Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-post: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195
Töötajate kontaktid
Facebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Viimasest Hirundo ilmumisest on möödunud omajagu aega, kuid see-eest sai uus number tavapärasest mahukam. Lisaks on ajakiri läbinud uuenduskuuri nii kujunduse kui ka toimetuskolleegiumi osas.
Nimelt võttis Hirundo toimetamise tööjärje üle ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte, samuti vahetus ka kujundaja-küljendaja ning keeletoimetaja. Sellega seoses võite näha uuendusi ajakirja ilmes ja töökorralduses. Näiteks sai üle paarikümne aasta uuendatud autorijuhend, milles üks olulisemaid muudatusi on üleminek rahvusvaheliselt levinud APA 7 viitamissüsteemile.
Kui värske numbri sisusse süüvida, siis on sellesse koondatud mitmeid olulisi uusi teadmisi meie linnustiku, selle muutuste ja lindude ökoloogiliste suhete kohta, mis võiks pakkuda põnevat lugemist nii teadlastele ja looduskaitsjatele kui harrastajatest linnuhuvilistele.
Avaloos saab lugeja tutvuda Eesti linnuharulduste komisjoni 21. aruandega, milles anti lõplik hinnang 126 teatele, neist kinnitati 113 ja tagasi lükati 13. Eesti lindude nimestikku lisandus peegel-tormilind (Ardenna grisea) ja taksonoomiliste muudatuste tõttu kaotati kolm liiki.
Artikkel kormorani toitumisuuringust Hiiumaa põhjarannikul kinnitab juba varasemaid oletusi, et vääriskala Eesti kormorani dieeti sisuliselt ei kuulu. Kolmes uuringupaigas moodustas invasiivne võõrliik ümarmudil 86–90% kormorani poolt tarbitud kalast, seejuures ühel jahipäeval lausa 100%.
Hirundo teine teadusartikkel püüab vastata küsimusele kas põldudele rajatud rohumaaribad suurendaksid linnurikkust? Kokkuvõtvalt tõdesid autorid, et valdavalt teeservadesse rajatud rohumaaribad ja ökoalad on tõenäoliselt liiga väikese pindalalaga või kitsad, et neil oleks selgelt positiivne mõju linnustikule. Samas võib neil olla lindudele vähemasti soodustav või säilitav funktsioon.
Hirundo mahukaima osa moodustab aruanne Eesti lindude staatusest, pesitsusaegsest ja talvisest arvukusest 2019–2024. Autorid tõdevad, et kokkuvõttes on trend arvukuse kahanemise suunas. Nimelt täheldati viimase 44 aasta perioodil pesitsusaegse arvukuse tugevat tõusu 37 liigi puhul, samas kui tugev langus tuvastati aga 62 liigil.
Loe Hirundot veebis: hirundo.eoy.ee või telli omale tasuta koju, kirjutades oma soovist: eva-liisa.orula@eoy.ee.
Kindlasti julgustame kõiki linnuhuvilisi panustama Hirundo teemaderingi – kuigi Hirundos on viimastel aastatel avaldatud eelkõige teadusartikleid ja aruandeid, ootame jätkuvalt ka ornitoloogilisi juhendeid, kommentaare ja lühiteateid. Ka üksiku eriskummalise käitumisjuhu dokumenteerimine võib oluliselt avardada meie arusaama liigi bioloogiast või ökoloogiast. Samuti pole oma väärtustkaotanud põhjalikud ülevaated üksikute piirkondade linnustikust, sest tulevikus võivad need osutuda väga tänuväärseks võrdlusmaterjaliks.
Lisateave:Eva-Liisa OrulaEesti Ornitoloogiaühingu tegevuste koordinaatoreva-liisa.orula@eoy.eetel 5342 2139
Ajakirja Hirundo nr 1/2025 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uues numbris on vaatluse all sügisrändeaegsed lindude loendused ja linnuharulduste komisjoni tegemised. Samuti esitletakse Jõgeva linna 2023/24. a. pesakastiprojekti tulemusi. Juttu tuleb ka kurioosumitest – rasvatihase hiidkurnadest Põlva- ja Pärnumaal.
Ajakirja Hirundo nr 2/2023 esikaas
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda porri pesitsemisest Eesti metsamaastikel ning suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966. Ilmus ka ülevaade avakultuurmaastiku röövlindude talvise arvukuse muutustest aastatel 2014–2023 ning analüüs röövlindude asustustiheduste seostest ilmastikutingimuste ja saagirohkusega.
Teabelehe Tiirutaja nr 60 esikaas.
Ajakirja Hirundo 2/2022 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda käo arvukusest metsamaastikul ja tutvuda 2021. aastal Eestis märgatud linnuharulduste aruandega.
Ajakirja Hirundo nr 1/2022 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda rukkiräägu individuaalsest elupaigakasutusest ning metskurvitsate saabumisaegadest Eestisse viimase saja aasta jooksul.
Ajakirja Hirundo nr 2/2021 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo käesoleva aasta esimesest numbrist saab lugeda linnuharuldustest, nõlva-lehelinnust ning siisikestest.
Ilmusid ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja ja ajakirja Hirundo värsked numbrid, mida saab juba veebis lugeda.
Ajakirja Hirundo nr 1/2020 esikaas.
Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo selle aasta esimesest numbrist saab lugeda sügisrändest Põõsaspeal 2019. aastal ning uurimust haraka pesamaterjalist.
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo äsja ilmunud numbris keskendutakse sel korral Eesti lindude, sealhulgas eraldi rööv- ja metsalindude arvukusele.