Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195Töötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eesti Looduse fotovõistlusele, Eesti suurimale ja ühele pikemaaegsele loodusfotokonkursile, saadeti tänavu 1030 pilti 162 autorilt. Üldarvestuses osales 148 autorit 920 fotoga ning noorte (kuni 16-aastased) arvestuses 14 autorit 150 fotoga.
Pilte hindasid bioloog Indrek Kalamees, vikipedist Ivo Kruusamägi, Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, kunstnik Margot Sakson ja loodusfotograaf Urmas Tartes. Eriauhindade saajad otsustasid auhindade väljapanijad.
Üldarvestuses võitis loomafotode peaauhinna (500 eurot) Ave Kruusel. Noorte hulgas sai loomafotode peaauhinna (250 eurot) Mihkel Paide.
Taimefotode peaauhinna üldarvestuses pälvis Ireen Trummer ja seenefotode peaauhinna sai Eimar Kull.
Eesti ornitoloogiaühingu auhinna aasta linnu auli foto eest pälvis Karl Jakob Toplaan.
Eesti Looduse 2023. aasta fotovõistluse võidutöid näeb siin: www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-2023-aasta-fotovoistluse-voitjad.
Loodusajakiri/Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid osalema 15. juunini kestval haudelinnustiku punktloendusel, et koguda teavet meil pesitsevate lindude kohta.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub juuni viimasel nädalavahetusel osa võtma linnuhuviliste suvepäevadest, kus seekord on fookuses uue linnuatlase koostamises kaasalöömine.
Foto: Mabel Amber from Pixabay
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid üldkoosolekule, mis toimub 28. juunil Lääne-Virumaal Jäneda mõisas.
Alates tänasest võõrustab kormorani tutvustavat rändnäitust Kuressaare kultuurikeskus. Ekspositsiooni, mis avab kormorani rolli looduses, on võimalik tasuta külastada kultuurikeskuse II korruse fuajees kuni 30. juunini.
Ettekandeõhtu väike-laukhanest ja rannaniitudest Palade loodushariduskeskuses 12. mail 2025.Foto: Marge Filipenko
Eesti Ornitoloogiaühing korraldas 12. mail projekti „LIFE LWfG Climate“ raames Hiiumaal Palade loodushariduskeskuses ettekandeõhtu, kus arutleti rannaniitudel peatuvate väike-laukhanede teemal.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi kaasa lööma 20. maist kuni 24. juunini öölaulikute loendusel.
Linnuvaatlus Raigastvere tornis.Foto: Monika Bondarenko
Laupäeval, 10. mail kogunes Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluspäeval tornidesse 137 linnuhuvilist. Kamba peale märgati 178 liiki linde.
Kormoranipaarid kraaklevad roika pärast.Foto: Kuvatõmmis Eesti Ornitoloogiaühingu Youtube'i kanalist
Kormorani veebikaamera esimene kuu on paljastanud aasta linnu koduse elu kohta nii mõndagi huvitavat, vahel isegi koomilist. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte on teinud lühikese vahekokkuvõte kormoranikoloonias toimunud olulisematest sündmustest ning on videovoost taasesitamiseks välja valinud ka mõned põnevamad palad.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub rahvusvahelise rändlindude päeva eel kõiki huvilisi laupäeval, 10. mail vaatlema linde endale sobivas tornis iseseisvalt või koos juhendajaga.
6. mai hommikul toimub linnulauluretk Tartu Toomemäel ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu juhendamisel.
Seekordse Tiirutaja kaanelugu keskendub karismaatilisele kormoranile. Ornitoloogiaühingu 2025. aasta linnuks valitud kormoran ehk karbas ei jäta ilmselt kedagi külmaks, kuid paraku ringleb selle liigi ümber mitmeid müüte ja valearusaamu, mis on visad kaduma.
Eesti vanim ja suurim lindude uurimisele, kaitsmisele ja tutvustamisele pühendunud organisatsioon Eesti Ornitoloogiaühing tähistab täna 104. aastapäeva.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 12. mail Hiiumaal Palade loodushariduskeskusse kuulama ettekandeid ohustatud väike-laukhanest ning rannaniitudest.
Head linnuatlase kaastöölised! Koostasime nõuannete kogumiku, kuidas korrektsemalt pesitsuskoode sisestada!
Metskurvits.Foto: Remo Savisaar
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid 25. aprillist kuni 10. maini jälgima metskurvitsate mängulendu ja nende kohta infot koguma.
Väike-laukhaned Hiiumaal.Foto: Maie Vikerpuur
Talvitamisaladelt Kreekast pesitsemisaladele Norras teel olevad ohustatud väike-laukhaned peatuvad praegu Eestis, et enne teekonna jätkamist puhata ja toituda. Sajapealise lindude grupi liikumist saavad ornitoloogid jälgida tänu saatjatega lindudele, kel nimeks Nyfrøkna ja Ildgutt.
Lihavõtte linnuvaatluspäev Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustornis 19. aprillil 2025.Foto: Maie Vikerpuur
Lihavõtte nädalavahetusel vaatles saabunud rändlinde ligi pooltuhat inimest, kes nägid ja kuulsid märkimisväärsel hulgal linnuliike - kokku 194 liiki.
KormoranikolooniaFoto: Sander Sirelbu
Teisipäeval, 22. aprillil toimuvad Pärnumaal Penijõel ja Sindis aasta lindu kormorani tutvustavad ettekanded.
Foto: Ingridh Oks
Uue, aastate 2025-2030 jooksul koostatava linnuatlase välitööd on alanud suure hooga. Hoolimata sellest, et pesitsushooaeg on alles algamas ja suurem osa kaugrändureid on alles teel pesapaikadesse, on vaatluste hulk, millele on käesoleval kevadel omistatud mingi pesitsuskindluse kood, ületanud PlutoFi andmebaasis juba 11 000 piiri.
Metsvint.Foto: Kauro Kuik
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi lihavõtte nädalavahetusel, 19.–20. aprillil vaatlema saabunud rändlinde ning vaatlusi kirja panema. Laupäeval saavad soovijad osaleda ka avalikul linnuvaatlusretkel Tartus Raadi kalmistul ja Hiiumaal Orjaku linnuvaatlustornis.
2025 aasta lindu – kormorani – tutvustav rändnäitus liigub järgmisse peatuspaika: Sindi Seltsimajja. Näitust, mis tutvustab kormorani rolli looduses, on võimalik tasuta külastada 15. aprillist kuni 15. maini seltsimaja fuajees, maja lahtiolekuaegadel.
Foto: Taustafoto: Veljo Runnel
Nüüd saab Cornelli Ülikooli arendatud tasuta rakendustes Merlin Bird ID ja eBird kasutada eestikeelseid linnunimesid.
Veebikaamera kormoranikolooniat jälgimas.Foto: Kunter Tätte
Tänasest on võimalik jälgida palju kõneainet tekitanud kormorani elu ja tegemisi läbi veebikaamera silma. Eesti Ornitoloogiaühing käivitas Pärnumaa laiul kaks kaamerat, mis avavad akna selle põneva liigi eluolusse.
Merikotkas.Foto: Alvin Tarkmees
Kas sinus peitub luulelind? Kas oskad panna sõnad lendama nagu kormoran mere kohal või väike-kirjurähn puulatvades? Kui jah, siis on just see konkurss sulle! Linnujämm kutsub kõiki sõnameistreid osalema ainulaadsel luulekonkursil, kus teemaks on linnud! Tartu Ülikooli loodusmuuseum ootab kõiki huvilisi esitama oma parimat linnuluuletust.
Räuska vaadeldi sel korral vaid Haapsalus.Foto: Sander Sirelbu
Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval vaatles saabuvaid rändlinde 88 inimest 24 linnas. Kõige linnurikkamaks linnaks osutus tänavu Tallinn täpselt saja liigiga.
Linnuvaatlejad.Foto: Virgo Agan
Eesti Ornitoloogiaühing alustas uue, järjekorras kolmanda haudelinnustiku levikuatlase koostamisega, mille välitöödes ootab osalema kõiki vabatahtlikke linnuhuvilisi.
Linnade linnuvaatluspäev.Foto: Eva-Liisa Orula
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsi viimasel pühapäeval vaatlema saabunud rändlinde linnades, et pöörata tähelepanu linnakeskkonna elurikkusele.
Kampaania käigus padi raielangile hauakivid loodusele.Foto: Indrek Kasesalu
Eestis raiutakse metsa rohkem, kui juurde kasvab. Eestimaa Looduse Fond, Päästame Eesti Metsad, Eesti Ornitoloogiaühing ning Eesti Roheline Liikumine nõuavad koalitsioonilepet koostavalt uuelt valitsuselt, et loobutaks metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustest, mis võimaldaksid veelgi intensiivsemat metsa majandamist ning et metsaseadusesse kirjutataks sisse raiemahu vähenemine.
Kampaania Foto: Indrek Kasesalu
Lageraie on jätnud jälje sadadele tuhandetele hektaritele, kus varem kihas elu. Selle valusa reaalsuse esiletoomiseks on ühele Põhja-Eesti lageraielangile paigaldatud hauakivid.
Narva eesti keele majas toimub 20. märtsil kell 18.00 aasta lindu kormorani tutvustav loodusõhtu.
Kormorani postmark ja postkaart.Foto: Omniva
Omniva andis 10. märtsil uuendatud "Eesti fauna" markide sarjas välja kaks uut postmarki: aasta linnu ehk kormoraniga ning aasta kala ehk Euroopa angerjaga. Kormoraniga mark on järjekorras kahekümne viies aasta linnu postmark.
Esmaspäeval, 10. märtsil kell 16.00 avab Eesti Ornitoloogiaühing Pernova Loodusmajas aasta lindu tutvustava rändnäituse, mis pöörab tähelepanu kormorani rollile looduses.
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing, Eesti Keskkonnahariduse Ühing ja keskkonnaühendused väljendavad muret, et keskkonnahariduse ja selle rahastamise käimasoleva ümberkorraldamisega kujunenud olukord võib põhjustada keskkonnahariduse kättesaadavuse halvenemise mitmes suurlinnadest eemal asuvas maapiirkonnas üle Eesti.
Punarind.Foto: Kaisa Äärmaa
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juba kaheteistkümnendat hooaega tähelepanu pöörama aedades tegutsevatele ja pesitsevatele lindudele ning märtsist oktoobrini vaatlusi kirja panema suvisesse aialinnupäevikusse.
Sabatihane.Foto: Ave Kruusel
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja Linnuvaatleja kutsuvad 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 26. märtsil kell 12 Tartus.
Tuludeklaratsiooni esitades saab tagasisaadava tulumaksu annetada kuni kolmele organisatsioonile, sealhulgas Eesti Ornitoloogiaühingule.
Suitsupääsuke.Foto: Kauro Kuik
Nagu igal kevadel ootab Eesti Ornitoloogiaühing ka tänavu vaatlusi saabunud rändlindudest. Kevade jooksul oodatakse teateid näiteks linavästriku, valge-toonekure ja suitsupääsukese, kuid loomulikult ka teiste rändlindude saabumise kohta.
Leevike.Foto: Elina Anijärv
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab linnuvaatlejatele meelde, et 15.–28. veebruarini kestab maismaa talilinnuloenduse kolmas periood.
Soome kõrgeim halduskohus tegi sellel nädalal otsuse, mille kohaselt Soome Keskkonnaameti antud luba lasta igal aastal tuhat kormorani oli ebaseaduslik. BirdLife’i piirkondlik ühing Rauma Linnuvaatlejate Selts oli antud loa vaidlustanud.
Eesti Ornitoloogiaühing on korraldanud Natura 2000 linnualade linnustiku seiret alates 2012. aastast. Seireid on läbi viidud ornitoloogiaühingu väljatöötatud seirekava ja metoodika alusel ning rahastatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetusel.
Rasvatihane.Foto: Eero Kiuru
Möödunud nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales esialgsetel andmetel 1300 inimest, kes märkasid oma aedades kokku enam kui 21 000 lindu vähemalt 65 liigist. Kuueteistkümnendat aastat järjest oli kõige enam nähtud liik rasvatihane.
