Eedi Lelov (sündinud 1953) on harrastusornitoloog ja Eesti Ornitoloogiaühingu pikaaegne liige, kes on toonud ala juurde hulganisti noori ornitoloogiahuvilisi ning tutvustanud linnumaailma tuhandetele eestlastele.

Peep Veedla (sündinud 1961) on harrastusornitoloog, Eesti Ornitoloogiaühingu ja selle nõukogu pikaaegne liige, kes on toonud ala juurde hulganisti noori ornitoloogiahuvilisi ning tutvustanud linnumaailma tuhandetele eestlastele.

Agu Leivits on looduskaitses ja linnustiku uurimises tegev olnud alates Tartu Ülikooli lõpetamisest 1980. aastal. Alates 2009. aastast töötab ta Keskkonnaametis, kus hetkel tegutseb eluslooduse nõunikuna. Agu on olnud ornitoloogiaühingu seirekomisjoni liige, linnuatlase töörühma liige ning ajakirja Hirundo toimetuskogu liige. Tema seos ühinguga on olnud järjepidev, sest ta nõustab ühingu liikmeid lindude kaitsetemaatilistes küsimustes.

Andres Kalamees on Eesti Ornitoloogiaühingus töötanud alates 1998. aastast, aastatel 2003–2018 oli ta ühingu juhataja. Andrese eestvedamisel valmis näiteks tähtsate linnualade inventuur, tegeleti usinasti inimeste kaasamisega ornitoloogiaühingu tegevustesse ning arendati rahvusvahelisi suhteid teiste linnuorganisatsioonidega. Praegu tegeleb Andres ühingus erinevate projektidega, näiteks koordineerib ta väike-laukhane ja metsise elupaikade uurimist.

Asko Lõhmus on Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor, kelle panus nii lindude kui teiste elustiku rühmade kaitse vallas on märkimisväärne. Ornitoloogiaühingus on ta juhtinud linnukaitsekomisjoni, olnud nõukogu liige, ajakirja Hirundo toimetaja ja toimetuskogu liige, samuti linnunimetuste komisjoni liige. Asko on ka Kotkaklubi üks asutajatest ning röövlinnuseire käivitaja ornitoloogiaühingus.

Ene Viht (sündinud 06.08.1943) on ornitoloog, kes on keskendunud metsakanaliste ehk metsise, tedre ja laanepüü uurimisele Eestis. Ta hakkas metsakanaliste käekäiku Eestis süstemaatiliselt uurima 1970. aastate alguses, töötades noore teadlasena Eesti Metsainstituudi Kaarepere metsakatsejaamas.

Mall Hiiemäe (neiupõlvenimega Proodel) on sündinud 9. jaanuaril 1937 Roostojal. Mall on folklorist, kes on kogunud Eesti rahvaluulet ja uurinud rahvakalendrit. Ta on jätkanud Jakob Hurda, Matthias Johann Eiseni ja Mart Mägeri tööd Eesti linnupärimuse uurimisel ja vahendamisel.

Toomas Jüriado on sündinud 13.07.1947 Tartus, apteekri peres. Lõpetanud 1965 Viljandi 1. Keskkooli ja 1970 Tartu Ülikooli orgaanilise keemia erialal. Ta on töötanud 1979–1989 TÜ orgaanilise keemia kateedris vanemteadurina. Uurimisalaks oli keemiline informaatika.

Aivar Leito sündis 24. augustil 1954. aaastal. Juba nelja-viieaastaselt uudistas ta sookurgi, esimese ja teise klassi õpilasena hakkas linnupesi otsima. Jahimeestel oli toona kohustus röövlindude, niinimetatud kahjurite hävitamiseks. Arvesse läks ka varese munade kogumine. Aivargi teenis poisina sedasi taskuraha. Täiskasvanuks saades polnud Leitol tarvis pikalt mõelda, millises valdkonnas kõrgharidust ja eriala omandada.

Andres Kuresoo sündis 6. septembril 1954. Tema koolitee algas 1961. aastal Elvas, kus ta 1972 lõpetas kohaliku keskkooli. Samal aastal astus Andres Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1977. aastal bioloogia erialal. Olles kolmanda kursuse üliõpilane, liitus ta ELUS-i ornitoloogiasektsiooniga. Kohe pärast ülikooli lõpetamist asus Andres püsivalt tööle Eesti TA Zooloogia- ja botaanika Instituudi zooloogiasektorisse, mis reorganiseeriti 2005 Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudiks, kus ta töötas teadurina oma elu lõpuni.

