Keskkonnaameti maatriksi-kaerajaan ei vii meid seaduse rakendamisele lähemale

Keskkonnaühendused saatsid Kliimaministeeriumile ja Keskkonnaametile avaliku pöördumise, milles nõuavad praeguse ebaefektiivse, seaduse täitmist mitte-tagava „valgusfoorisüsteemi“ lõpetamist ning kuupäevalise pesitsusrahu kehtestamist kõikides Eesti metsades.[1] Keskkonnamet, selle asemel, et üleskutsele reageerida konkreetsete seaduse rakendamist tagavate sammudega, üllitas avaliku pöördumise, milles tantsib taas ümber oma improviseeritud maatriksi, pajatades tänasest korraldusest ilma seda sisuliselt analüüsimata ja põhjendamata.[2]

Vaatame Keskkonnameti vastulauses toodud põhjendustele ükshaaval otsa ja toome alljärgnevalt olulisemad puudujäägid nende esitatud väidetes.

1. Kui raied linnurikastes metsades ja kaitsealadel loeb Keskkonnaamet automaatselt peatamisvääriliseks, siis jääb arusaamatuks, miks hoidub Keskkonnaamet neid raieteatise tingimusega pesitsusajaks keelama? 

2. Väide, et pesitsusajal raiutakse aina vähem, on pelgalt oletus. Riik ei kogu statistikat raiumise ajastuse kohta – nii et see väide on alusetu. Keskkonnaameti kontrollreidide põhjal saab ainult kaudseid oletusi teha, eriti seetõttu, et tänavuste kontrollide metoodikat muudeti kardinaalselt eelmiste aastatega võrreldes.

3. Metsade jaotus linnurikasteks ja mitte-linnurikasteks on meelevaldne lähenemine ning sellest lähtuv Keskkonnameti praktika ei arvesta linnupesade hukkumise riskiga. Uuringute põhjal on Eesti metsade keskmine lindude asustustihedus 3,5 paari hektari kohta, mis sisuliselt tähendab, et iga metsahektari pesitsusrahuaegse raiumisega kaasneb 97% tõenäosusega munade ja/või poegade hävitamine.[3]

Keskkonnaamet seab kunstliku piiri 6 paari/ha joonele, väites meelevaldselt, et “kollastes” (st alla 6 paari/ha kohta) metsades pesitsusaegse raie lubamisega tagataks justkui seaduse täitmine. Selline tehislik, uuringutele mitte toetuv ning loogikavastane lahterdus ei vasta linnustiku tegelikule olukorrale, mistõttu “kollastes” metsades pesitsusajal raie lubamisega garanteeritakse pesade hävimine praktiliselt iga raie korral, rääkimata raiete kogumõjust.

4. Kõige ilmekamalt aga demonstreerib tänase pistelisel kontrollil põhineva järelvalve puudujääke asjaolu, et kõigest hoolimata raiub osa metsafirmasid pesitsusrahu ajal endiselt ka "punaseid" metsi ja kaitsealasid. Ainuüksi see asjaolu peaks tõukama Keskkonnametit pesitsusrahu selgemini reguleerima ning hülgama tänase vähetõhusa praktika, mis seisneb pistelises järelevalves ja pehmetes soovitustes.

5. Kliimaministeerium peidab pea liiva alla ning veeretab vastutuse Keskkonnaametile. Kliimaministeerium vastas meie pöördumisele, et nad on teadlikud, et pesitsusaegsete raiete teema on ühiskonnas tundlik ning erinevatel osapooltel on selle rakendamise osas erinevad ootused. Paraku täna ei pea Kliimaministeerium põhjendatuks üleriigilise kuupäevalise raierahu kehtestamist, vaid jälgivad Keskkonnaameti praktikat. Tuletame Eesti Ornitoloogiaühingu poolt meelde, et 93% Eesti inimestest toetab pesitsusrahu kehtestamist ning Riigikohus andis valitsusele otsese juhtnööri pesitsusrahu seaduses selgemalt ning teaduspõhiselt – ja mitte kellegi ärihuvides – reguleerida (19.01.2026 otsus punkt 36).[3]

[1] eoy.ee/keskkonnayhendused-pesitsusrahu-ei-saa-soltuda-sellest-kas-inimene-leiab-metsast-linnupesa

[2] keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2026-07/avaliku%20p%C3%B6%C3%B6rdumise%20vastus%20pesitsusrahu%20kaitse%20teemal_0.pdf

[3] riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-1266/62

Lisateave:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
Tel 528 7694