Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, mille eesmärk on jälgida meil pesitsevate lindude arvukuse muutusi.

Juba neljakümnendat hooaega korraldas Eesti Ornitoloogiaühing punktloendusi Eestis pesitsevate arvukamate lindude seisundi jälgimiseks. Tänavu suvel tegid vaatlejad loendusi rekordarvul radadel – lausa 63 rajal.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi 25. maist kuni 15. juunini kaasa lööma haudelinnustiku punktloendusel, mille eesmärk on jälgida meil pesitsevate lindude arvukuse muutusi.

Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtjatel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.

Eesti Ornitoloogiaühing palub inimestel jälgida oma aedades olevaid kuldnoka pesakaste ja teada anda sel aastal teist korda pesitsevatest kuldnokkadest.

Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi vabatahtlikke osalema 25. maist kuni 15. juunini haudelindude punktloendusel üle Eesti. Loenduse eesmärk on jälgida meie tavalisemate linnuliikide arvukuse muutusi.

Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.

Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi vabatahtlikke osalema 25. maist kuni 15. juunini haudelindude punktloendusel üle Eesti. Loenduse eesmärk on jälgida meie tavalisemate linnuliikide arvukuse muutusi.

Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.

Alates juuni algusest said kõik huvilised veebikaamera vahendusel kaasa elada aasta linnu öösorri pesaelule. Nüüdseks on juuni keskel koorunud kaks poega alustanud iseseisvat elu ning pesakaamera lõpetab töö.

Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Tänasest saab jälgida aasta linnu öösorri tegemisi pesapaigale paigaldatud veebikaamera vahendusel. Kuna rahvasuus laisklinnuks kutsutud öösorr pesa ei ehita, vaid ta muneb lohku maapinnal või lausa metsarajale, on tegu harukordse võimalusega heita pilk öösorri ellu.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi huvilisi osalema haudelinnustiku punktloendusel, mis algas möödunud nädalavahetusel ja kestab 15. juunini.

Pikalt kestnud soojad ilmad on Eestisse toonud arvukalt rändlinde, pannud õitsema sinililled ja siniliiliad ning meelitanud talvituskohast välja liblikad ja kimalased. Neid kevadisi loodusmärke jälgivad ja panevad suvisesse aialinnupäevikusse kirja 850 loodusvaatlejat poole tuhandes aias üle Eesti.

Eesti Ornitoloogiaühing juhib tähelepanu, et lindude pesitsusajal tuleks vältida veekogude puhastamist ja niitmist, sest see võib põhjustada veelindude pesakondade hukkumist. Nende töödega võib alustada enne augustikuud vaid juhul, kui linnuekspert on vastava ala üle vaadanud ja tuvastanud, et linde seal ei pesitse.