Raivo Mänd on sündinud 2 .detsembril 1954. aastal. Kooliteed alustas ta 1962. aastal Saaremaal Randvere algkoolis, 1973. aastal lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (endine V. Kingissepa nimeline Keskkool). Samal aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1978. aastal cum laude bioloogi-zooloogina. Raivo loodushuvi pärinebki juba varasest noorusest, kui ta uitas ringi Saaremaa mitmekesises looduses, eriti koolipõlves Mullutu Suurlahe kallastel linde vaadeldes.

Eve Mägi on sündinud 22. jaanuaril 1951 Haapsalus, kuid kasvas üles Raplamaal Vigalas. 1967. ja 1968. aasta suvised koolivaheajad veetis Eve Matsalu looduskaitsealal, kus aitas teha lindude uurimise välitöid. Need suved on Evele meelde jäänud parimatena maailma parimas paigas ning ära määranud tema elukutsevaliku ja hilisemad huvid.

Jüri Keskpaik on sündinud 7. detsembril 1936 Narvas. Lindude uurimist alustas ta kooliõpilasena 1950. aastatel Pärnus Heinrich Veromanni juhendamisel, vaadeldes peamiselt rannalinde ja neid ka rõngastades. Tartu Ülikooli üliõpilasena spetsialiseerus ta lindude füsioloogia uurimisele.

Mart Niklus on sündinud Tartus 22. septembril 1934. aastal kooliõpetajate perekonnas vanima pojana. Eluslooduse vastu on ta huvi tundnud ja linnuvaatlustega tegelenud koolipõlvest saadik. Tema esimene ornitoloogiaalane artikkel pealkirjaga "Ropka luha ja Aardla järve linnustikust" ilmus Loodusuurijate Seltsi juubelikoguteoses.

Taivo Kastepõld sündis 2. septembril 1942 Tartumaal Saadjärve lähistel Salu külas. Linnuhuvi tekkis tal juba väikese poisina loomi karjatades. Hästi on meeles karjamaalt leitud esimene sookiuru pesa ja rästapesad ümbritsevatest metsadest. Keskkoolipäevil kohtus Taivo Kastepõld Tartus ornitoloog Sven Onnoga, kes teda paar aastat varem loodud Matsalu Riiklikule Looduskaitsealale välitöödele abiliseks kutsus.

Johanna Elizabeth Winkelman on sündinud 11. märtsil 1953 Hollandis Uitgeestis. Linnuhuvi tärkas Johannas tänu tema vanaisale, kes näitas tüdrukule linde ja õpetas nende nimesid veel enne, kui Johanna lugeda oskas. Hiljem käis ta koos vanematega nädalalõppudel ja pühade ajal tihti looduses ja õppis tundma mitte ainult linde, aga ka tavalisemaid taimi ja puid.

Eet Tuule on sündinud 31. juulil 1941 Saaremaal. Pole teada ühtegi teist asjaarmastajat ega ka professionaalset ornitoloogi Eestis, kes oleks teinud loendusi nii kestvalt ja seejuures aastaringselt. Ka prof. Eerik Kumari invasioonilindude vaatlemise metoodikat pole keegi teine nii innukalt rakendanud.

Ilkka Stén sündis 26. veebruaril 1940 Soomes. Ilkka Stén oli Soome linnurõngastuskeskuse juhataja aastatel 1966-1973 ning seejärel Mikkeli lääni keskkonnanõunik. Aastatel 1977-1981 oli ta Soome Linnuühingute Liidu (praegune BirdLife Finland) juhatuse esimees ja 1984. aastast selle kohaliku osakonna auesimees.

Pertti Saurola on sündinud 10. detsember 1938 Soomes. Ta on olnud Soome linnurõngastuskeskuse pikaaegne juhataja ja röövlinnuekspert. Aastatel 1981-1995 oli ta Euroopa Rõngastuskeskuste Liidu (EURING) president. Samuti on ta Rahvusvahelise Ornitoloogiakomitee liige ja Euroopa Ornitoloogide Liidu nõukogu liige.

Tiit Randla on sündinud 11. aprillil 1940 Tallinnas. Ta on pikaajaline aktiivne lindude kaitsja, uurija ja tutvustaja. Tiidu suurimaks lemmikuks on olnud röövlinnud. Tema koostatud raamat "Eesti röövlinnud" (1976) ning töö noorte huvilistega on nakatanud kümneid noori röövlinnu-uurijaid, kellest on saanud selle ala edasikandjad.

Ruth Ling (Heidemaa) on sündinud 12. juulil 1926 Tartumaal Varnjas arsti perekonnas. Ta lõpetas C. R. Jakobsoni nimelise I Keskkooli (1945) ja Tartu Riikliku Ülikooli zooloogi-bioloogiaõpetajana (1950). Oli õpetaja Tartus ja Pärnus, 1954. aastal asus tööle TA Zooloogia ja Botaanika instituudis, kus 1959. aastal kaitses ornitoloogia alal bioloogiakandidaadi väitekirja.