Foto: Kauro Kuik
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub reedest kuni pühapäevani vaatlema talviseid aialinde oma koduõues. Talvine aialinnuvaatlus on lihtne ja igas vanuses huvilistele sobiv tegevus - tuleb vaid valida endale sobiv aeg ja koht.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Natura linnualade seired 2025" (viitenumber 289518).
2025. aasta linnukalendri esikaas.
Alates tänasest on Eesti Ornitoloogiaühingu välja antud linnukalender müügil soodushinnaga 3.90 eurot.
Talvised veelinnuvaatlejadFoto: Triin Kaasiku
Sel nädalavahetusel kutsub Eesti Ornitoloogiaühing linnuhuvilisi loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid linde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust.
Kuvatõmmis filmist.Foto: Three Brothers
Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2024. aasta keskkonnateoks Martti Helde metsadebatti lahkava filmi "Vara küps". Keskkonnakirve said Keskkonnaameti metsaosakond ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiete eest metsades, mis pidid minema kaitse alla Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks.
Nurmkanad.Foto: Enn Mihailov
Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkana salkade kohta, kes aedades või talude lähedal regulaarselt toitumas käivad.
Kormoran.Foto: Andres Killing
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani ehk karbase, kes on viimasel ajal äratanud üldsuses omajagu tähelepanu. Kormorani arvukuse kasv Eestis tõstatanud rea küsimusi tema päritolu, toitumise ja ökoloogilise mõju kohta.
Eesti Ornitoloogiaühingu kontor on suletud 23. detsembrist kuni 5. jaanuarini.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid ja sõpru aastalõpu koosviibimisele 30. detsembril kell 18.00–20.30 Baeri maja saalis.
Annetamistalgute kokkuvõte 2024. aastal.
Annetamistalgutel toetasid linnuhuvilised Eesti Ornitoloogiaühingut rekordilise summaga – 6615 eurot. Suurem osa sellest annetati jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuva talvise aialinnuvaatluse korraldamiseks, lisaks toetati ühingu linnukaitse tegevusi.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub käo aasta lõppu tähistama suurele linnuõhtule 10. detsembril Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis.
Ruth Ling 1972. aastal Lahemaal.Foto: Peeter Ernits, Eesti Loodusmuuseumi fotokogu
21. novembril lahkus meie seast 98 aasta vanusena ornitoloog, pedagoog ja tõlkija ning Eesti Ornitoloogiaühingu auliige Ruth Ling.
Hallpea-rähn.Foto: Siim Vaar
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi annetamistalgute raames toetama jaanuari viimasel nädalavahetusel toimuva talvise aialinnuvaatluse korraldamist.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnuvaatlejaid kaasa lööma novembrist kuni veebruarini toimuval maismaa talilinnuloendusel, et koguda andmeid meil talve veetvate lindude käekäigu kohta.
Tänukirja võtsid vastu ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula.Foto: erakogu
Reedel, 15. novembril Tartus toimunud Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil tunnustati tähelepanuväärsemaid teaduse populariseerijaid. Eesti Ornitoloogiaühing pälvis tänukirja aasta linnu kampaaniate elluviimise eest.
Kormoranid.Foto: Sander Sirelbu
Eesti Ornitoloogiaühing alustab 2025. aasta linnuks valitud kormorani pildikorjega. Ühing palub pildistajatel annetada fotosid kormoranist ja muust liigiga seonduvast, et kasutada neid loodushariduslikel eesmärkidel.
Kägu.Foto: Remo Savisaar
Kirjanduslikul kolmapäeval 20. novembril Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis kuuleb kirjandus- ja muusikapalasid aasta linnust käost.
Teabelehe Tiirutaja nr 65 sisukord.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbri peateemaks on klaaspindade hukutav mõju lindudele. Lugeda saab ka Põõsaspeal käivast arktiliste veelindude seirest.
Lend õhtuvalguses.Foto: Erik Mandre
Kolmapäeval, 6. novembril toimus Tartu loodusmajas ajakirja Eesti Loodus 25. fotovõistluse autasustamine. Eesti Ornitoloogiaühing andis eriauhinna parima aasta linnu foto eest Erik Mandrele.
Linnukalendri 2025 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühing andis välja 2025. aasta linnukalendri, mille fotode autor on hobiloodusfotograaf Kauro Kuik.
EuroBirdwatchil märgatud mustlagled.Foto: Märten Rannu
Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud linnuvaatlejad kokku 117 428 lindu. Linnuhuvilistele jäi kõige arvukamalt silma merivart.
Merikotkas Väikese väina liini ületamas.Foto: Karl Jakob Toplaan
Septembri alguses eemaldas Elering saaremaad ja Muhumaad ühendavalt väinatammilt 60 aastat lindude lennuteed ohustanud elektriliini, mida asendab nüüd elustikule turvaline merekaabel. Eesti Ornitoloogiaühing loodab, et ka mujal Eestis saavad lähiaastatel lindudele ohtlikud elektriliinid eemaldatud või ohutumaks muudetud.
Kormoranipojad. Foto: Kunter Tätte
Eesti Ornitoloogiaühing esitas vaide Keskkonnaameti 8. augusti korraldusele, millega amet lubas Eesti Mereinstituudil Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis surmata 400 kormorani, et uurida nende toitumist. Tallinna halduskohus andis vaidemenetluse ja võimaliku tulevase kohtumenetluse ajaks ühingule ka esialgse õiguskaitse, peatades uuringu loa kehtivuse.
Kägu.Foto: Liis Ambos
Oktoobri lõpuni kestval veebiviktoriinil saavad huvilised kontrollida oma teadmisi aasta linnu käo kohta ning võita auhindu.
Kliimaseaduse eelnõu on looduskaitsjatelt saanud tõsist kriitikat vähese ambitsioonikuse ja keskkonnavaenulike tegevuste lubamise tõttu. Samal ajal on eelnõu ärritanud ka mõningaid tööstureid, kes näevad eelnõus ohtu majandusele.
Kirjandusuurija Elle-Mari Talivee ja luuletaja Veronika Kivisilla.Foto: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuval Kirjandusfestivalil loevad ja jutustavad aasta linnust käost looduses, folklooris ja kirjanduses Veronika Kivisilla ja Elle-Mari Talivee.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.
Andres Kuresoo Matsalu rahvuspargis Raana külas 2006. aastal rohunepi välitöödel.Foto: Leho Luigujõe
Täna tähistame Eesti Ornitoloogiaühingu auliikme Andres Kuresoo 70. sünniaastapäeva.
Eesti Ornitoloogiaühingu merelinnustiku ekspert Andrus KuusFoto: Andres Kalamees
Hetkel on käsil väga oluline samm meie looduskaitses – looduskaitseseaduse muutmine. Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõus seisuga 12.08.2024 on kliimaministeerium eesmärgiks seadnud küll 30% riikliku kaitse tagamise maismaal, kuid mitte merealal.
Kaarel Võhandu. Foto: EOÜ
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu osales koos teiste Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajatega kohtumisel kliimaministri Yoko Alendriga. Kohtumise eesmärk oli tutvuda uue ministri ja tema plaanidega ning arutada metsa- ja looduskaitsereformi.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul lükkab eile avaldatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist edasi ja ei aita kaitsta inimesi süveneva kliimamuutuse mõjude eest. Eelnõu lubab põlevkiviõlitööstusel heitmeid suurendada pea poole võrra ning metsade üleraiel jätkuda, ent tarvis on võtta vastupidine suund.
Tõrva kirik-kammersaali loodusharidus- ja kultuuripäeval 10. augustil räägitakse nii aasta loomast saarmast kui ka aasta linnust käost.
Eesti Ornitoloogiaühingu kontor on suletud 15. juulist kuni 31. augustini.
Hooaja esimene vaatlus. Foto: Antero Lindholm.
Põõsaspea neemel algas juuni lõpus järjekorras viies kogu hooaja kestev rändlindude loendus.
Peep Veedla ja Eedi Lelov.Foto: Virgo Agan
Möödunud nädalavahetusel, 29. juunil Mooste folgikojas toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul nimetati ühingu värsketeks auliikmeteks Peep Veedla ja Eedi Lelov. Samuti valiti ühingu nõukogu uus 12-liikmeline koosseis.
Värviraamat Eesti aasta lindudest.Foto: Virgo Agan
Tähistamaks aasta linnu kampaania kolmekümnendat hooaega, andis Eesti Ornitoloogiaühing välja värviraamatu „Eesti aasta linnud“.
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad Hiiumaal 2023. aastal.Foto: Leho Luigujõe
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid suvepäevadele ja üldkoosolekule, mis toimuvad 29.–30. juunil Põlvamaal Mooste mõisas.
Lõkkeõhtu ornitoloogiaühingu suvepäevadel.Foto: Marko Mägi
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi osa võtma suvepäevadest, mis toimuvad 29.–30. juunil Põlvamaal Mooste mõisas. Oodatud on nii ühingu liikmed kui teised loodusesõbrad koos peredega. Piletid on müügil 21. juunini piletimüügiplatvormil Fienta.
Väike-lehelinnu pesa.Foto: Karl Adami
Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.
Foto: Meelis Karton
Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad on iga-aastane linnuhuviliste kohtumispaik, kuhu on oodatud nii ühingu liikmed kui ka kõik teised linnu- ja loodushuvilised.
Kägu.Foto: Reet Sau
Tartu kultuuripealinna põhiprogrammi kuuluval Loodusloovusfestivalil saab lähemalt tutvust teha aasta linnu käoga. Kogu perele mõeldud maastikumängus saab nuputada, milliste linnuliikide pesadesse kägu muneb ning festivali perepäeval saab meisterdada ja kuulata ettekannet.
Haned ja lagled.Foto: Lea Tammik
Halduskohus tunnistas 24. mai otsusega kevadise hanejahi ebaseaduslikuks. Kohus tõi välja, et tõsise kahju tekkimine põllumassiividel on tõendamata ning pole ka tõendatud, et heidutusjaht on ainuke efektiivne meede viljasaagile tõsise kahju vältimiseks.
Kägu Harald ja aasta linnu meeskonna liige Jaanus Elts.Foto: Jaanus Aua
Alates tänasest saab aasta linnu blogist lugeda saatjatega varustatud kägude Haraldi, Georgi, Caesari ja teiste seiklustest.
Käopoeg karmiinleevikese pesas.Foto: Liis Keerberg
Eesti Ornitoloogiaühing palub inimestel teada anda linnupesadest, milles on käo muna või juba koorunud poeg.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid 25. maist kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, et koguda teavet meil pesitsevate lindude kohta.
Rukkirääk.Foto: Kauro Kuik
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema 20. maist kuni 24. juunini öölaulikute loendusel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.
Muuseumiööl, 18. mail kutsub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum kõiki huvilisi endale külla, et avastada rännuvabaduse erinevaid tahke. Lisaks pilgu heitmisele kirjanike elusse saab tutvuda ka aasta linnu käoga.
Eesti Ornitoloogiaühing esitas mai alguses halduskohtule kaebuse kormoranide munade õlitamise korralduste tühistamiseks ja taotluse õlitamise peatamiseks, sest jätkuvalt pole tõendatud munade õlitamise vajalikkust. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Linnuvaatlejad Puise bussijaama vaateplatvormil.Foto: Margus Ellermaa
Mai teisel laupäeval kogunesid linnuhuvilised tornidesse, et tähistada rahvusvahelist rändlindude päeva ja vaadelda linde. Kõige linnurikkamaks torniks osutus sel kevadel Puise bussijaama vaateplatvorm, kust vaatlejad märkasid kokku 106 liiki.
Tornide linnuvaatluspäev Linnulahe vaatetornis 2023. aastal.Foto: Hillar Lipp
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub laupäeval, 11. mail tähistama rahvusvahelist rändlindude päeva lindude vaatlemisega tornides. Huvilised saavad linde vaadelda iseseisvalt või osaleda juhendatud linnuvaatlusel.
Käu.Foto: Remo Savisaar
Laupäeval, 4. mail toimub Koerus aasta linnule käole pühendatud retk, kus tuleb juttu ka ellujäämiskunstidest.
2024. aasta linnule käole pühendatud postmark.Foto: Vladimir Taiger / Omniva
Omniva ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös ilmus möödunud nädalal aasta linnule käole pühendatud postmark.
Metskurvits lendamas.Foto: Mari Raamat
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid tänasest kuni 10. maini jälgima metskurvitsate mängulendu ja nende kohta infot koguma.
Sel nädalal kogunevad Hiiumaal linnuvaatlejad ja looduskaitsjad vaatlema siinsetele toitumis- ja puhkealadele saabunud ohustatud väike-laukhanesid ning arutama liigi rahvusvahelise kaitse korraldamist.
Vastu akent lennanud metskurvits.Foto: erakogu
Keskkonnaagentuur koos Tartu Ülikooli loomaökoloogia õppetooliga kutsub kõiki huvilisi osalema vabatahtlikus seires ning edastama infot klaaspindadega kokkupõrkel hukkuvate lindude kohta. Eesmärgiks on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liike linde enim hukkub ning tõsta inimeste teadlikkust probleemi osas. Vabatahtliku seire peamised perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeperioodile, kuid hukkunud lindude vaatlused on oodatud aastaringselt. Oma märkamistest saab teada anda Loodusvaatluste nutirakendusega.
Eesti Ornitoloogiaühing otsib hakkajat ja korrektset kommunikatsiooni spetsialisti, kes aitaks tõhusamalt ellu viia ühingu teavitustööd.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 13. aprillil Niiduveere õuerahvaülikooli avaüritusele, kus tutvustatakse aasta lindu kägu.
Käokell.Foto: Aritha from Pixabay
Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsuvad inimesi üles jagama meenutusi kohtumisest käoga, uskumusi kukulinnust ning lugusid käokelladest. Käopärimuse kogumine ja käokellade loendus kestavad novembri alguseni.
Hanede ja laglede segaparv.Foto: Lea Tammik
Tallinna Halduskohus peatas kuni 30. aprillini esialgse õiguskaitse korras kevadise hanejahi. Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas jahti lubava otsuse, sest jahi käigus võivad hukkuda ohustatud liigid ning siiani ei ole kasutusele võetud olulisi rahumeelseid hanekahju vähendada aitavaid meetmeid.
Linnade linnuvaatluspäeval osalejad Paldiskis.Foto: Liina Steinberg
Märtsi viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus, et selle kevade kõige linnurikkam linn on Pärnu. Vaatlejad märkasid suvepealinnas 104 liiki linde, mis on kõigi aegade rekord.
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 3. aprillil Tartu loodusmajas aasta linnule käole pühendatud kirjandus- ja folklooriõhtu, kus selgub, millised rahvapärimusest tuntud uskumused ja lood kukulinnu kohta tegelikkusele vastavad. Ühtlasi saab alguse kuni novembrini kestev käopärimuse kogumine.
Foto: Märten Rannu (elurikkus.ee)
Märtsi viimasel pühapäeval toimub üle-eestiline linnade linnuvaatluspäev, kus kõik huvilised saavad kaasa aidata kõige linnuliigirikkama linna välja selgitamises.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis toimub 2. aprillil aasta lindu tutvustav loodusõhtu, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 18. märtsil kliimaministrile, RMK juhatuse esimehele ja Keskkonnaameti juhile avaliku pöördumise, kus väljendas nördimust raiete üle Rail Balticu mõju leevendamiseks mõeldud hüvitusaladel Pärnumaal. Ühendused soovivad, et algatataks uurimine ja kahju kompenseeritaks uute alade kaitsmisega.
Elbu raba.Foto: Mati Kose
Riigikohus tühistas linnurikkasse Elbu rabasse OÜ-le Hiiu Turvas antud turba kaevandamise loa, sest selle andmisel ei arvestatud nõuetekohaselt kaevandamise mõju rabas elavatele lindudele ja nende elupaigale.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 19. märtsil Vapramäe loodusmajas toimuvale loodushommikule tutvuma aasta linnu käoga.
Hallhani.Foto: Kauro Kuik
Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta.
Kägu.Foto: Janeelika Kaur
Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, millise pesa kägu muna poetamiseks valib.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi märtsis üle Eesti toimuvatele loodusõhtutele tutvuma aasta linnu käoga.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi ja aiapidajaid märkama ja avastama elurikkust oma koduaias ning märtsist kuni oktoobrini tehtud vaatlusi aialinnupäevikusse kirja panema.
Ida-roolind.Foto: Jan Ebr, CC BY 4.0, via Wikimedia Commons
Eesti Ornitoloogiaühing vahendab kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Seekordsest teadusuudisest saab teada, kuidas kägu muneb.
Euroopa Parlamendi valimised on 6.-9. juunil 2024.Foto: Alexis HAULOT. © European Union 2024 - Source : EP
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti saatsid lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel erakondadele keskkonnaalased soovitused. Ühenduste hinnangul tuleb erakondadel kliima- ja elurikkuse kriisiga toimetulekuks keskenduda teaduspõhisele ja ambitsioonikale keskkonnapoliitikale.
Foto: Martin Piispea
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab linnuvaatlejatele meelde, et 15.–28. veebruarini käib maismaa talilinnuloenduse kolmas periood.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi 12. veebruaril Rakveres Aiakultuurikeskuses toimuvale loodusõhtule tutvuma aasta linnu käoga.
Rästas-roolind.Foto: Ere Uibu
Eesti Ornitoloogiaühing vahendab veebruarist kuni aasta lõpuni teadusuudiseid aasta linnust käost. Esimeses teadusuudises on fookuses käo parasiteerimise mõju sulasliigi rändekäitumisele.
Pasknäär.Foto: Eero Kiuru
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.–12. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad.
Rasvatihased.Foto: Karl Adami
Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid osalejad esialgsetel andmetel ligikaudu 40 000 lindu vähemalt 65 liigist.
Rasvatihane.Foto: Karl Adami
Juba viieteistkümnendat korda toimub Eesti suurim linnuvaatlus, kus kaasalöömiseks tuleb vabalt valitud päeval 26.–28. jaanuarini ühe tunni jooksul vaadelda koduaias tegutsevaid linde.
Vesipapp.Foto: Marko Kuivonen
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii algajaid kui edasijõudnud linnuvaatlejaid sel nädalavahetusel, 13.–14. jaanuaril loendama veelinde rannikul ja siseveekogudel.
Ajakirja Hirundo nr 2/2023 esikaas
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo uuest numbrist saab lugeda porri pesitsemisest Eesti metsamaastikel ning suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966. Ilmus ka ülevaade avakultuurmaastiku röövlindude talvise arvukuse muutustest aastatel 2014–2023 ning analüüs röövlindude asustustiheduste seostest ilmastikutingimuste ja saagirohkusega.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse. Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.
Kägu.Foto: Michel Lehtmets
Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.
Aasta tagasi alanud arutelude käigus on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ühiselt mõtestatud organisatsiooni rolli ja fookust. Keskkonnavaldkond on alates EKO loomisest 2002. aastal oluliselt muutunud ning selles tegutsevaid eri eesmärkidega ühendusi tublisti rohkem. Arutelude tulemusena otsustati, et koda koondab edaspidi ennekõike üle-eestilise tegevushaardega ekspertorganisatsioone ja kelle üks oluline tegevussuund on huvikaitse.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab linnuvaatlejatele meelde, et 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini käib maismaa talilinnuloenduse teine periood.
Foto: Anastasia Kotšura
Eesti Ornitoloogiaühing soovib rahulikke jõule ja head uut aastat!
Foto: Ave Kruusel
Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse algatuse suvise aialinnupäeviku kümnendal hooajal tegi loodusvaatlusi 670 inimest 365 aias.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu (vasakul) andmas üle tänukirja Eerik Leibakule suurel linnuõhtul Tallinnas Lennusadamas.Foto: Leho Luigujõe
Eesti Ornitoloogiaühing tunnustab tänavu aasta vabatahtlikena Eerik Leibakut, Agu Leivitsat ja Tiit Randlat pikaajalise osalemise eest haudelinnustiku punktloendusel.
Teabelehe Tiirutaja nr 62 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbri kaanelugu keskendub seekord arheoloogiale ja heidab pilgu klaasesemetel kujutatud lindudele.
Kormoranikoloonia.Foto: Kunter Tätte
Tallinna Halduskohus rahuldas Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse ja tunnistas Keskkonnaameti kevadised korraldused kormoranimunade õlitamiseks õigusvastaseks.
Esikoha pälvinud töö kuni 7-aastaste seas.Foto: Mia-Merethe Laur
Täna, 5. detsembril annab Eesti Ornitoloogiaühing Tallinnas Lennusadamas toimuval suurel linnuõhtul üle auhinnad aasta linnu auli parimatele joonistajatele.
Puud.Foto: Marina Roos
Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Maavalla Koda, Eesti Metsa Abiks ja FSC Eesti asutajaliige Lembit Maamets astusid täna, 4. detsembril toimunud üldkogul Hea Metsanduse Kojast (FSC Eesti) välja, kuna sertifikaadiga ei ole suudetud tagada metsade vastutustundlikku majandamist. Pikaajalised ja süsteemsed puudujäägid metsade majandamisel ja auditeerimisel on viinud selleni, et puit ja sellest tehtud tooted võivad kanda FSC märgist ka siis, kui tegevusega järjepidevalt loodus- ja kultuuriväärtusi kahjustatakse.
Foto: Kadri Niinsalu
Viiendat korda toimunud annetamistalgutel kogus Eesti Ornitoloogiaühing oma linnukaitse tegevuste elluviimiseks 1250 eurot.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 5. detsembril Tallinnas Lennusadamas toimuvale suurele linnuõhtule, et tähistada auli aasta lõppu ja käo aasta algust.
Heade tegude päeval, 28. novembril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõiki huvilisi avatud uste päevale ja heategevuslikule mälumängule, et koguda annetusi linnukaitse tegevuste elluviimiseks.
Auliparv Apollo madalikul.Foto: Tarvo Valker
Aasta linnu auli teadusuudis kajastab, kuidas on korraldatud auli kaitse Natura 2000 aladel.
Eesti ornitoloogiaühingu auhinna pälvinud foto aasta linnust aulist.Foto: Karl Jakob Toplaan
Kaarel Võhandu.Foto: Karin Pai
Keskkonnatasud peavad olema nii suured, et need kataksid kogu keskkonna kasutamise ja kahjustamisega kaasneva kulu ühiskonnale. Tegelikku keskkonnakahju peegeldavad tasud innustaksid ettevõtteid rohkem innoveerima ning suuremat lisandväärtust looma, kirjutab Kaarel Võhandu.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 16. novembril Räpina aianduskoolis toimuvale looduspäevale, kus tutvustab aasta lindu auli.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi valima oma lemmikpilte aasta linnu auli joonistusvõistlusele laekunud tööde seast. Hääletada saab tänasest kuni 14. novembrini aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/aul.
Linnukalender 2024 esikaas
Eesti Ornitoloogiaühing üllitas 2024. aasta linnukalendri, mille fotode autor on linnuvaatleja ja hobifotograaf Janne Põlluaas.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel.
Teabelehe Tiirutaja nr 61 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris kirjutab Veljo Runnel loodushelide salvestamisest.
Söödav rannakarp (Mytilus edulis).Foto: dallenstein, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.
Aul.Foto: Uku Paal
Pühapäeva, 22. oktoobri hommikul on kõik huvilised oodatud Põõsaspea neeme tippu vaatlema käesoleva aasta lindu auli.
Lendavate lindude siluetid.Foto: Hue Pham from Pixabay
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2025. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekuid saab esitada käesoleva aasta 5. novembrini.
Kägu.Foto: Eero Kiuru
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2024. aasta linnuks käo, kes on rohkem tuntud rahvapärimuses, kuid kelle bioloogiast ja rollist ökosüsteemis teatakse vähe. Aasta linnu tegevustes saab kaasa lüüa juba tänasest, annetades ornitoloogiaühingule fotomaterjali kägudest.
