Tallinna Halduskohus peatas kuni 30. aprillini esialgse õiguskaitse korras kevadise hanejahi. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse, sest jahi käigus võivad hukkuda ohustatud liigid ning siiani ei ole kasutusele võetud olulisi rahumeelseid hanekahju vähendada aitavaid meetmeid.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis 9. aprillil ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini. Keskkonnaamet esitas kohtule oma vastuväited, et jaht saaks jätkuda. Täna otsustas Tallinna Halduskohus Keskkonnaameti korralduse kehtivuse peatada. See tähendab kevadise hanejahi lõppemist. Kõik põllupidajad ja jahimehed peavad sellest kinni pidama.

Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.

Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.

Väike, ligikaudu 25 grammi kaaluv põldtsiitsitaja on olnud Prantsusmaal gurmaanide seas hinnatud toit. Rahvusvaheline teadlasterühm avaldas äsja tippajakirjas Science Advances uuringu põldtsiitsitaja rände ja demograafia kohta, kus selgus, et liik ei talu traditsioonilist jahti.

Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.