Vilju Lilleleht on sündinud 16. septembril 1939 Pärnumaal Saarde vallas. Lõpetanud Kilingi-Nõmme Keskkooli (1958) ja Tartu Riikliku Ülikooli bioloogiaosakonna (1963). Esimene töökoht oli Põlvas, kus pidas koolmeistri ametit. Seejärel oli TRÜ arstiteaduskonna aspirant ja nooremteadur ning kaitses 1972. aastal bioloogiakandidaadi kraadi biokeemia erialal.

Endel Edula sündis 1. detsembril 1928 Viljandimaal Viljandi (praeguses Viiratsi) vallas. Ametilt oli ta Viljandi tööstuskooli haridusega tisler. Loodusehuvi tekkis Endlil juba poisipõlves, kui ta Kutsari algkoolis õppis ja koolivaheajal karjas käis.

Jānis Vīksne sündis 18. septembril 1936. aastal Riias. Suure osa lapsepõlvest veetis Jānis Riia loomaaias, sest tema isa oli selle direktor. Sealt tuli ilmselt ka tema huvi loomade vastu. Juba koolipõlves kulutas Jānis kogu vaba aja lindudele.

Soome loodusteadlane ja ornitoloog Lars Arvid Aksel von Haartman sündis 24. märtsil 1919 Lemsjöholmis Soomes. Ülikooli lõpetas ta 1936, filosoofiakandidaadi kraadi kaitses 1943 ja filosoofiadoktoriks sai 1953.

Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938. aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. Fred on lõpetanud Tallinna 20. keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Esimene töökoht oli Hiiumaal, kus õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat.

Linda Metsaorg (Rahno) on sündinud 22. jaanuaril 1936 Pärnumaal Saarde vallas. On lõpetanud Kilingi-Nõmme Keskkooli (1954) ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi (1959) bioloogia-geograafia-keemia õpetaja kvalifikatsiooniga. Töötas esmalt Tallinna 20. Keskkooli geograafiaõpetajana, siis oli pikka aega Eesti Noorte Loodusesõprade Maja direktor.

Aino Kumari (Bergmann) sündis 15. septembril 1908 Põlvas sealse esimese apteekri Rudolf Bergmanni peres. Lõpetanud Võru Tütarlaste Gümnaasiumi (1927), õppis aastail 1930-1939 Tartu Ülikooli loodusteaduste osakonnas.

Joann Kallas sündis 19. detsembril 1911 Hiiumaal Heistesoo külas. Lõpetas Virumaa Rahvaülikooli ja töötas seejärel Kõpu raamatukogus, olles maanoorte õpiringi juhendaja.

Olav Renno on sündinud 26. veebruaril 1932 Tartus riigiametnike peres. Lõpetas Viljandi 2. Keskkooli (1950) ja Tartu Riikliku Ülikooli (1956) bioloog-zooloogi kutsega. Töötanud Rõbatši ornitoloogiajaamas, Looduskaitse Valitsuses ja 10 aastat Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal, sealhulgas viis aastat direktorina.

August Mank sündis 26. detsembril 1914. aastal Hiiumaal Kärdlas kalevivabriku töölise peres. Tema isa langes Vene-Austria sõjatandril, sai aga enne oma poega süles hoida.

Eduard von Toll sündis Saaremaal 7. detsembril 1904. Huvi lindude vastu sai alguse poisipõlves, Pidula mõisa pargis lindude tegemisi jälgides.

Ilse Rootsmäe (Luts) sündis 19. juunil 1925 Tapal telegraaf-telefonimontööri tütrena. Lapsepõlves tegi koos isaga viimase meisterdatud jalgratastel matku kodumaakonna kaunimates paikades; küllap just sealt tuli ka esimene huvitõuge loodust ja linde tundma õppida.

20. novembril 1907 Rakveres sündinud Johannes Lepiksaar kasvas väga vaestes oludes. Põdes lapsepõlves lastehalvatust ja see jättis talle olulise liikumispuude, mis ometi ei takistanud Lepiksaart hiljem tõhusalt tegema välitöid.

Lemming Rootsmäe sündis 25. augustil 1921 Tartu Ülikooli astronoomiaprofessori Taavet Rootsmäe perekonnas. Rohkete annetega noormees tegeles koolipõlves klaverimängu ja joonistamisega, unistas kirjanikuametist, huvitus koduloost, geograafiast, genealoogiast.

Alustas linnuvaatlustega Eestis ning jätkas nendega ka Rootsis, kuhu põgenes 1944. aastal. Avaldas oma materjalide põhjal artikleid ning panustas eestikeelsete linnunimetuste korrastamisse.