Sookurg.Foto: Veljo Runnel (elurikkus.ee)
Möödunud nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid linnuvaatlejad kokku 108 200 lindu, kõige arvukamalt jäi silma sookurgi.
Kuldnokad.Foto: Kätly Aksim.
Kogenud linnusõbrad juba teavad, millised on parimad paigad lindude vaatlemiseks. Alustaja saab aga lindude sügisrändest osa näiteks sotsiaalmeedias pilte jagades ja seeläbi rändlinde tundma õppides. Vaatluselamusi oma koduaiast või sel nädalavahetusel toimuvalt rahvusvahelistelt linnuvaatluspäevadelt EuroBirdwatch saab kogu oktoobrikuu jooksul jagada nii loodusvaatluste rakenduses kui ka selleks loodud Facebooki lehel.
Eesti Ornitoloogiaühing soovitab sel nädalavahetusel pöörata tähelepanu rändlindudele neid vaadeldes, loendades ja määrama õppides. Vaatlusandmed tasub ka kirja panna ja ühingule edastada, et ühtlasi osaleda ka rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch.
Huvilised uudistamas aasta linnu rändnäitust õpilaste teadusfestivalil.Foto: Johanna Adojaan
Lihulas toimuval Matsalu loodusfilmide festivalil saab kuni 24. septembrini uudistada rändnäitust aasta linnust aulist.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.
Eesti Ornitoloogiaühing alustas annetuskeskkonnas "Ma armastan aidata" uue hooga toetuse kogumist linnukaitse tegevuste elluviimiseks, et tagada siin pesitsevate ja läbirändavate lindude heaolu. Eesmärk on koguda kahe aasta jooksul kokku vähemalt 15 000 eurot ning selle sihi saavutamiseks kutsub ühing loodushuvilisi vormistama püsiannetust.
Auli emane noorlind (2a) ja isaslind lennus.Foto: Uku Paal
Auli liikumisi teame seni veel lünklikult ja see on takistanud kliimamuutuse mõju hindamist liigile. Aasta linnu teadusuudisest saab teada, et telemeetria andmed paljastasid isaste ja emaste erineva rändetee.
Foto: Elen Kontkar
Kevadsuvise liikmete värbamise kampaania ajal astus Eesti Ornitoloogiaühingu liikmeks 48 inimest. Kõik uued liikmed said kingituseks raamatu "Kas on linnukesel muret?" ning osalesid binokli loosimises.
Suvepuhkus.Foto: Agata from Pixabay
Eesti Ornitoloogiaühingu töötajad puhkavad 10. juulist kuni 6. augustini.
Eesti Maaülikool korraldab 21.-27. augustini 2023 koostöös Eesti Ornitoloogiaühingu ja Euroopa partneritega Tartus rahvusvahelise kurglaste uurimisele ja kaitsele pühendatud konverentsi, mis toob siia umbes sadakond inimest paarikümnest riigist üle maailma. Kuni 20. juulini on võimalik ka kohalikel linnuhuvilistel endale konverentsipääse lunastada.
Teabelehe Tiirutaja nr 60 esikaas.
Siberi lemming (Lemmus sibiricus).Foto: Wikipedia
Aasta linnu auli arvukus on kahanemas ja seda põhjustavad erinevad tegurid. Kuidas aga on aulide sigimisedu seotud lemmingute arvukusega, saab teada aasta linnu teadusuudisest.
Tänavu üheksandat korda toimuv ja aedade elurikkusele keskenduv Loodusfestival algab 7. juunil traditsioonilise linnulauluhommikuga Toomemäel. Järgmisel päeval, 8. juunil saavad huvilised ornitoloogide juhendamisel meisterdada pesakasti oma koduaeda üles seadmiseks ja linnurikkuse suurendamiseks.
Auli muna.Foto: Klaus Rassinger und Gerhard Cammerer, Museum Wiesbaden, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons
Ühe muna moodustamiseks peab lind palju sööma, sest munasse on vaja panna palju energiat. Lausa nii palju, et linnul ei ole reeglina võimalik päeva jooksul süüa nii palju kui vajab üks muna. Seepärast koguvad linnud enne munemist rasvavaru, et pesitsushooaja alguses energia munadesse suunata. Kust saab aasta lind aul muna moodustamiseks vajaliku energia?
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid üldkoosolekule laupäeval, 1. juulil 2023 kell 14.00–15.00 Hiiumaale Suuremõisa lossi.
Musträstas.Foto: Piret Viljamaa
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, mille eesmärk on jälgida meil pesitsevate lindude arvukuse muutusi.
Foto: Veljo Runnel
Eesti Ornitoloogiaühing avalikustas 30. juunist kuni 2. juulini Hiiumaal toimuvate suvepäevade kava.
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.
Foto: Elina Anijärv
Vaatlejad 13. mail 2023 Linnulahe tornis.Foto: Hillar Lipp
Möödunud laupäeval selgitasid linnuvaatlejad välja Eestimaa kõige liigirikkama torni, milleks osutus Lahemaal Eru lahe ääres asuv Vihasoo torn, kus märgati kokku 86 liiki linde.
Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Ornitoloogiaühing ja Brain Games kutsuvad 13. mail kella 12-17 Tallinnas rahvusraamatukogus toimuvale lauamängu- ja perepäevale linnumaailma avastama.
Suitsupääsukesele pühendatud 2eurone münt.Foto: Eesti Pank
Eesti Pank laseb 12. mail, rahvusvahelise rändlindude päeva eel, ringlusse Eesti rahvussümbolite käibemündisarja kuuluva 2eurose, mis on pühendatud rahvuslind suitsupääsukesele.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialistid koostasid vastused sagedasematele küsimustele kormoranide kohta.
Saku valla keskkonnakuu raames toimub neljapäeval, 11. mail kell 18 Saku vallamajas aasta lindu auli tutvustav loodusõhtu.
Laupäeval, 13. mail tasub sammud seada mõnda torni ning vaadelda saabuvaid rändlinde. Eesti Ornitoloogiaühing selgitab vaatlustulemuste põhjal välja ka kõige linnuliigi rohkema torni.
Aulid.Foto: Uku Paal
Hiljuti said huvilised aasta lindu auli vaadelda praamisõidul Hiiumaale. Kuidas aga võib mõjutada laevaliiklus merelindude käitumist?
Kormoranimunade õlitamise lubade vaidlustamise järgselt on tekkinud palju küsimusi kormorani ökoloogia ja liigi mõju kalandusele kohta.
Sel laupäeval, 6. mail saab Virtsus toimuval vaatlusretkel näha oma silmaga aasta lindu auli.
Aprilli viimasel nädalavahetusel saavad Hiiumaa praamil reisijad aega parajaks teha aasta lindu auli vaadeldes.
Metskurvits.Foto: Mari Raamat
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi 25. aprillist kuni 10. maini vaatlema metskurvitsate mängulende ning selle kohta andmeid koguma.
Väike-laukhaned Hiiumaal 21. aprillil 2023.Foto: Maie Vikerpuur.
Ülemaailmselt ohustatud väike-laukhane esindaja Mister Blue koos saatjaskonnaga on jõudnud rändepeatuspaika Eestis, et puhata ja toituda teel pesitsuspaika Norras.
Postmark Foto: Omniva
Täna, 20. aprillil annab Omniva koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi. Tänavune aasta lind on aul, kes on veelindudest kindlasti üks värvikaim ja eristub selgelt teistest Eestis paiknevatest arktilistest veelindudest.
Eesti Ornitoloogiaühingu liikmete suurim kokkusaamine toimub suvepäevadel.Foto: Elen Kontkar
Eesti Ornitoloogiaühingul on ligi 700 liiget, kelle seas on nii kutselisi ornitolooge, aktiivseid linnuvaatlejaid kui ka algajaid linnuhuvilisi. Ka sina oled meie sekka oodatud!
Kormoranipojad Liivakaril.Foto: Aarne Tuule
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas halduskohtus valdavalt kaitsealade sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks.
Linavästrik.Foto: Janke Loog
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi lihavõtte nädalavahetusel, 8.–9. aprillil vaatlema saabunud rändlinde.
Foto: Uku Paal
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. aprillil Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses toimuvale looduspäevale, kus tutvustab aasta lindu auli.
Plastprügi mererannas.Foto: Partonez, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons
Mereprügi on ülemaailmne, ajas aina kasvav probleem. Laineis ulpiv prügi mõjutab muuhulgas vähemalt pooli merega seotud linnuliike, teiste seas ka meie tänavust aasta lindu auli.
Foto: Riinuots, CC BY-SA 3.0 via Wikimedia Commons
Ligi 20 organisatsiooni saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles avaldavad toetust majandus- ja taristuministri seisukohale loobuda uute põlevkivikaevanduste avamisest. Pöördumises julgustatakse loodavat valitsust tegutsema kliimaneutraalsuse eesmärgist lähtuvalt ja võtma selge tulevikusuund taastuvenergiale.
Haned.Foto: Karl Adami
Möödunud pühapäeval, 26. märtsil toimunud linnade linnuvaatluspäeva lõplike tulemuste järgi on selle kevade kõige liigirikkam linn Tartu, kus vaatlejad märkasid 86 linnuliiki. Tallinn sai teise koha 85 liigiga.
Aprilli esimesel ja viimasel nädalavahetusel saavad Hiiumaa praamil reisijad aega parajaks teha aasta lindu auli vaadeldes.
Linavästrik.Foto: Moonika Bukotkin
Pühapäeva varahommikust lõunani kestnud linnade linnuvaatluspäeval märgati kõige rohkem linnuliike taas kahes linnas – seekord Tallinnas ja Tartus. Mõlemas linnas panid vaatlejad kirja 82 liiki.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 28. märtsil Palade loodushariduskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.
Röövlinnuseire alade kaart aastal 2023.
Jaanuari teises pooles seirasid Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma liikmed siin talvitavaid röövlinde. Tänavu talvitas Eestis hinnanguliselt 1800 hiireviud, 1600 hallõgijat, 1200 merikotkast ja 100 taliviud.
Foto: Moonika Bukotkin
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab sel pühapäeval, 26. märtsil linnade linnuvaatluspäeva saamaks teada, millises Eesti linnas leidub tänavu kevadel kõige rohkem linnuliike.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.
Tänasest saab osta soodsama hinnaga pileti Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadele, mis leiavad aset Hiiumaal Suuremõisas ja kestavad kolm päeva.
Punarind ja talvikesed.Foto: Moonika Bukotkin
Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest, näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta.
Aasta lind aul on langeva arvukusega liik, keda ohustavad peamiselt avamere tuuleparkide rajamine toitumisaladele, merereostus ja kaaspüük. Värskest aasta linnu teadusuudisest saab teada, milline on kaaspüügi mõju merelindudele.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 13. märtsil Kuressaares Keskkonnaameti saalis toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.
Metsis.Foto: Kristel Lukats
Tallinna Halduskohus tühistas Kõrveveski kuivendusobjekti rekonstrueerimise ehitusloa. Kohus leidis, et Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala loodusväärtustele kuivendusega kaasnev mõju ei ole välistatud.
Juba kümnendat hooaega kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi kirja panema oma aias märgatud ja pesitsevaid linde. Suvise aialinnupäeviku pidamine kestab märtsist kuni oktoobri alguseni.
Sel pühapäeval, 5. märtsil saab Tallinnas Paljassaare hoiualal toimuval retkel oma silmaga kaeda, milline näeb välja aasta lind aul.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 1. märtsil toimuval loodusõhtul räägib Leho Luigujõe aasta linnust aulist ja tema käekäigust.
Aasta linnu auli elust saab rohkem teadmisi kuni aasta lõpuni kord kuus ilmuvatest teadusuudistest.
Foto: Marko Kuivonen
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et tänasest kuni veebruari lõpuni käib maismaa talilinnuloenduse viimane periood.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 16. veebruaril Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 15. veebruaril Iisaku looduskeskuses toimuvale loodusõhtule, kus tutvustab aasta lindu auli.
