Toeta teekonda pesitsusrahuni

Taust

Kuigi Euroopa Liidu direktiivides ja Eesti looduskaitseseaduses on punkt, mis keelab lindude pesitsusajal nende häirimise ning pesade ja poegade hävitamise, siis tegelikkuses seda tihtipeale ei järgita ega jõustata. Keskkonnaministril on igal kevadel õigus välja kuulutada raierahu, kuid seni pole seda tehtud. Keskkonnaamet hakkas pesitsusaegseid raieid kontrollima ja peatama alles pärast 2021. aasta Euroopa Kohtu eelotsust, mis ütles, et pesitsusajal raiumine on tahtlik linnupesade hävitamine. Paraku on see hädalahendus, kuna teada saadakse vaid vähestest raietest.

Probleem

Metsalinnustiku arvukus väheneb juba 35 aastat, keskmiselt 1% aastas. Tartu Ülikooli uuringu järgi hukkub igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega just pesitsusaegsete raiete tõttu.

Hallpea-rähni pesa. Foto: Karl Adami.

Lahendus

Lahendust näeme looduskaitseseaduse muutmises: kehtestada raiekeeld lindude pesitsusperioodil 15. märtsist kuni 31. augustini kaitsealadel ning 15. aprillist kuni 15. juulini kõigis teistes metsades. Pärast petitsiooni, rohkeid artikleid, põhjalikke arutelusid ja erinevate osapoolte ärakuulamist Riigikogu keskkonnakomisjonis 2021. aastal on Keskkonnaministeeriumil ettevalmistamisel seadusemuudatus, millega kehtiks raierahu kaitsealadel vahemikus 15.04.–15.07 (2,5 kuud lühem soovitust). Muudes metsades raierahu pole plaanis kehtestada, küll aga võidakse juhtumipõhiselt raietöid teatud ajal peatada või piirata. Peame vajalikuks jätkata huvikaitset koostöös paljude partnerorganisatsioonidega, et jõuda soovitud tulemusteni ja seda võimalikult kiiresti.

2023. aastal:

• korraldame teavituskampaaniad avalikkuse informeerimiseks ja hoiakute kujundamiseks;
• osaleme linnuekspertidena seadusloomes ja riigiasutuste huvigruppide kaasamiskoosolekutel;
• jätkame ja vajadusel algatame kohtuvaidlusi Keskkonnaameti vastu. Praegu on käimas kaks kohtuasja: üks metsateatise muutmiseks selliselt, et oleks lisatud kohustuslik raiekeelu periood lindude pesitsemise ajaks; teine ilma sellise keeluta metsateatise tühistamiseks.

Mõju

Igal aastal hukkub Tartu Ülikooli uuringu järgi vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusajal tehtavate metsatööde käigus. Pesitsusaegse raiekeelu kehtestamisega kaob seega ära üks Eesti lindude massilist suremust põhjustav tegur.

Toeta

2023. aastal elluviidavate tegevuste kulud on kokku 25 000 eurot, millest:

• teavituskampaaniad 10 000 eurot;
• linnukaitse spetsialistide palgafond 5000 eurot;
• kohtukulud 10 000 eurot.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja.

Pakume vastu

Meie tänuavaldus on sisukas ja praktiline. Me usume teadmiste jagamisse ja isikliku kogemuse jõusse. Oleme välja töötanud terve rea tegevusi, mis avardavad silmaringi, on lihtsasti elluviidavad ning sobivad erinevate sündmuste ja ruumide formaatidesse. Meie tänuavalduse valikus on:

• retk ja vaatlus koos linnuteadlasega looduses;
• vestlus, loeng, lugude jutustamine lindude teemal;
• töötuba, näiteks pesakastide meisterdamine;
• soovituste jagamine mini-raamatukogu loomiseks, teemaks ökoloogia, looduskaitse, linnud;
• dokfilmide programm, teemaks ökoloogia, looduskaitse, linnud;
• avalik tänu ja ettevõtte tutvustus ühingu kanalites ja sündmustel (kokkuleppel).

Lisateave:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee