Auli kaitse võib olla silmapete

20. november 2023

Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.

Linnud on üks paremini jälgitav liigirühm, kelle käekäik peegeldab ökosüsteemi toimimist. Aastas talvitab Läänemerel 4,4 miljonit veelindu. Tõmmuvaera ja auli maailma populatsioonist talvitab Läänemerel vastavalt 74% ja 40%, mistõttu on need liigid siin erilise tähelepanu all.

Liikide ja elupaikade kaitseks loodud kaitsealade seas on näiteks Natura 2000 kaitsealad. Need Euroopa Liidu seadustega kaitstud alad moodustavad suurima kaitsealade võrgustiku. Kogu ökosüsteemi kaitsmiseks mõeldud alasid on nii maal kui ka merel ja need peaks säilitama või vajadusel taastama üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodsa seisundi.

Läänemere Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks on 65% tõmmuvaeras ja 51% aul. Samas ei taga looduse kaitset pelgalt Natura ala moodustamine, vaid alale tuleb koostada ka kaitsekorralduskava ehk sõnastada kaitse-eesmärk, kus on kirjas, milliseid loodusväärtusi loodame alal näha nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus.

Kuidas on korraldatud aulide kaitse Poolas Natura 2000 aladel, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest "Ökoskoop".

Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest "Ökoskoop", mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.

Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:
Marko Mägi
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
marko.magi@ut.ee
www.eoy.ee/aul

Samal teemal

Söödav rannakarp (Mytilus edulis).
Foto: dallenstein, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons

Merekarpide kadudes väheneb Liivi lahel auli arvukus kiiresti

Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.

Loe edasi ...

Auli emane noorlind (2a) ja isaslind lennus.
Foto: Uku Paal

Emase ja isase auli rändetee erineb

Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.

Loe edasi ...

Siberi lemming (Lemmus sibiricus).
Foto: Wikipedia

Lemming mängib auli elus olulist rolli

Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.

Loe edasi ...

Aulid.
Foto: Uku Paal

Mida arvab aul mereliiklusest?

Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?

Loe edasi ...

Plastprügi mererannas.
Foto: Partonez, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons

Noor aul neelab prügi rohkem kui vana

Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.

Loe edasi ...

Auli ja teisi merelinde ohustab kaaspüük

Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.

Loe edasi ...

Foto: Uku Paal

Teadusuudised heidavad pilgu aasta linnu auli ellu

Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.

Loe edasi ...