Rasvatihane.Foto: Lea Tammik
Möödunud nädalavahetusel, 27.–29. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid linnusõbrad esialgsetel andmetel üle 30 000 linnu vähemalt 66 liigist.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles sel nädalavahetusel, 27.–29. jaanuaril vaatlema oma koduaias askeldavaid linde.
Eesti Ornitoloogiaühing otsib oma kollektiivi juurde poole kohaga linnukaitse spetsialisti.
Aulid.Foto: Uku Paal.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.
Auli paar.Foto: Uku Paal.
Alanud aasta lind on aul, keda võib näha kõikjal Eesti rannikuvetes. Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, millest osavõtust annavad linnud märku kõlava lauluga – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!
Kaader lühifilmist.
Kohe lõppeva aasta linnust metskurvitsast ehk nepist valmis lühifilm, mis annab ülevaate sellest varjatud eluviisiga ja ometi oma mängulennu poolest tuntud liigist.
Eesti Ornitoloogiaühingu 2022. aasta vabatahtlik Peep Veedla.Foto: Marko Mägi.
Eesti Ornitoloogiaühing nimetas 2022. aasta vabatahtlikuks oma pikaaegse liikme ja praeguse nõukogu liikme Peep Veedla.
Foto: Marko Kuivonen.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuvaatlejatele meelde, et kuni 7. jaanuarini kestab maismaa talilinnuloenduse teine periood.
Suvise aialinnupäeviku üheksandal hooajal täheldasid päevikupidajad märtsi algusest kuni oktoobri alguseni üles ligi 19 000 loodusvaatlust.
Juba neljakümnendat hooaega korraldas Eesti Ornitoloogiaühing punktloendusi Eestis pesitsevate arvukamate lindude seisundi jälgimiseks. Tänavu suvel tegid vaatlejad loendusi rekordarvul radadel – lausa 63 rajal.
Teabelehe Tiirutaja nr 58 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbrist saab lugeda põnevatest arheoloogilistest linnuluude leidudest ning lindude maalimisest vesivärvidega.
Ajakirja Hirundo 2/2022 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda käo arvukusest metsamaastikul ja tutvuda 2021. aastal Eestis märgatud linnuharulduste aruandega.
Pimeduse saabudes.Foto: Remo Savisaar (autoriõigused Remo Savisaar).
Eesti Ornitoloogiaühing kutsus käesoleva aasta lindu metskurvitsat jäädvustama nii sõnas kui pildis. Täna Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimuval suurel linnuõhtul antakse üle auhinnad parimate fotode ja lühijuttude autoritele.
Hiite Maja sihtasutus tunnustas 3. detsembril Eesti Ornitoloogiaühingut ja Päästame Eesti Metsad MTÜ-d linnurahu edendamise eest.
Rohelise varju all.Foto: Erik Mandre.
Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlusel sai Eesti Ornitoloogiaühingult parima aasta linnu foto eest eriauhinna Erik Mandre.
Foto: Elen Kontkar.
Teisipäeval, 29. novembril toimunud annetamistalgutel toetati Eesti Ornitoloogiaühingut kokku 1873 euroga.
Annetamistalgute päeval, 29. novembril innustab Eesti Ornitoloogiaühing inimesi hakkama püsiannetajaks, et toetada järjepidevalt linnukaitsetegevusi.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 6. detsembril Tallinnasse suurele linnuõhtule, kus paneb punkti metskurvitsa aastale ning tutvustab järgmise aasta lindu auli.
Kalendri esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühing andis välja 2023. aasta linnukalendri, mille fotode autor on ettevõtja, loodusfotograaf ja linnuvaatleja Peter Lind.
Eesti Ornitoloogiaühing ootab nii uusi kui ka varem osalenud vabatahtlikke linnuvaatlejaid kaasa lööma maismaa talilinnuloendusel, mis toimub kolmel perioodil novembrist veebruarini.
Annetamistalgute puhul kutsub Eesti Ornitoloogiaühing 26. novembril külla oma liikmeid ja annetajaid, et anda ülevaade olulisematest töödest linnukaitse vallas.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda pakub eneseteostamise võimalust keskkonnapoliitika valdkonnas, paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Kandideerida saab 20. novembrini, tööle asumise aeg on 2. jaanuar 2023.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid 2023" (viitenumber 256601).
Foto: Almeida from Pixabay.
Eesti Ornitoloogiaühing ootab novembri lõpuni ettepanekuid 2024. aasta linnu leidmiseks.
Neljapäeval, 3. novembril kell 18.00 toimub Palade loodushariduskeskuses loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.
Foto: Jan Vašek from Pixabay.
Kooliõpilased saavad end 12.–13. novembril proovile panna võistlusel, kus tuleb 24 tunni jooksul kirjutada Vikipeedia artikkel mõnest Eesti linnuliigist.
Koitjärve raba.Foto: Tiiu Tali.
Tallinna Halduskohus võttis menetlusse Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse Põllumajandus- ja Toiduameti otsusele anda ilma keskkonnamõju hindamiseta luba Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ning Natura 2000 linnuala ja loodusala lõunaserva planeeritava maaparandussüsteemi uuendamiseks.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kuni 31. oktoobri keskööni saab käimasolevatele võistlustele esitada foto, video või lühijutu aasta linnust metskurvitsast.
Kolmapäeval, 19. oktoobril kell 18.30 toimub Vapramäe loodusmajas loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris keskendutakse lindude uurimisele nii rannaniitudel kui ka kajakakoloonias ning antakse näpunäiteid linnuvaatluste jäädvustamiseks.
Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch Mehikoormas.Foto: Monika Bondarenko ja Urmas Männik.
Möödunud nädalavahetusel, 1.–2. oktoobril kolmekümnendat korda toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch märkasid kohalikud vaatlejad kokku 84 500 lindu.
Väljavõte aruandest State of the World’s Birds 2022.Foto: BIrdLife International.
Rahvusvaheline organisatsioon BirdLife International avaldas septembri lõpus värske aruande maailma lindude olukorra kohta. Seis on murettekitav: peaaegu poolte linnuliikide arvukus väheneb ja üks kaheksast liigist on väljasuremisohus.
Vaade Elbu rabale septembris 2020.Foto: Mati Kose.
Esmaspäeval, 3. oktoobril kell 11.00 toimub Tallinna ringkonnakohtu istung Elbu rabasse antud turbakaevandamisloa vaidluses. Õigusemõistmise nädala raames on huvilistel võimalik veebis vaadata istungi otseülekannet.
NB! Täiendatud 28.09.2022. / Porikuu esimesel nädalavahetusel, 1.–2. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing jälgima lõuna poole suunduvaid rändlinde ning vaatluste tegemisega tähistama rahvusvaheliste linnuvaatluspäevade EuroBirdwatch 30. toimumisaastat.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kirjutamishuvilisi lapsi, noori ja täiskasvanuid kaasa lööma aasta linnu jutuvõistlusel. Lühilugusid metskurvitsast saab esitada kuni 31. oktoobrini.
Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul 25. juunil võeti vastu otsus ühe võimalusena tasuda liikmemaks eluks ajaks.
Stoppkaader joonisfilmist.
Põhja-Euroopas pesitseva ja kriitilises seisundis oleva väike-laukhane elust valmis joonisfilm, kus peategelaseks on GPS-saatjaga lind mister Blue.
Ajakirja Hirundo nr 1/2022 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirjast Hirundo saab lugeda rukkiräägu individuaalsest elupaigakasutusest ning metskurvitsate saabumisaegadest Eestisse viimase saja aasta jooksul.
Metskurvits öösel.Foto: Tarmo Mikussaar.
Valgete ööde aeg on läbi saamas, ent pimedamad ööd on just hea aeg püüda pildile metskurvits. Eesti Ornitoloogiaühing ootab jäädvustusi aasta linnust foto- ja videovõistlusele kuni 31. oktoobrini.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 16. augustil erakondadele omapoolsed ettepanekud 2023. aasta Riigikogu valimiste valimisprogrammidesse lisamiseks. EKO sõnumid erakondadele hõlmavad kolme võtmevaldkonda: kliima, metsandus, elurikkus.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ otsivad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 algaval arutelul vastust küsimusele, kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades.
Päästame Eesti Metsad ja Eesti Ornitoloogiaühing korraldavad Arvamusfestivalil 12. augustil kell 18.00 arutelu "Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades?".
Koitjärve raba.Foto: Ivar Leidus (via Wikimedia Commons).
Eesti Ornitoloogiaühing esitas vaide Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) 3. juunil tehtud otsusele, millega anti ehitusluba Riigimetsa Majandamise Keskusele Kõrveveski maaparandusehitise rekonstrueerimiseks ja Kõrveveski tee ehitamiseks ning jäeti algatamata kuivendusprojekti Natura hindamine.
Foto: polinapobereghsky from Pixabay.
Eesti Ornitoloogiaühingu kontor on suletud 11.–31. juulini.
Teabelehe Tiirutaja nr 56 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris heidetakse pilk lindude kasutamisele lahinguväljal ja sõja mõjule linnustikule.
Boeing ja Cessna punktikaardil.
Aasta linnu meeskond alustas blogiga, kust saab lugeda GPS-seadmega varustatud isaste metskurvitsate seiklustest.
Kormorani pojad 2022. aasta mai lõpus Vullikrunnil.Foto: Aarne Tuule.
Keskkonnaamet rahuldas täna Eesti Ornitoloogiaühingu vaide ja tunnistas kehtetuks varem antud loa kormoranide munade õlitamiseks ja kormoranide heidutamiseks.
Juunikuu traditsiooniline Loodusfestival saab alguse üle Eesti juba sel reedel, 10. juunil. Kuue päeva jooksul keskendutakse elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas.
Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab tänavusel Loodusfestivalil sulelisi naabreid, kes pesitsevad meie aedades, parkides ja mujal linnaruumis. Huvilised saavad osaleda linnulauluhommikul Toomemäel, linnurikkuse teematuuril Karlovas ning aialinnupäeval.
Kõik linnuhuvilised koos peredega on oodatud osa võtma Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadest 25.–26. juunil Ravila mõisas Harjumaal. Kavas on ettekanded, loodusretked ja lõkkeõhtu.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid osalema üldkoosolekul 25. juunil 2022 kell 15.30–16.30 Ravila mõisas Harjumaal.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad inimesi üles tegema annetusi, et toetada vabaühenduste järgmisi samme pesitsusrahu saavutamisel nii riigi- kui erametsades. Siht on koguda kokku 6000 eurot õigusabi kuludeks ja pesitsusrahu kampaania läbiviimiseks.
Punarind.Foto: Janek Loog.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi 25. maist kuni 15. juunini kaasa lööma haudelinnustiku punktloendusel, mille eesmärk on jälgida meil pesitsevate lindude arvukuse muutusi.
Jõgi-ritsiklind.Foto: Karl Adami.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema öölaulikute loendusel, mis kestab 20. maist kuni 24. juunini.
Tänasest saab end kirja panna Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadele, mis toimuvad 25.–26. juunil Ravila mõisas Harjumaal.
Muuseumiööl, 21. mail kutsub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum Tallinnas lapsi ja täiskasvanuid külla unistama lindudest ja lendamisest.
Linnuvaatlejad Vihasoo tornis.Foto: Artto Pello.
Möödunud laupäeval, 14. mail kogunesid linnuhuvilised tornidesse rändlinde vaatlema ja välja selgitama selle kevade kõige liigirikkamat torni, milleks osutus Pärnumaal asuv Kabli torn 108 linnuliigiga.
Suurkoovitaja.Foto: Uku Paal.
Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid soorkoovitajate paaridest ja pesadest, et uurida liigi elupaigakasutust.
Kloostri vaatetorn.Foto: Kalle Muru.
Rahvusvahelisel rändlindude päeval, 14. mail kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõiki huvilisi tegema linnuvaatlusi tornides ja välja selgitama kõige liigirikkamat torni.
