Keskkonnaorganisatsioonid kinkisid Rainer Vakrale lõhutud linnupesa

Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad praeguse ebaefektiivse, seaduse täitmist mitte-tagava „valgusfoorisüsteemi“ lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades. Keskkonnamet, selle asemel, et üleskutsele reageerida konkreetsete seaduse rakendamist tagavate sammudega, üllitas avaliku pöördumise milles tantsib taas ümber oma improviseeritud maatriksi, pajatades tänasest korraldusest ilma seda sisuliselt analüüsimata ja põhjendamata.

Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad praeguse ebaefektiivse ja seaduse täitmist mitte tagava „valgusfoorisüsteemi“ lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades.

Seitse pikaajalise kogemusega metsandusstrateegi, endised metsaülemad, metsavalve ametnikud ja õppejõud algatasid täna petitsiooni „Nõuame metsade püsimist tagavat seadust – mets on pärandamiseks!“. Pöördumisega nõutakse Kliimaministeeriumis ettevalmistatava metsaseaduse muudatuse peatamist ja reformi, mis lõpetaks üle kümne aasta kestnud üleraied.

Eesti metsades on alanud pesitsushooaeg. Looduskaitsja Mati Sepp kutsub võrgustikuga juba liitunud ja ka tulevasi vabatahtlikke metsakaitsjaid õpperetkele, kuidas tõhusalt ja turvaliselt pesitsusrahu rikkumistest teavitada.

Lindude pesitsushooaeg on alanud. Mets võiks olla täis uut elu ja linnulaulu. Kahjuks toimuvad samal ajal raietööd, mis hävitavad pesi ja vaigistavad tuhandeid hääli enne, kui need jõuavad kõlama hakata!

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas oma kriitilised seisukohad looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise eelnõude paketi kohta ning nõuab selle praegusel kujul menetlemisest loobumist. Keskkonnaühenduste hinnangul kiirendaksid kavandatavad muudatused Eesti metsade seisundi halvenemist.

Esmaspäevasel istungil selgitas riigikohtunik Ivo Pilving, et Euroopa Kohtu otsusest ja linnudirektiivist tuleb väga selgelt välja, et ühegi linnu teadlik tapmine ei ole lubatud, kui üksikud erandid välja arvata. See tähendab,et raierahu pidamise kohustus ei sõltu sellest, milline on pesitsejate asustustihedus mingis metsatüübis.

Eesti metsades toimunud lindude pesitsus-aegsed raied tõid tänavu kaasa erakordselt suure looduskahju. Keskkonnaameti kontrollide põhjal tehtud hinnang näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodi raied hävitasid vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega.

Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.

6. mai hommikul toimub linnulauluretk Tartu Toomemäel ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu juhendamisel.

Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.

Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Ornitoloogiaühing ja Brain Games kutsuvad 13. mail kella 12-17 Tallinnas rahvusraamatukogus toimuvale lauamängu- ja perepäevale linnumaailma avastama.

Hiite Maja sihtasutus tunnustas 3. detsembril Eesti Ornitoloogiaühingut ja Päästame Eesti Metsad MTÜ-d linnurahu edendamise eest.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ otsivad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 algaval arutelul vastust küsimusele, kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades.

Päästame Eesti Metsad ja Eesti Ornitoloogiaühing korraldavad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 arutelu "Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades?".

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad inimesi üles tegema annetusi, et toetada vabaühenduste järgmisi samme pesitsusrahu saavutamisel nii riigi- kui erametsades. Siht on koguda kokku 6000 eurot õigusabi kuludeks ja pesitsusrahu kampaania läbiviimiseks.

Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% ning seda ei poolda 6%.

Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtjatel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Reedel, 18. märtsil kohtuvad keskkonnaministriga huvigruppide esindajad, et arutada pesitsusrahu kehtestamist. Eesti Ornitoloogiaühing ootab riigilt selget vastust, kuidas kavatsetakse tagada, et metsaomanikud täidaksid looduskaitseseadust. NB! Täiendatud 18. märtsil kell 19.50.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.

Kolm vabaühendust - Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing – vaidlustasid 6. augustil halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust, mis keelaks raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaamet leidis, et pesitsusaegse häirimise keeld looduskaitseseaduse alusel kehtib kõigile ja eraldi tingimusena seda metsateatisele lisada ei ole vaja.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke kohtusid esmaspäeval, 24. mail keskkonnaministri Tõnis Möldriga, et anda ülevaade pesitsusrahuga seotud teadusuuringutest ja tutvustada pesitsusrahu vajalikkust.

Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.

Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.

Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.