Aialindude pesitsushooaeg on jõudmas oma kulminatsiooni!

Suvise aialinnupäeviku uudiskiri nr 4

Aialindude pesitsushooaeg on jõudmas oma kulminatsiooni!

Ehkki nii mõnedki meie aialinnud (nt kuldnokk, musträstas, rasvatihane) on oma pesitsemisega juba ühele poole saanud või kohe varsti saamas, siis enamikule liikidele on juunikuu siiski pesitsemise ja pereheitmise tippaeg. Maikuu lõpu seisuga on aedades pesitsemas registreeritud kokku 40 liiki linde. Juuni alguse seisuga  on kõige rohkem pesitsevaid linnuliike (15) kirja saadud ühest Hiiumaal Orjaku külas asuvast aiast. Järvamaal Visusti küla aias pesitseb 13 liiki ning Rõuge valla Harjuküla ja Tartu valla Lilu küla aedades kummaski 11 liiki. 

Nüüd tasubki tähelepanelikumalt aias kiiresti lendavaid linde jälgida, et tuvastada võimalik toidu- või pesamaterjalikoorem, millega näiteks pesa- või tuulekasti või põõsasse nobedalt sisenetakse. Mitmed varasemad pesitsejad (näiteks must- ja hallrästas, kanepilind, kodu- ja põldvarblane, rasvatihane jt) võivad samas olla asunud ka juba oma teise pesakonna loomisele. Enamiku kuldnokkade selleaastane pesitsus on juba lõpule jõudnud ning noorlinnud liiguvad laiemalt aktiivselt ringi kogunedes siin-seal väiksematesse salkadesse. 

Aga kuidas seda kõike aialinnupäevikusse kirja panna?

Suvise aialinnupäeviku veebilehe (eoy.ee/aed) statistika näitab, et keskmiselt pesitseb ühes aias 3 linnuliiki ja 4 linnupaari. Pesitsemise märkimine on eriti oluline nüüd, mil käimas on 3. haudelinnustiku atlase teine välitööaasta. Iga märgitud pesa, pesaehitus, laul, munakoored pesa all või toiduga vanalind annab ka sinna oma üliolulise panuse! 

Suvises aialinnupäevikus saab igale linnupaarile märkida tõenäolise ja/või kindla pesitsemise tunnuseid:

- Tõenäoline pesitsemine tähendab seda, et on olemas kaudne vihje lindude pesitsemise kohta, kuid munadele või poegadele ei viita ükski märk. Näiteks isane hoiab territooriumi (laulab) juba teist nädalat (kood T), linnupaar tegutseb pidevalt aias (P), ehitatakse pesa (E) või toimub paaritumine või muu mängukäitumine (M). Võimalusel pesa kontrollides võib selguda, et pesa on küll valmis ehitatud (E), kuid siis (pärast paarinädalast vahet uuesti kiigates) selgub, et pesa on siiski hüljatud. Ebaõnnestunud pesitsemised tuleks samuti kirja panna ning need saab „linnukesega“ ära märkida.

- Kindel pesitsemine aga tähendab seda, et teil on kindlad tõendid munade või poegade kohta. Näiteks näete pesas mune (MP), näete või kuulete poegi (PP) või näete vanalindusid toitu viimas (VT). Aialinnupäeviku täitmisel võikski olla lõppeesmärk üks neist kolmest kindla pesitsemise tunnusest kirja saada.

Võib juhtuda, et näete vanalindu külastamas potentsiaalset pesakohta, kuhu te ise ligi ei pääse. Samuti võib kõik viidata sellele, et pesas on munad või hiirvaiksed pojad, kuid kontrollida seda pole võimalik. Sellisel juhul tasub olla tähelepanelik ning oodata ära poegade võimalik siutsumine (PP) või vanalinnu toidutassimine (VT).  Ka hilisem, pärast poegade väljalendu tehtud pesakontrolli käigus võib sealsete poegade väljaheidete alusel selguda, et pesas olid pojad (PP).

NB! Pesitsuskindlust täiendades (näiteks munadega pesa (MP) asemel poegadega pesa (PP) uuendage ka kuupäeva.  Soovitan märkuste lahtrisse panna kirja kõik tähelepanekud koos kuupäevaga, siis on lihtsam hiljem möödunut meenutada ning toimunu vajaudsel õigesse järjekorda panna.

Mõned korduvad näpunäited:

• Kui muudate pesitsustunnuse koodi, siis muutke vajadusel ka kuupäeva.
• Ebaõnnestunud pesitsemised saab Aias pesitsevad linnuliigid pesitseja andmete juures „linnukesega“ ära märkida ning lisada vajadusel selgitus märkuste lahtrisse.
• Kirja tuleks panna kõik tõenäolised ja kindlad pesitsusjuhud, mitte ainult igast liigist üks (nt pesitseb aias kaks paari rasvatihaseid).
• Kui poegade arvu või väljalennu kuupäeva ei õnnestu märgata, siis sellest pole midagi katki. Peaasi, et pesitsus ise kenasti kirja saab. 

Luhtunud pesitsemise märkimine:

Kui teil tekib küsimusi pesitsuskindluse märkimisel, siis kirjutage või helistage julgesti!

Oma aias tähelepanelikku ja rõõmsat linnujälgimist soovides,
Andres Kalamees
Suvise aialinnupäeviku eestvedaja
andres.kalamees@eoy.ee