetri kõrgusel lendajad, sest kõrgemal lendajad ei pruugi olla toidujahil. Kirja pandi vaid maksimaalne korraga nähtud piiritajate-pääsukeste arv, et vältida topeltloendust.

Suurem oli ka putuktoiduliste ja õhus toituvate liikide arvukus. Teadlased loendasid saludes ligikaudu 20 000 lindu, neist vaid 1200 intensiivselt majandatud salus, korra keemiaga töödeldud salus aga 9600 ja korra mehhaaniliselt töödeldud salus 8900. Intensiivselt majandatavas salus oli 24 linnuliiki. Keemilise taimetõrjega salus oli linnuliike 36, mehhaanilise taimetõrjega salus 38.

Selge erinevus oli ka õhus toituvate lindude arvus: keemiaga taimestikku tõrjutud salus loendati piiritajaid ja pääsukesi 576, mehhaanilise taimetõrjega salus 491, intensiivsalus aga vaid 32. Taimestikuga saludes oli piiritajate-pääsukeste osakaal putuktoiduliste seas veidi üle 11 protsendi, intensiivsalus aga 3,3 protsenti. 

 
Erineva intensiivsusega majandatud oliivisalude linnurohkus Hispaanias (joonis koostatud Navarro et al. 2025 tabel 1 andmete põhjal).

Seega suurendas oliivisalu alustaimede rohkus oluliselt linnurikkust ning õhust putukaid püüdvate lindude hulka. Taimestiku soodne mõju lindudele tuleneb putukatest, sest taimedeta on ka putukaid vähem. Saludes oli piiritajate ja pääsukeste arvukuse tipp ajal, mil seal oli ka kõige rohkem oliivikärbseid (Bactrocera oleae), kelle tõttu väheneb oliivipuu saagikust ja saagi kvaliteet. Nii vähendavad linnud putukamürgi kasutamise vajadust. Õhus toituvate lindude rolli oliivisaludes on alahinnatud, kuna neid on peetud pigem linnalindudeks.

Kuigi uuriti vaid kolme oliivisalu ja tulemusi on seetõttu riskantne üldistada, langevad need kokku teiste sarnaste uuringutega, kus on tuvastatud, et linnurikkus on suurem loodussõbralikumalt haritavatel aladel. Uuringu autorid rõhutavad, et põllumajandustootja ja poliitik peaksid arvestama taimestiku eemaldamise mõju elurikkusele ja soodustama loodussõbralikumat majandamist.

Põllumaadel elavate lindude arvukus on Euroopas ja Ameerikas kivina kukkunud, põhjus on suuresti just intensiivne majandamine, mille tulemusel maastik üheülbastub, sest suurel alal kasvab vaid üks kultuur. Nii kaob maastiku liigendatus, näiteks hekid ja loodusliku taimestikuga laigud. Vanad uskumused ja harjumused on aga visad püsima, sageli tõrjutakse linde ning nende majanduslik kasu jääb tahaplaanile.

Allikas: Navarro I, Farfán M A, Fa JE, Muñoz A-R (2026). Herbaceous cover management in olive groves can be important for aerial-feeding birds. A case study in southern Spain. Journal for Nature Conservation 89: 127068, https://doi.org/10.1016/j.jnc.2025.127068