Pikamaarändurid on saabumas meie aedadesse

Suvise aialinnupäeviku uudiskiri nr 3

Maikuu alguse suur soojaline on meie aedadesse kohale toonud ka esimesed pikamaarändurid. Räästapääsukesed, tehes uljaid lennukari, käivad uudistamas oma möödundaastaseid pesakohti või otsimas uusi pesitsusvõimalusi. Suitsupääsukeste kodune ja tuttav kutsehüüd “vidiit” annab märku, et meie rahvuslind on õnnelikult ohtliku pika rändetee edukalt läbinud ning võib nüüd pärast väikest puhkust uuele pesaehitusele mõtlema hakata. Must-kärbsenäpid lendavad ühe pesakasti või -õõnsuse juurest teise juurde suutmata ise otsustada, milline neist just parim on. Ja pole mingi haruldus kui neid saabki olema mitu. Varahommikuses aias või selle ümbruses kuuleb juba ööbikuid laksutamas, kohal on ka väike- ja mustpea-põõsalind ning soojalaine jätkudes on peagi oodata ka meie 2026. aasta linnu - piiritaja - saabumist.

Kel juba äratuntavamate lindude laulud peas, siis tasub kõrva teritada ja proovida tuvastada ka järgmisi liike.

Väike-põõsalind. Vaikselt ja tasase vilehääle ning  kestva sädinaga algav laul lõpeb kiire laperdusega, mis kõlab umbes kui “klekiklekiklekikleki….”  Ehkki see lõgistav lõpuosa kestab vaid paar sekundit, on see siiski kõige selgemalt ja meeldejäävamalt kostuv lauluosa, mille järgi on seda liiki kerge tuvastada ja meelde jätta. 

Salu-lehelind. Õrnadest moll- ehk minoorsetest ehk kurbtoonidest koosnev, langeva lõpuga meloodiline helirida, mis kaudselt (eriti algusosas) meenutab metsvindi laulu.   Kui metsvindi laulu lõpus keeratakse justkui “saba rulli”, siis salu-lehelind jätab oma “saba” justkui jõuetuna rippuma.

Lepalind. Iseloomuliku kaheosalise laulu tunneb ära juba esimese venitatud “ii” stroofi järgi, millele järgneb justkui “trütrütrü tsirr-tüitüi-tsirr”. Laulu teine osa võib olla isenditi pisut erinev ning anda lõpmata hulga kombinatsioone, rudistavatest, vidistavatest ja vilejatest häälitsustest.

(Laulude kirjeldamisel on täiendavalt kasutatud raamatut Rootsmäe, Veroman Eesti laululinnud, Tallinn 1974)

Viimane aeg avada oma aialinnupäevik!

Kevad meie aedades kogub järjest tuure ning veel pole sugugi hilja avada oma uus aialinnupäevik ka neil kes seda millegipärast veel  teha pole jõudnud. Aprilli lõpu seisuga on avatud üle 270 päeviku kuhu kandeid teeb pea pooltuhat huvilist. Kokku on seni tehtud juba ligi 8000 vaatlust, millest ca 70% moodustavad aias kohatud linnuliikide vaatlused. NB! Mitmed linnuliigid on juba alustanud munemisega (nt hallrästas, hallvares, kuldnokk, musträstas, rohevint, sinitihane jt.) ning veel enamad aga pesaehitusega. Ära siis unusta teha vastavad sisseekanded ka oma aialinnupäevikusse! 

Vahekokkuvõte selle kevade päevikutest

Kohatud on ligi 130 liiki linde, neist enim on aedades märgatud rasvatihast, musträstast, sinitihast, metsvinti, hallvarest ja kaelustuvi.  Üksikutes aedades on aga nähtud-kuuldud isegi taita, kassikakku ja must-harksaba. Aedades on õide puhkenud kreegid, kirsid ja ploomid. Õunapuud ootavad kärsitult oma järge.

Põhjalikuma ülevaate 2026. a kevade aialinnupäevikute andmetest leiab siit.

NB! Kui Sa ei taha kohetegeleda elektroonilise aialinnupäeviku pidamisega, kartes kas milleski eksida või siis lihtsalt soovides rahulikult erinevaid märkmeid ja tähelepanekuid üles märkida, kustutada, parandada, siis soovitame väljatrükkimiseks kasutada aialinnupäeviku abiankeete.

Aitäh kõigile kes on alanud hooajal juba päevikusse panustada jõudnud!  

Suvist aialinnupäevikut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:
Andres Kalamees
Suvise aialinnupäeviku eestvedaja
Tel 523 7544
aed@eoy.ee
eoy.ee/aed