Metsanduse asjatundjad algatasid petitsiooni metsaseaduse reformimiseks

Eestis on metsaga seotud linnuliike 100 ringis. Samas näitavad ametlikud elurikkuse andmed metsalindude pikaajalist langust ning 2025 inventuur hindas metsaelupaigatüüpidest soodsaks vaid kolm kümnest. 
Üle tosina linnuliigi arvukus on alates 1980 aastast olnud pidevas languses ja viimase kümne aasta jooksul on halvenenud veel mitme teise liigi olukord – seda justnimelt loodusmetsade hävitamise, pesitsusrahu ignoreerimise ning lageraiepõhise üleraiumise tõttu.

Seitse pikaajalise kogemusega metsandusstrateegi, endised metsaülemad, metsavalve ametnikud ja õppejõud algatasid petitsiooni „Nõuame metsade püsimist tagavat seadust – mets on pärandamiseks!“. Pöördumisega nõutakse Kliimaministeeriumis ettevalmistatava metsaseaduse muudatuse peatamist ja reformi, mis lõpetaks üle kümne aasta kestnud üleraied.

Algatajate hinnangul on viimase 25 aasta jooksul metsaseadust muudetud viisil, mis soosib lühiajalist puidutööstuse kasumit, jättes tähelepanuta metsa ökoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja pikaajalised majanduslikud rollid. Ekspertide sõnul on Eesti metsade vanuseline struktuur rikutud, mistõttu ootab sektorit ees tõsine toormepuudus.

„Eesti mets on rahvuslik rikkus ja selle majandamine peab lähtuma põhiseaduslikust avalikust huvist,“ ütles erumetsaülem Leo Filippov. „Tänased otsused määravad, kas pärandame tulevastele põlvedele elujõulise kvaliteetse metsa või tekitame hoopis toormekriisi. Kindlasti ei sobi ka avalikkuse eksitamine pooltõdede ja teemast-mööda-käsitlustega, millega paistab silma nii intensiivpuidutööstus kui ka kliimaministeerium ja mis raskendab probleemi mõistmist,” lisas ta.

Peamised probleemkohad praeguses metsapoliitikas ja raiepraktikas on jätkusuutmatu majandamine, mis tähendab, et Eestis on aastaid raiutud rohkem puitu, kui on juurdekasv. Samuti maaelu ja elurikkuse hääbumine, sest ühised ja kohalike elanike huvid (puhkus, loodusannid) on jäetud täiesti tagaplaanile. Mööda ei tohi vaadata ka elurikkuse seisundi kiirest halvenemisest ega negatiivsest kliimamõjust, mida liigraie ja valdavalt väga madal raiekvaliteet põhjustab. Praegune sisulise avalikustamiseta läbisurutav metsaseaduse muudatus liigub sellele eesmärgile vastupidises suunas ning on vastuolus Eesti ühiskonna kui terviku huvidega. 

Petitsiooni esitajate nõudmised on:
- praeguse metsaseaduse muutmise peatamine;
- metsaseaduse põhjalik arutelu ja reform, mis tugineb parimale teaduslikule teadmisele ning arvestab Eesti pikaajaliste ühishuvidega;
- metsaseaduse ümberkujundamine nii, et on tagatud metsade kestlik majandamine, elurikkuse säilimine soodsas seisundis ning nii kogukonnametsade sh kaitsemetsade kui ka metsaökosüsteemide püsimine;

- loodus- ja põlismetsade määratlemine Euroopa Liidu kriteeriumide alusel ning igasuguse raie peatamine nendes metsades kuni uue, reformitud metsaseaduse vastuvõtmiseni. 

Petitsiooni algatajad:

Henn Alton, Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi metsavalve osakonna juhataja 1966–1988 

Leo Filippov, Saaremaa Metsamajandi Sõrve metskonna metsaülem 1974–1986, erametsaomanik 

Mart Herman, Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja 1968–1990

Vello Keppart, Luua Metsanduskooli kutseõpetaja 1983–2015, säästliku metsanduse ekspert

Enno Kuldkepp, Sangaste metskonna metsaülem, Järvamaa Metsamajandi peametsaülem, Elva Metsamajandi direktor 1972–1991

Koit Latik, Sonda metskonna metsaülem, Läänemaa Metsamajandi peametsaülem 1969–1994

Lembit Maamets, Metsakorralduse büroo juhataja, metsakorraldaja alates 1982   

Petitsioonile saab allkirja anda siin.  

Lisainfo:
Leo Filippov
leo@neti.ee
+372 56639222