Aita kaitsealusel must-toonekurel püsima jääda

Taust

Must-toonekurg on I kaitsekategooria linnuliik, kelle arvukus langeb kiiresti: kolme põlvkonna jooksul on lindude arv vähenenud 70–73%. Eestis pesitseb praegu hinnanguliselt vaid 40–60 paari.

Probleem

Must-toonekured toituvad peamiselt vooluveekogudes elavatest väiksematest kaladest ja kahepaiksetest. Liigi arvukuse vähenemise üheks oluliseks teguriks peetakse toidupuudust vooluveekogudes just hilissuvisel kuivaperioodil. See tuleneb suures osas inimtegevusest loodusmaastike ümberkujundamisel: looduslike vooluveekogude õgvendamisest, märgalade ulatuslikust kuivendamisest ja muude kuivendussüsteemide rajamisest, mis leidis aset peamiselt eelmisel sajandil. Probleemiks on ka jõgede äärsete alade võsastumine, mis ei võimalda kurgedel lennult maanduda.

Must-toonekurg.

Lahendus

Selleks, et veekogud oleksid must-toonekurele sobivad toitumisalad, on vaja parandada jõgede kalastiku olukorda, see eeldab omakorda vooluveekogu üldise ökoloogilise seisundi toetamist.

Teeme seda sellisel viisil:

• 2022. aasta lõpus valmib riigi poolt rahastatav uus must-toonekure kaitse tegevuskava, kus käsitletakse ka vajalikke maastikutöid;
• 2023. aastal selgitatakse koostöös partneritega välja prioriteetsed veekogulõigud ja tööd, tuginedes MTÜ Kotkaklubi poolt läbi viidud kaardistusele;
• 2024. aastal toimuvad koos MTÜga Kotkaklubi ja Eestimaa Looduse Fondiga ettevalmistustööd maa-alade taastamiseks, kaasatakse ka RMK ja maaomanikud;
• 2025. aastal ja sealt edasi toimuvad maastiku taastamistööd valitud veekogulõikudel.

Kui valime radikaalse sekkumise ehk mõne kraavitatud veekogulõigu looduslikku sängi taassuunamise, on ettevalmistusaeg pikem – 2–3 aastat – ning ka taastamistööd algavad vastavalt hiljem.

Mõju

Soovime jõuda olukorda, kus must-toonekure toitumistingimused kõige olulisematel veekogulõikudel on paranenud ja kured kasutavad taastatud veekogulõike. Selle tulemusel võib oodata liigi arvukuse stabiliseerumist ja paremal juhul ka kasvu. Mõju mõõtmiseks kasutame rajakaameraid ja pesitsustulemuste jälgimist taastatud veekogulõikude läheduses. Võimalusel seirame ka vooluveekogu kalastikku enne ja pärast taastamistöid.

Toeta

Aastal 2023 vajame tuge, et maksta töötasu meie linnukaitse spetsialistile, kelle roll antud ettevõtmise juures on koordineerida koostööd ning jõuda koos partneritega otsuseni alade ja tööde järjestuse osas. Puuduv palgafond aastaks 2023 seoses selle ettevõtmisega on 5620 eurot. Järgnevate aastate tegevused püüame peaasjalikult ellu viia avalike fondide rahastuse abil, kuid vajame jätkuvalt ka ettevõtete tuge.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja.

Pakume vastu

Meie tänuavaldus on sisukas ja praktiline. Me usume teadmiste jagamisse ja isikliku kogemuse jõusse. Oleme välja töötanud terve rea tegevusi, mis avardavad silmaringi, on lihtsasti elluviidavad ning sobivad erinevate sündmuste ja ruumide formaatidesse. Meie tänuavalduse valikus on:

• retk ja vaatlus koos linnuteadlasega looduses;
• vestlus, loeng, lugude jutustamine lindude teemal;
• töötuba, näiteks pesakastide meisterdamine;
• soovituste jagamine mini-raamatukogu loomiseks, teemaks ökoloogia, looduskaitse, linnud;
• dokfilmide programm, teemaks ökoloogia, looduskaitse, linnud;
• avalik tänu ja ettevõtte tutvustus ühingu kanalites ja sündmustel (kokkuleppel).

Lisateave:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee