Aialinnupäevikutes on fikseeritud vähemalt 55 linnuliigi pesitsemine

13. juuli 2026

Suvise aialinnupäeviku uudiskiri nr 5

Aialinnupäevikutes on fikseeritud vähemalt 55 linnuliigi pesitsemine

Ehkki lindude selleaastane aktiivsem pesitsushooaeg hakkab tasapisi otsi koomale tõmbama, jätkub suvise aialinnupäeviku pidajatel veel hulga tegemist, et fikseerida hilisemate ja/või korduvpesitsejate seisund oma aias. Praegu on paras aeg vaadata üle pääsukeste ja piiritajate pesitsuskohad ning määrata võimalusel nende pesitsuskindlused. Edukast pesitsemisest annavad märku nii munakoored pesade all kui aktiivselt pesa juurde edasi-tagasi saalivad vanalinnud, kes poegadele toitu toovad. Hoogsalt katuseräästa alla või pesakasti vuhisev piiritaja on selge märk vähemalt võimalikust pesitsemisest. 

Suvise aialinnupäeviku pidajate andmetele tuginedes on näha, et räästa- ja suitsupääsukesi hakati märkama aprillikuu keskpaigas ning aasta lind piiritaja aktiivsemat saabumist täheldati alates maikuu esimese dekaadi lõpust. Nagu ornitoloogiaühingu piiritaja pesakaamerast võib jälgida, siis pärast esimest luhtunud pesitsemist on asutud  hauduma uusi mune ning loodame väga, et seekord läheb kõik õnnelikult.

Päevikute ülevaade juulikuu alguse seisuga

SALP-2026-suvi-ylevaade  

Juulikuu alguse seisuga on avatud 300 aialinnupäevikut kuhu vaatlusi sisestab üle 500 huvilise ning kuhu kokku on tehtud juba ligi 14 000 vaatluskirjet. Enim päevikuid on töös Harjumaal (91), järgnevad Tartumaa (41) ja Pärnumaa (30). Aiad, kust seni on nähtud või kuuldud kõige enam linnuliike (vähemalt 90 liiki), asuvad  praegu Kirna külas (Märjamaa vald), Albu külas (Järva vald) ning Visusti külas (Järva vald). Hea tulemus on tehtud ka Rõuge vallas, Harjukülas asuvas aias, kus on eelnimetatutega võrreldes vaid mõni liik vähem märgatud. Suvise aialinnupäeviku pidajad on näinud või kuulnud kokku vähemalt 175 liiki linde. 

Aialinnupäeviku pidajad on seni oma aedades tuvastanud 55 linnuliigi pesitsemise. Kõige rohkem pesitsevaid liike (19) on fikseeritud Hiiumaal Orjaku külas asuvas aias ning kõige rohkem pesitsusjuhtumeid (29) on sisestatud Viljandimaal, Mulgi vallas, Põlde külas asuvasse aialinnupäevikusse. Enim pesitsusjuhte on kuldnokal, rasvatihasel, must-kärbsenäpil, linavästrikul ja musträstal.

Tõenäolise ja/või kindla pesitsuse fikseerimine

Oluline on nüüd püüda fikseerida oma aias pesitsevate lindude tõenäoline ja/või kindel pesitsus ning märgistada see päevikus vastava koodiga, mille leiate aialinnupäeviku "Pesitsevad linnuliigid" all uut pesitsust lisades või juba olemasolevat korrigeerides. Hetkel on sisestatud kokku ligi 1000 pesitsuskindluse koodi. Kindel pesitsemine on fikseeritud 42 liigil ning tõenäoline 13 liigil. Kõige rohkem kindlaid pesitsemisi (pesitsuskoodid MP – munadega pesa, PP – poegadega pesa, VT - vanalind kannab roojapalli või viib poegadele toitu) on fikseeritud suuremate pesitsusjuhtumite arvuga liikidel. Poegadega (PP) pesa on suudetud tuvastada 26 linnuliigi puhul.

Kui teil tekib küsimusi pesitsuskindluse märkimisel, siis kirjutage või helistage julgesti!

Sisukat suve aialinnupäeviku seltsis!

Andres Kalamees
Suvise aialinnupäeviku eestvedaja
Tel 5237 544
andres.kalamees@eoy.ee
eoy.ee

Samal teemal

Pikamaarändurid on saabumas meie aedadesse

Maikuu alguse suur soojaline on meie aedadesse kohale toonud ka esimesed pikamaarändurid. Räästapääsukesed, tehes uljaid lennukari, käivad uudistamas oma möödundaastaseid pesakohti või otsimas uusi pesitsusvõimalusi.

Loe edasi ...