Ilse Rootsmäe

Ilse Rootsmäe (Luts) sündis 19. juunil 1925 Tapal telegraaf-telefonimontööri tütrena. Lapsepõlves tegi koos isaga viimase meisterdatud jalgratastel matku kodumaakonna kaunimates paikades; küllap just sealt tuli ka esimene huvitõuge loodust ja linde tundma õppida.

On lõpetanud Tapa Gümnaasiumi (1944) ja Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna (1953). 1950. aastal abiellus Lemming Rootsmäega. Töötas arstina Mustvees ja Tartus.

Juba tudengipõlves hakkas koos abikaasaga mööda Eestit ringi matkama, huviks esialgu kodulugu, hiljem ka botaanika. Ja neist retkedest sai alguse ka linnuhuvi.  Matkadel hakkas Lemming kurtma: "Mul on piinlik matkata, kui ma ei tea, mis linnud laulavad, keda ma matkal kuulen." See viis selleni, et ta painas oma isa prof. Rootsmäed, et see tutvustaks neid oma sõbrale prof. Piiperile kui linnuhuvilisi, kes paluvad abi. Pika palumise peale isa nõustuski ja nii said teoks Rootsmäede jaoks unustamatud matkad Tartu ümbruses koos Eesti ornitoloogia ühe suurkuju Johannes Piiperiga. Järgnes juba tutvus professor Eerik Kumariga ja liitumine LUS-i ornitoloogiasektsiooniga. Sealt saadi edaspidist haridust ja toetust ornitofenoloogilisteks vaatlusteks ja teisteks ettevõtmisteks.

Peagi said Rootsmäedest Eesti tunnustatuimad harrastusornitoloogid, kelle trükis ilmunud tööde hulk annab silmad ette mõnelegi professionaalsele uurijale. Eelkõige Lemmingu initsiatiivil koostati ornitofenoloogiliste vaatluste kokkuvõtteid, Ilse eestvõttel sai aga alguse ornitoloogilise bibliograafia koostamine, mis lõpuks ka ühiselt lõpuni viidi. Ilse Rootsmäe kinnitusel oli mõlema kitsamaks huviks aga lindude laul ja ränne.

Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks valiti Ilse Rootsmäe 1991. aastal. 1995. aastal said Ilse ja Lemming Rootsmäe Eerik Kumari looduskaitsepreemia.

Ilse Rootsmäe suri 4. jaanuaril 2006.