Kevadist pesitsusrahu nii era- kui riigimetsades pooldab 93% inimestest ning ei poolda 6%.
Värske Turu-uuringute AS uuring näitab, et 63% Eesti elanikest pooldab raiemahu vähendamist riigimetsas ning vaid 3% selle suurendamist. Kevadise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% ning seda ei poolda 6%.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 1. mail Haeskasse linnumessile tähistama oma 101. sünnipäeva. Pidulised saavad osa võtta linnuretkedest ja -vaatlusest.
Kaldapääsukesed pesitsevad kolooniatena, sageli karjääride järskudes nõlvades ja ehitusplatsidel.Foto: Liis Keerberg.
Eesti Ornitoloogiaühing palub kaevandus- ja ehitusettevõtjatel enne kaldapääsukeste naasmist üle vaadata oma objektid, et ennetada pesade rajamist aktiivselt kasutuses olevatele nõlvadele ja puistangutele.
Aasta linnu meeskond kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi 25. aprillist kuni 10. maini vaatlema ja koguma teavet metskurvitsate mängulennu kohta.
Laupäeval, 30. aprillil kell 19.30 toimub Koerus aasta linnule metskurvitsale pühendatud linnulauluõhtu "Kes laulab Koeru metsades?".
Metsvint.Foto: Moonika Bukotkin.
Lihavõtte linnuvaatluspäevadel 16. ja 17. aprillil tegi vaatlusi 157 inimest, kes nägid kokku 134 000 lindu 174 liigist.
Teabelehe Tiirutaja nr 55 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja kevadnumbri kaanelugu on aasta linnust – põnevate kommetega metskurvitsast.
Hallrästas.Foto: Joosep Ailiste.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi lihavõtte nädalavahetusel, 16.–17. aprillil vaatlema saabunud rändlinde.
Väike-laukhaned Hiiumaal, saatjaga lind on mister Blue.Foto: Maie Vikerpuur.
Täna hommikul kinnitati, et eile saabus koos kaaslastega Eestisse mister Blue – Euroopa ühe ohustatuma haneliigi väike-laukhane isend.
Esmaspäeval, 18. aprillil toimub Iisaku looduskeskuses loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel. Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.
Tartu loodusmaja kutsub linnuhuvilisi laupäeval, 2. aprillil kell 11–14 LinnaLinnuLaupäevakule ehk LiLiLale pesakaste meisterdama.
Aasta lind 2022 metskurvitsa postmark.Foto: Vladimir Taiger / Omniva.
Neljapäeval, 31. märtsil annab Omniva koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu metskurvitsa postmargi.
Möödunud pühapäeval, 27. märtsil toimunud linnade linnuvaatluspäeva lõplikku kokkuvõtet tehes selgus, et tänavu saab kõige linnurikkama linna tiitlit lisaks Haapsalule kanda ka Tallinn.
Tuttvradid ja laugud.Foto: Moonika Bukotkin.
Märtsikuu viimasel pühapäeval toimunud linnade linnuvaatluspäeval selgus selle kevade kõige linnurikkam linn, milleks on Haapsalu. Linnuvaatlejad märkasid seal 70 linnuliiki.
Neljapäeval, 24. märtsil kell 18 toimub Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu, kus Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu metskurvitsat.
Linavästrik.Foto: Raul Vilk.
Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.
Kalakajakas.Foto: Kauro Kuik.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel pühapäeval kõiki loodushuvilisi osalema linnuvaatluspäeval, et välja selgitada Eesti kõige linnurikkam linn.
Reedel, 18. märtsil kohtuvad keskkonnaministriga huvigruppide esindajad, et arutada pesitsusrahu kehtestamist. Eesti Ornitoloogiaühing ootab riigilt selget vastust, kuidas kavatsetakse tagada, et metsaomanikud täidaksid looduskaitseseadust. NB! Täiendatud 18. märtsil kell 19.50.
UNESCO ühendkoolide võrgustiku Läänemere Projekti lindude ökoloogia kodanikuteaduse programmi raames kutsuti 2022. aasta veebruaris 4.-12. klasside kooliõpilasi osalema linnuviktoriinis. Linnuviktoriin oli pühendatud Tallinna Linnuklubi 20. sünnipäevale ning seda korraldasid Tartu loodusmaja ja Eru lahe Rannarahva Selts koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga ja Tallinna Loomaaiaga. Viktoriini korraldamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis täna peaministrile ja mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles tõi välja võimalused, mis aitaksid samaaegselt leevendada nii Ukraina sõja toimel kerkinud kriisi kui ka keskkonnakriisi. Keskkonda säästvad lahendused on pikaajalised ning samavõrra looduse kui inimese huvides – kui tagame endile keskkonna, kust saame jätkuvalt eluks vajalikku, saame paremini hakkama ka raskel ajal.
Põldvarblane.Foto: Kaisa Äärmaa.
Tänasest kuni oktoobri alguseni saavad kõik aiapidajad kaasa lüüa suvise aialinnupäeviku pidamises, tähendades veebipäevikus üles oma aias kohatud ja pesitsevad linnud.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi märtsikuu loodusõhtul 2. märtsil kell 18.00 räägib ornitoloog Jaanus Elts aasta linnust metskurvitsast.
Eesti Ornitoloogiaühing pakub tööd annetuste koordinaatorile, kes aitaks luua suhteid ettevõtjatest annetajatega.
Põhjatihane.Foto: Karl Adami.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et tänasest kuni 28. veebruarini kestab maismaa talilinnuloenduse viimane periood ehk kevadloendus.
UNESCO ühendkoolide võrgustik kutsub kõiki 4.-12. klassi õpilasi üle Eesti kaasa lööma toredas ja teadmisterikkas linnuviktoriinis.
Salutihane.Foto: Siim Vaar.
Möödunud nädalavahetusel, 28.–30. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid linnusõbrad esialgsetel andmetel üle 40 000 linnu vähemalt 68 liigist.
Leevike.Foto: Eero Kiuru.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi reedest pühapäevani vaatlema ühe tunni jooksul oma koduaias askeldavaid linde ja vaatlustulemustest ühingule teada andma.
Fotomontaaž Vainupea rannast.Foto: Madis Vasser.
Täna, 24. jaanuaril Riigikogu liikmetele saadetud avalikus pöördumises kutsutakse saadikuid üles tagasi lükkama looduskaitseseaduse muudatust, millega plaanitakse oluliselt vähendada veekogudeäärse ehituskeeluvööndi ulatust. Eelnõu tuleb parlamendis esimesele lugemisele teisipäeval, 25. jaanuaril.
Ajakirja Hirundo nr 2/2021 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.
Luiged.Foto: Ave Kruusel.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 15.–16. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelinnuloendusel, mille eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.
Metskurvits ehk nepp.Foto: Ainar Õisnurm.
Tänavune aasta lind on metskurvits ehk nepp, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.
Varese alamliigid mustvares ja hallvares on nüüd omaette liigid.Foto: Mati Martinson.
Eestis kohatud linnuliikide nimestikus toimus täna, 1. jaanuaril oluline muudatus. Kui seni võttis linnuharulduste komisjon (HK) Eestis linnuliikide nimekirja koostamisel aluseks Euroopa Harulduskomisjonide Liidu Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) ettepanekud, siis alates 1. jaanuarist 2022 otsustas HK üle minna IOC-süsteemile (worldbirdnames.org). IOC-süsteem on maailmas lindude puhul üks enimkasutatuid, AERC TAC-i pakutu aga ei vasta enam tänapäevastele molekulaarbioloogilistele teadmistele.
Teabelehe Tiirutaja nr 54 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja talvenumbri kaaneloost saab lugeda, kuidas meie murdeaabitsates kujutatakse linde.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et maismaa talilinnuloenduse teine periood kestab 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini.
Joonistus: Karoliina Kotsar.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.
Nurmkanad.Foto: Enn Mihailov.
Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid nurmkanade salkadest, kes käivad praegusel ajal aedades või talude lähedal püsivalt toitumas.
Eesti Ornitoloogiaühingu teeb 7. detsembril kell 18 algaval virtuaalsel suurel linnuõhtul kokkuvõtte lõppevast kuldnoka aastast ning tutvustab järgmise aasta lindu metskurvitsat.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kutsuvad kõiki huvilisi 23.–29. novembril osalema virtuaalsel metsalinnuviktoriinil ja tegema head annetamistalgutel.
Linnukalender 2022 esikaas.Foto: Kirjastus Grenader
Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmus 2022. aasta linnukalender, mille fotode autor on harrastuslinnuvaatleja Raul Vilk.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid 2022" (viitenumber 242227).
Neljapäeval, 11. novembril kell 18.00 toimub Tartu loodusmajas saalis loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke Kablis lindude kevadrände seire ja haudelinnustiku inventuuri tegemiseks (viitenumber 242435).
Tiirutaja nr 53
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbris on juttu, kuidas ja milliseid lindude iseloomuomadusi uurivad käitumisökoloogid.
Linnuparv.Foto: Please Dont sell My Artwork AS IS (Pixabay)
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2023. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 14. november 2021.
Sajandat aastapäeva tähistav Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 16. oktoobril teaduskonverentsi "100 aastat Eesti lindude heaks", mida saab ülekande vahendusel jälgida ka veebis.
Teisipäeval, 12. oktoobril kell 18.00 toimub Hiiumaal Palade looduskeskuses loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.
Üks põnevaimaid vaatlusi oli sooräts.Foto: Toomas Traagel.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch möödusid edukalt, sest kohalikud vaatlejad märkasid 270 684 lindu vähemalt 156 liigist.
Hall-kärbsenäpid.Foto: Kauro Kuik.
Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Metsloomaühing kutsuvad üles tegema annetusi, et toetada kohtuasja pesitsusrahu nõude seadmiseks raielubades.
Rähni toksitud puu.Foto: Anneli Palo.
Keskkonnaorganisatsioonid kutsuvad loodusest hoolivaid inimesi osalema metsapuude põletamist soodustava seaduseelnõu vastasele meeleavaldusele kolmapäeval, 29. septembril kell 13.00 Toompeal.
Tänavu saja-aastaseks saanud Eesti Ornitoloogiaühing tähistab juubelit 16. oktoobril teaduskonverentsi ja peoga, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel, 2.–3. oktoobril saavad kõik huvilised vaadelda rändlinde nii kogenud linnuvaatlejate juhendamisel kui ka iseseisvalt.
Sookured.Foto: Kätriin Kruusaauk.
Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid viimaste lindude lahkumisaegade kohta sügisel.
Parim aasta linnu foto 2020. aastal.Foto: Karl Jakob Toplaan.
Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema oma traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal toimub 22. korda. Fotosid saab võistlusele esitada 31. oktoobrini veebilehel www.loodusajakiri.ee, kust leiab ka info võistluse tingimuste, toetajate ja muu kohta. Võistluse lõputseremoonia aeg ja koht antakse teada novembris.
Metskurvits.Foto: Ainar Õisnurm.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2022. aasta linnuks metskurvitsa ehk nepi, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest.
Teisipäeval, 21. septembril kell 17.30 toimub Rapla Keskraamatukogus (Lasteaia 5) loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.
Elbu raba Foto: Mati Kose
Täna, 26.augustil, toimus Tallinna halduskohtus kohtuistung Eesti Ornitoloogiaühingu poolt vaidlustatud Elbu raba kaevandusloa asjas. Kaebus halduskohtule kaevandusloa tühistamiseks esitati 2020. aasta novembris. Ligikaudu 7000 hektari suurune Elbu raba kuulub Eesti suurimate soode hulka, see on üks tähtsamaid soolindude pesitsuspaiku ning kogu Euroopas üks vähestest ulatuslikest lagerabadest. Raba säilimist ohustab piirkonnas järjest laienev turbakaevandamine.
Andres Kalamees nimetati Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks.Foto: Marko Mägi.
Möödunud nädalavahetusel, 7. augustil Halliste põhikoolis toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul nimetati ühingu uuteks auliikmeteks Andres Kalamees, Agu Leivits ja Asko Lõhmus. Samuti valiti ühingu nõukogu uus kooseis.
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo käesoleva aasta esimesest numbrist saab lugeda linnuharuldustest, nõlva-lehelinnust ning siisikestest.
Musträhn pesaaval.Foto: Anneli Palo.
Kolm vabaühendust - Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad ja Eesti Metsloomaühing – vaidlustasid 6. augustil halduskohtus Keskkonnaameti otsuse, millega amet keeldus lisamast metsateatistele lisatingimust, mis keelaks raied lindude pesitsusajal. Keskkonnaamet leidis, et pesitsusaegse häirimise keeld looduskaitseseaduse alusel kehtib kõigile ja eraldi tingimusena seda metsateatisele lisada ei ole vaja.
Kuni selle nädala lõpuni saab osta pileteid Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadele. Linnuhuviliste suurim kokkutulek toimub seekord 7.-8. augustil Viljandimaal Hallistes ja kavas on mitmesugused õuetegevused.
Pesakasti meisterdamine.Foto: Eva-Liisa Orula.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi pühapäeval, 18. juulil kella 15.00–17.00 Tartusse Autovabaduse puiesteele aasta linnule kuldnokale pesakaste meisterdama.
Eesti Ornitoloogiaühing avalikustas 7.–8. augustil Viljandimaal Halliste põhikoolis toimuvate suvepäevade programmi. Pileteid suurimale linnuhuviliste kokkusaamisele saab osta 1. augustini.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub liikmeid üldkoosolekule 7. augustil 2021 kell 11.00–14.00 Halliste põhikoolis Viljandimaal.
Laupäeval, 10. juulil toimuval Setomaa avatud käsitöötalude päeval saab 2021. aasta linnule kuldnokale pesakasti meisterdada. Pesakastide meisterdamise töötuba toimub kell 14-16 Tiirhanna külas Kalda talus. Kuldnokka tutvustab ja pesakastide meisterdamise töötuba juhendab ornitoloog Margus Ots.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii liikmeid kui ka teisi huvilisi koos peredega 7.–8. augustil Viljandimaal Halliste põhikoolis toimuvatele suvepäevadele. Kavas on retked, õpitoad ja lõkkeõhtu koos elava muusikaga. Toimub ka ornitoloogiaühingu üldkoosolek.
Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbrist saab teada, miks tundub lindude pereelu meile nii "inimlik".
Eesti linnustiku uurimisele, kaitsmisele ja tutvustamisele pühendunud Eesti Ornitoloogiaühing esitleb täna, 18. juunil raamatut "Kas on linnukesel muret?".
Kuldnokapojad lahkuvad pesast mai lõpus või juuni alguses.Foto: Kadi Külm.
Eesti Ornitoloogiaühing palub inimestel jälgida oma aedades olevaid kuldnoka pesakaste ja teada anda sel aastal teist korda pesitsevatest kuldnokkadest.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi seiklema ja avastama linnalindude eluolu orienteerumismängus "Linnulennul üle linna", mis on üles seatud Tartu linnas tänasest kuni juuni lõpuni.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub 7.-13. juunil toimuval Loodusfestivalil osalema tegevustes, kus pööratakse tähelepanu meie aedades ja parkides elavatele sulelistele naabritele – lindudele.
Foto: Ave Kruusel.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu ja linnukaitse programmijuht Veljo Volke kohtusid esmaspäeval, 24. mail keskkonnaministri Tõnis Möldriga, et anda ülevaade pesitsusrahuga seotud teadusuuringutest ja tutvustada pesitsusrahu vajalikkust.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.
Kõrkja-roolind.Foto: Igor Tšeskidov.
Vabatahtlikud linnuhuvilised on oodatud osalema öölaulikute loendusel, mis toimub 20. maist kuni 24. juunini üle Eesti.
Biomassi põletamine annaks vaid 20% maailma energiavajadusest.Foto: BirdLife.
Rahvusvaheline linnukaitseorganisatsioon BirdLife avaldas täna, 17. mail uue aruande maakasutuse kohta. Raportis tuuakse esile, et puidu põletamine bioenergia saamiseks tuleb kohe lõpetada.
Puise bussipeatuse vaateplatvorm.Foto: Hanno Tamtik (Google Maps).
Laupäeval selgus kümnendat korda Eesti kõige linnurikkam vaatlustorn, milleks tänavu on Puise vaatlusplatvorm Matsalu rahvuspargis. Vaatluspäeval märkasid linnuhuvilised seal 93 liiki linde.
Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi laupäeval, 15. mail tegema linnuvaatlusi tornides, et välja selgitada Eesti linnurikkaim vaatetorn. Kümnendat korda toimuv tornide linnuvaatluspäev on hea võimalus jälgida saabuvaid rändlinde ja osa saada varahommikusest linnumelust.
Aasta linnu kuldnoka postkaart.Foto: Jelizaveta Sazonova (8-aastane).
Eesti Ornitoloogiaühingus on nüüd müügil kuldnoka postkaardid, mis valiti välja aasta linnu joonistusvõistlusele laekunud parimate tööde hulgast.
Linnuvaatlejad Saaremaal Linnulahe vaatlustornis.Foto: Karl Jakob Toplaan.
Eesti Ornitoloogiaühing tähistas 1. mail oma sajandat aastapäeva linnuretkedega üle Eesti. Retkedel osales kokku 108 inimest.
Eesti vanim ja suurim lindude uurimisele, kaitsmisele ja tutvustamisele pühendunud organisatsioon Eesti Ornitoloogiaühing tähistab täna sajandat aastapäeva.
Eesti Ornitoloogiaühing 100 kaksikpostmark.Foto: Vladimir Taiger / Omniva
Eesti Ornitoloogiaühing saab 1. mail saja-aastaseks, mille puhul ilmub Eesti Posti ja ühingu koostöös juubelile pühendatud postmark. Kaksikpostmargil on kujutatud 2021. aasta lindu kuldnokka ning ornitoloogi töövahendeid neid uudistava põldvarblasega.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 27. aprillil maaeluministrile rea ettepanekuid järgmise seitsme aasta põllumajanduspoliitika kujundamiseks. Ettepanekutega juhitakse tähelepanu keskkonnaalastele vajakajäämistele koostamise lõpusirgel olevas põllumajanduse uue perioodi strateegiakavas. EKO rõhutab, et Eesti põllumajandustoetused peavad uuel rahastusperioodil senisest enam keskenduma mahepõllumajandusele, maastike elurikkuse säilitamisele, veekogude reostumise vältimisele ning muldade hea tervise säilitamisele ja süsinikusidumise taastamisele.
Linnuretk.Foto: Eesti Ornitoloogiaühing.
Eesti Ornitoloogiaühing tähistab sel laupäeval oma 100. aastapäeva ja kutsub sel puhul huvilisi osalema üle Eesti toimuvatel linnuretkedel.
Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi ajavahemikul 25. aprillist kuni 10. maini vaatlema ja koguma teavet metskurvitsate mängulennu kohta.
Valgepõsk-lagled.Foto: Tiiu Tali.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis 9. aprillil ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini. Keskkonnaamet esitas kohtule oma vastuväited, et jaht saaks jätkuda. Täna otsustas Tallinna Halduskohus Keskkonnaameti korralduse kehtivuse peatada. See tähendab kevadise hanejahi lõppemist. Kõik põllupidajad ja jahimehed peavad sellest kinni pidama.
Musträhn rajab pesa näiteks vana haava-, männi- või lepatüvesse.Foto: Anneli Palo.
Alates tänasest, 15. aprillist kuni 15. juulini palub Eesti Ornitoloogiaühing nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida pesitsevaid linde.
Õie Holmi joonistus kuldnokkadest trükitakse ära postkaardina.
Selle-aastasele Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Kunstimuuseumi korraldatud kuldnoka joonistusvõistlusele saabus kõigi aegade rekordarv väga kauneid pliiatsijoonistustega postkaarte. Erinevates kunstitehnikates, mitmesugustele materjalidele ning väga mitmekesiste töövõtete ja -vahenditega postkaardid saabusid paljudelt joonistajatelt üle Eesti, kuid ka Ungarist, Saksamaalt, Sloveeniast ja Prantsusmaalt.
Linavästrik.Foto: Moonika Bukotkin.
Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Ühing ootab vaatlusi näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Tallinna Halduskohus andis ühingule esialgse õiguskaitse kuni 14. aprillini, mis tähendab hanejahi peatamist ja millest kõik põllupidajad peavad kinni pidama.
Suur-laukhane parv lendamas.Foto: Tiiu Tali.
Lihavõtte nädalavahetusel vaatles üle Eesti linde 173 inimest, kes panid tähele üle 77 000 linnu 133 liigist.
Puukoristaja.Foto: Kaisa Äärmaa.
Käesoleval nädalavahetusel, 3. ja 4. aprillil innustab ornitoloogiaühing nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema kodu ümbruses tegutsevaid linde.
Teabelehe Tiirutaja nr 51 esikaas.
Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust kuldnokast ja tänavu sajandat aastapäeva tähistava ühingu taassünnist 1990. aastatel.
Linnuvaatleja Tartus Ihastes.Foto: Eva-Liisa Orula.
Pühapäeva varahommikust kuni lõunani toimunud linnade linnuvaatluspäeval märgati kõige rohkem liike Tallinnas, kus vaatlejad panid kirja 88 liiki linde.
Haned ja lagled parves.Foto: Lea Tammik.
Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.
Põldvarblane.Foto: Kätriin Kruusaauk.
Ornitoloogiaühing soovitab sel pühapäeval, 28. märtsil veeta vaba aega linnades linde vaadeldes ja palub tulemustest ka teada anda. Koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu tuleb linnuvaatlusi tehes kindlasti kinni pidada kehtivatest piirangutest.
Nurmkanad.Foto: Igor Tseskidov.
Ornitoloogiaühing palub tähelepanelikel linnuhuvilistel teada anda nurmkanade toitmispaikadest.
Laulmise ajal ajab kuldnokk pea veidi kuklasse, turritab kurgusulgi ning väristab ripakil tiibu.Foto: Arne Ader.
Aasta lind kuldnokk on tuntud kui meisterlik erinevate häälte jäljendaja. Selleks, et teada saada, kui varieeruv on kuldnoka laul Eestis ning kui mitmekesist laulu see liik ikkagi laulab, kutsub ornitoloogiaühing kõiki kuldnoka laulu salvestama.
Aasta linnu kuldnoka postkaartide joonistusvõistlusele laekunud tööd.
Esmaspäeval lõppenud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Tartu Kunstimuuseumi korraldatud aasta linnu kuldnoka teemaline joonistusvõistlus tõi kokku tuhandeid väga kauneid pliiatsijoonistustega postkaarte.
Kuldnokk pesakasti juures.Foto: Joosep Ailiste.
Kuidas valmistada lindude pesakasti? Kuhu see paigaldada? Miks ja kuidas pesakasti hooldada?
Ornitoloog Jaanus Elts nurmkanaga Sada.Foto: Liis Keerberg.
Ornitoloogiaühingu ja Vaibla linnujaama koostöös paigaldati esimest korda Eestis GPS-GSM saatja nurmkanale, kes sai ornitoloogiaühingu juubeliaasta puhul nimeks Sada.
Hävinud linnupesa.Foto: Karl Adami.
Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.
Isane kuldnokk.Foto: Rainer Tobreluts.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi märtsikuu loodusõhtu "Kuldnokk tuleb kevadega" on pühendatud 2021. aasta linnule kuldnokale. Loodusõhtu toimub 10. märtsil kell 18.00 veebis.
Rasvatihased.Foto: Karl Adami.
Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel osales 3055 linnusõpra 2050 paigast, mis on Eesti ühe populaarseima harrastusteaduse algatuse ajaloos paremuselt kolmas tulemus.
Kuldnokk.Foto: Kauro Kuik.
Ornitoloogiaühing kutsub aiaomanikke märtsist oktoobrini pidama veebipäevikut oma aias kohatud lindude, aga ka muude loomade ja taimede kohta.
Rasvatihased toidumajas.Foto: Karl Adami.
