Prantsuse gurmaanide toiduks olnud põldtsiitsitaja ei talu traditsioonilist jahti

Väike, ligikaudu 25 grammi kaaluv põldtsiitsitaja on olnud Prantsusmaal gurmaanide seas hinnatud toit. Rahvusvaheline teadlasterühm avaldas äsja tippajakirjas Science Advances uuringu põldtsiitsitaja rände ja demograafia kohta, kus selgus, et liik ei talu traditsioonilist jahti.

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on ohustatud liik ja tema küttimine on illegaalne. Euroopa Komisjon andis aastaid tagasi Prantsusmaale korralduse lõpetada jaht põldtsiitsitajale ning illegaalse küttimise tõttu anti Prantsusmaa 2016. aasta detsembris koguni Euroopa Kohtusse. Prantsusmaa ei täitnud linnudirektiivi nõudeid ja pidi seetõttu maksma trahvi üle kümne miljoni euro.

Rahvusvaheline teadlasterühma uuringus analüüsiti traditsioonilise linnujahi mõju põldtsiitsitajale. Rühma koordineeris Pariisi Loodusmuuseumi professor Frédéric Jiguet, Eestist osalesid uuringus Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaagentuuri esindajatena Jaanus Elts ja Riho Marja.

Prantsusmaa keskkonnaministeerium palus teadlastel 2012. aastal läbi viia teadusliku uuringu, et määrata kindlaks sügisel Prantsusmaalt läbirändavate põldtsiitsitajate hulk, päritolu ja hinnata vastavate asurkondade seisundit. Töö teostamiseks kutsus prof. F. Jiguet kokku rahvusvahelise teadlaste töörühma. Töörühma liikmed püüdsid, märgistasid ja jälgisid põldtsiitsitajaid nelja aasta jooksul erinevates Euroopa riikides (sh Eestis) ja isegi Lähis-Idas, et määrata kindlaks populatsioonide päritolu, rändeteed ja talvitusalad.

Edela-Prantsusmaalt rändab läbi ligikaudu 300 000 põldtsiitsitajat aastas. Igal aastal 30 000 linnu surmamine Prantsusmaal on seetõttu märkimisväärse mõjuga populatsiooni seisundile: uuring näitas, et see on põhjustanud üle 50% liigi asurkonna langusest Euroopas. Kogu läbirändavate lindude hulk Prantsusmaal on vähenenud ligikaudu 30% alates 2000. aastate algusest. Üleeuroopaline teadusprojekt näitas, et ka mõõdukas traditsioonidel põhinev jaht ei ole tänapäeval aktsepteeritav.

Tuleb lisada, et liigi arvukuse teine oluline mõjutaja on põllumajanduse intensiivistumine: maastikuelementide (üksikpuude, alleede ja salude) hävitamine, põldude suurenemine (tsiitsitaja territooriumile jääb väiksem arv erinevaid kultuure) ja põllumajanduskemikaalide ohtrast kasutamisest tingitud toiduobjektide arvukuse kahanemine.

Põldtsiitsitaja on väike laululind, kelle asurkonna suurus on meil märkimisväärselt kahanenud. Liigi arvukus Eestis on ligikaudu 200–300 pesitsevat paari ning seetõttu kuulub liik II kaitsekategooriasse. Põldtsiitsitaja asustab põllumajandusmaastikku ja on meil levinud peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Rändelt saabuvad linnud Eestisse mai alguses ja lahkuvad augusti lõpus või septembri alguses.

Artiklit "Unravelling migration connectivity reveals unsustainable hunting of the declining ortolan bunting" saab lugeda ajakirja Science Advances lehelt.

Rahvusvahelist koostööd toetas osaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus.