Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195Töötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.
Aul on Läänemerel toiduahela tipus või selle lähistel, mistõttu sõltub ta otseselt või kaudselt ahela alumistest lülidest. Paraku on nappide andmete tõttu toitainete, taimede-loomade sigivuse ja kiskluse täpsete seoste teada saamine ja mõistmine keeruline. Siinkohal tuleb appi mudeldamine, mis võtab aluseks seni teadaolevad keskkonnanäitajad ja liigid ning prognoosib erinevate stsenaariumite võimalikkust.
Teadlased, teiste seas ka Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta, modelleerisid aulini kanduvaid Liivi lahe ökosüsteemi muutusi perioodil 1990–2007. Teadaolevalt on tegu esimese mudeldamisega, mis hõlmab vee eutrofeerumisega seonduva kogu toiduahela ulatuses planktonist tippkiskjani. Liivi lahes kahanes toitainete hulk uuritud perioodil ligikaudu 30%, seetõttu kahanes kogu lahe loomastik, eelkõige aga lahe edelaosa, ranniku ja Kura kurgu põhjaloomastik.
Millised olid mudeli prognoosid auli arvukuse kohta karpide biomassi vähenedes, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest "Ökoskoop".
Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest "Ökoskoop", mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisateave:Marko MägiTartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogmarko.magi@ut.eewww.eoy.ee/aul
Auliparv Apollo madalikul.Foto: Tarvo Valker
Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.
Auli emane noorlind (2a) ja isaslind lennus.Foto: Uku Paal
Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.
Siberi lemming (Lemmus sibiricus).Foto: Wikipedia
Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.
Aulid.Foto: Uku Paal
Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?
Plastprügi mererannas.Foto: Partonez, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.
Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.
Foto: Uku Paal
Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.