Lihulas toimuval Matsalu loodusfilmide festivalil saab kuni 24. septembrini uudistada rändnäitust aasta linnust aulist.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.

Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.

Eesti Maaülikool korraldab 21.-27. augustini 2023 koostöös Eesti Ornitoloogiaühingu ja Euroopa partneritega Tartus rahvusvahelise kurglaste uurimisele ja kaitsele pühendatud konverentsi, mis toob siia umbes sadakond inimest paarikümnest riigist üle maailma. Kuni 20. juulini on võimalik ka kohalikel linnuhuvilistel endale konverentsipääse lunastada.

Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.

Tänavu üheksandat korda toimuv ja aedade elurikkusele keskenduv Loodusfestival algab 7. juunil traditsioonilise linnulauluhommikuga Toomemäel. Järgmisel päeval, 8. juunil saavad huvilised ornitoloogide juhendamisel meisterdada pesakasti oma koduaeda üles seadmiseks ja linnurikkuse suurendamiseks.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema 20. maist kuni 24. juunini öölaulikute loendusel.

Saku valla keskkonnakuu raames toimub neljapäeval, 11. mail kell 18 Saku vallamajas aasta lindu auli tutvustav loodusõhtu.

Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?

Sel laupäeval, 6. mail saab Virtsus toimuval vaatlusretkel näha oma silmaga aasta lindu auli.

Aprilli viimasel nädalavahetusel saavad Hiiumaa praamil reisijad aega parajaks teha aasta lindu auli vaadeldes.

Täna, 20. aprillil annab Omniva koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi. Tänavune aasta lind on aul, kes on veelindudest kindlasti üks värvikaim ja eristub selgelt teistest Eestis paiknevatest arktilistest veelindudest.

Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. aprillil Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses toimuvale looduspäevale, kus tutvustab aasta lindu auli.

Aprilli esimesel ja viimasel nädalavahetusel saavad Hiiumaa praamil reisijad aega parajaks teha aasta lindu auli vaadeldes.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 28. märtsil Palade loodushariduskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 13. märtsil Kuressaares Keskkonnaameti saalis toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Sel pühapäeval, 5. märtsil saab Tallinnas Paljassaare hoiualal toimuval retkel oma silmaga kaeda, milline näeb välja aasta lind aul.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 1. märtsil toimuval loodusõhtul räägib Leho Luigujõe aasta linnust aulist ja tema käekäigust.

Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 15. veebruaril Iisaku looduskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 16. veebruaril Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.

Alanud aasta lind on aul, keda võib näha kõikjal Eesti rannikuvetes. Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, millest osavõtust annavad linnud märku kõlava lauluga – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 6. detsembril Tallinnasse suurele linnuõhtule, kus paneb punkti metskurvitsa aastale ning tutvustab järgmise aasta lindu auli.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema öölaulikute loendusel, mis kestab 20. maist kuni 24. juunini.

Tänavu saja-aastaseks saanud Eesti Ornitoloogiaühing tähistab juubelit 16. oktoobril teaduskonverentsi ja peoga, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Möödunud nädalavahetusel, 7. augustil Halliste põhikoolis toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul nimetati ühingu uuteks auliikmeteks Andres Kalamees, Agu Leivits ja Asko Lõhmus. Samuti valiti ühingu nõukogu uus kooseis.

Vabatahtlikud linnuhuvilised on oodatud osalema öölaulikute loendusel, mis toimub 20. maist kuni 24. juunini üle Eesti.

Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema mais ja juunis öölaulikute loendusel üle Eesti.

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu püttidele ning luikedele.

Sumedatel suveöödel võib looduses kuulda mitmesuguseid hääli, muuhulgas öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki loodushuvilisi 15. juunist kuni 15. augustini otsima öösorre ja osalema aasta linnu kuulamise ökovõistlusel.

Väike, ligikaudu 25 grammi kaaluv põldtsiitsitaja on olnud Prantsusmaal gurmaanide seas hinnatud toit. Rahvusvaheline teadlasterühm avaldas äsja tippajakirjas Science Advances uuringu põldtsiitsitaja rände ja demograafia kohta, kus selgus, et liik ei talu traditsioonilist jahti.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid üldkoosolekule laupäeval, 30. märtsil kell 11.00 Tartu loodusmajas (Lille 10).

Teisipäeval, 19. märtsil lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige Taivo Kastepõld (1942-2019).