Põllumajandus- ja Toiduamet andis 12. veebruaril teada, et Eestisse on jõudnud lindude gripp. Eesti Ornitoloogiaühing palub kõigil, kes vaatlevad, pildistavad või toidavad linde, olla tähelepanelik ja hoolikas, et vältida viiruse levikut.
Talvikesed.Foto: Kadri Niinsalu.
Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et tänasest kuni 28. veebruarini kestab maismaa talilinnuloenduse viimane periood.
Matsalu rahvuspark
Eesti Ornitoloogiaühing esitas 5. veebruaril Keskkonnaametile oma ettepanekud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule. Ornitoloogiaühing on seisukohal, et senikaua kui Matsalu linnualal ei ole kaitse-eesmärke saavutatud, ei ole kaitsekorra leevendamine põhjendatud ja teatud piirangute lisamine on hädavajalik.
Musttihane.Foto: Kauro Kuik.
Suvisel aialinnupäevikul oli mullu rekordaasta: vaatlusi tegi 1193 inimest 675 aias.
Leevikesed ja rohevindid toidumajas.Foto: Triin Leetmaa.
Möödunud nädalavahetusel aedades ja parkides aialinde vaadelnud inimesed nägid esialgsetel andmetel rohkem kui 50 000 lindu vähemalt 65 liigist.
Sinitihane.Foto: Karl Adami.
Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi sel nädalavahetusel kaasa lööma Eesti suurimas harrastusteaduse algatuses. Osalemiseks tuleb ühe tunni jooksul vaadelda oma koduaias askeldavaid linde ja vaatlustulemused edastada ornitoloogiaühingule.
Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu Kunstimuuseum kutsuvad joonistama 2021. aasta lindu kuldnokka. Sel aastal on joonistustena oodatud postkaardid, millest parimad tööd Eesti Ornitoloogiaühing ka ära trükib. Tööde esitamise tähtaeg on 15. märts, joonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu kodulehelt.
Aul on arvukaim meie merel talvitav veelind.Foto: Veljo Volke.
Tähelepanelik vaatleja märkas 17. jaanuaril, et Pakri saarte lähedal merel toimus nafta ümberpumpamine ühelt tankerilt teisele. Tegevuse tagajärjeks oleks võinud olla ulatuslik naftareostus rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 linnualal.
Tiiu TaliFoto: erakogu.
Ornitoloogiaühingu kollektiiv valis 2020. aasta vabatahtlikuks Tiiu Tali.
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus.Foto: Viridiflavus (Wikipedia).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.
Kesktalvine veelinnuloendus.
Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid 16.–17. jaanuaril osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.
Talvel on kuldnokk puhkesulestikus ning üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega. Ka kuldnoka kollane nokk on talvel hoopis must.Foto: Arved Bauer (plutof.ut.ee / elurikkus.ee).
Võib tunduda kummastav, kuid kevadekuulutajat kuldnokka võib Eestis näha ka külmakraadidega südatalvel.
Tervitame Eesti Ornitoloogiaühingu 100. juubeliaastat ning järjekorras kahekümne seitsmendat aasta lindu kuldnokka.
Ilmusid ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja ja ajakirja Hirundo värsked numbrid, mida saab juba veebis lugeda.
Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele linnuhuvilistele meelde, et 25. detsembril algab talilinnuloenduse teine periood.
Vanemate kui 19-aastaste seas pälvis esikoha Neeme Möll.
Suurel linnuõhtul tunnustas Eesti Ornitoloogiaühing parimaid aasta linnu tuttpüti digijoonistajaid.
Annetamistalgutel, 1. detsembril annetas 40 heategijat Eesti Ornitoloogiaühingule noorte looduslaagri korraldamiseks 435 eurot. Annetuskeskkonnas „Ma armastan aidata“ kogutud summale lisas Swedbank omalt poolt veel 327 eurot.
Kaarel Võhandu.Foto: Marko Mägi.
Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis ühingu uueks juhatajaks Kaarel Võhandu, kes asub tööle 18. detsembril.
Foto: Kalmer Lehepuu.
Sel aastal toimub Eesti Ornitoloogiaühingu traditsiooniline suur linnuõhtu 8. detsembril kell 18.00 veebiülekandena UTTV lehel.
Teisipäeval, 1. detsembril toimuvad Eestis teist korda annetamistalgud. Ornitoloogiaühing kutsub sel päeval toetama noorte loodusharidust ja tegema annetusi 2021. aastal korraldatava looduslaagri jaoks.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Muraka linnuala haudelinnustiku inventuur ja Meelva ning Meenikunno linnuala haudelinnustiku ja sookure rändekogumi inventuur 2021" (viitenumber 230214).
Ornitoloogiaühingu kontor Tartus Veski 4 on alates 18. novembrist külastajatele ajutiselt suletud seoses koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga.
Kolmapäeval, 18. novembril kell 12.00 toimub Räpina Aianduskoolis looduspäev, kus ornitoloogiaühing tutvustab käesoleva aasta lindu tuttpütti.
Abeli mälumängu novembrikuu voor toimub plaanipäraselt täna, 11. novembril kell 18.00 korporatsioon Ugala majas Tartus.
Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi osalema 16. novembril algaval iga-aastasel maismaa talilindude loendamisel.
Abeli mälumängu novembrikuu voor on kolmapäeval, 11. novembril kell 18.00 korporatsioon Ugala majas.
1. detsembril toimuvad teistkordselt annetamistalgud. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.
Eesti Ornitoloogiaühing ja kirjastuse Grenader Grupp koostöös ilmus 2021. aasta seinakalender, mis tutvustab tuleva aasta lindu kuldnokka.
Käesoleva aasta detsembris ilmub uus Euroopa haudelindude levikuatlas. Raamatut saab soodushinnaga eeltellida kuni 30. novembrini.
Foto: No-longer-here (Pixabay).
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2022. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november 2020.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid 2021" (viitenumber 228582).
Rüüt.Foto: Sander Sirelbu.
Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema sel nädalavahetusel, 17.–18. oktoobril toimuval üleeuroopalisel rüüda loendusel.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja konkursi juhataja ametikohale. Kandideerimise tähtaeg on 12. november.
Esmaspäeval, 12. oktoobril kell 13.30 kuuleb Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses Penijõel lugusid aasta linnust tuttpütist.
Abeli mälumängu oktoobrikuu voor on kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 korporatsioon Ugala majas.
Tiirutaja nr 49 esikaas.
Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbri kaaneloos heidab Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktor Janek Urvik valgust lindude eluiga mõjutavatele teguritele ja pikaealisuse edu valemile.
Neljapäeval, 8. oktoobril kell 17.00 toimub Iisaku looduskeskuses loodusõhtu, kus ornitoloogiaühing tutvustab aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte.
Linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2020 nähti Eestis kõige enam merivarti.Foto: Sander Sirelbu.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel toimunud traditsioonilistel rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch nägid loodushuvilised Eestis enam kui 140 000 linnu.
Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad igas vanuses huvilisi joonistama selle aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte. Digikultuuriaasta puhul on seekord oodatud digijoonistused.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid üldkoosolekule laupäeval, 3. oktoobril 2020 kell 12.00 RMK Kabli külastuskeskuses.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas Keskkonnaameti otsuse anda OÜ-le Hiiu Turvas luba kaevandada Lavassaare soostikus asuvas Elbu rabas turvast. Ornitoloogiaühing nõuab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist, sest kaevandamisel hävib looduslikus seisundis raba koos kaitsealuste linnuliikide elupaikadega.
Kormoranid.Foto: Sander Sirelbu.
Neljapäeval, 3. septembril hääletas Euroopa Liidu REACH* komitee pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada.
Teisipäeval, 25. augustil kell 17.15 toimub Rapla Keskraamatukogus loodusõhtu, kus ornitoloogiaühing tutvustab aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte.
Ornitoloogiaühing kutsub kuuendat korda toimuval Loodusfestivalil taas tundma õppima linnalinde ning osalema vahval Abeli mälumängul.
Loodusfestivali põhiprogrammi sündmused toimuvad 6.‒8. augustil 2020 Tartus ja Tallinnas. Programmi kuuluvad ekskursioonid, arutelufoorumid, loodusretked kui ka näitused. Loodusfestival 2020 kulmineerub linnalooduse päeva ja Linnujämmiga Tartus ning Loomajämmiga Tallinna loomaaias.
Kurgja pesas 2019. aastal lennuvõimeliseks saanud kanakullipoeg.Foto: Karl Adami.
Kaitstava ja ohustatud kanakulli seire käigus selgus, et linnud on Kurgjal asuva pesa maha jätnud pärast seda, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegi pesa naabruses ulatuslikku lageraiet. Ekspertide hoiatustest hoolimata otsustas RMK juhtkond möödunud talvel teha lageraiet Kurgjal kanakulli pesa ümbritseval vanametsa-alal, hävitades sellega linnu pesametsa.
Aasta lind tuttpütt pojaga.Foto: Kalmer Lehepuu.
Kuna teadmised Eestis pesitsevate püttide leviku ja arvukuse kohta on lünklikud, ootab Eesti Ornitoloogiaühing selles osas kõikide inimeste abi.
Ajakirja Hirundo nr 1/2020 esikaas.
Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo selle aasta esimesest numbrist saab lugeda sügisrändest Põõsaspeal 2019. aastal ning uurimust haraka pesamaterjalist.
Tartumaiseid teematuure korraldab Tartu Külastuskeskus.Foto: www.visittartu.com
Visit Tartu kustub sel suvel seiklema tartumaisuses. Juulikuus toimuvad Tartu linnas ja maakonnas isemoodi teematuurid, mis aitavad avastada siinseid paremaid paiku ja peidetud aardeid. Ornitoloogiaühing kutsub kolmapäeval, 1. juulil avastama Tartu linnurikkust.
Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja juunikuu numbrist saab lugeda nii Tartu Ülikooli loomaökoloogia professori Raivo Männi artiklit lindude nakkustest kui ka Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilase Mari Remmi lugu, kuidas ta uuris roolindude rännet.
Ornitoloogiaühingu kollektiiv töötab 22. juunist kuni 23. augustini suvise graafiku järgi.
Sillavariantide trassid II ja III, tunnelivariandi trass (IIIT).Foto: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Vabariigi Valitsus algatas 18. juunil riigi eriplaneeringu ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Eriplaneeringus kaalutakse alternatiivsete püsiühenduse võimalustena silla ning tunneli trassivariante. Samas näitavad varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemused selgelt, et silla rajamine Natura-alale on teistest alternatiividest suurema negatiivse keskkonnamõju tõttu välistatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teinud nii Rahandusministeeriumile kui ka Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda silla kavandamisest mandri ja Muhu saare vahele ning keskenduda tunneli variantidele.
Ornitoloogiaühing kutsub märkama ja teada andma valge-toonekure pesadest. Pesitsusandmed saab igaüks kirja panna veebirakendusse www.eoy.ee/valgetoonekurg.
Laupäeval, 6. juuni keskpäeval saab alguse kolmas üle-eestiline loodusvaatluste maraton. Pühapäeva keskpäevani toimuv harrastusteaduse sündmus kutsub inimesi eelnevalt registreeritud aladel loodusvaatlusi tegema ja vaatlustest teada andma.
Eerik Leibak (keskel) on Eesti linnunimetuste komisjoni sekretär.Foto: Marko Mägi.
Eesti Looduseuurijate Seltsi üldkoosolekul 4. juunil anti pidulikus osas üle Eesti Eluteaduse Hoidja kolm auhinda. Ühe auhindadest pälvis Eesti Ornitoloogiaühingu liige ja Eesti linnunimetuste komisjoni sekretär Eerik Leibak.
Ornitoloogiaühing tuletab metskurvitsate mängulennu vaatlejatele meelde, et ootab loendusandmeid mai lõpuni.
Kiviõli tuhamägi.Foto: Külli Tammes.
Samal ajal kui Euroopa Liidu prioriteet on liikuda kriisist välja Euroopa rohelepet silmas pidades ning Eesti riik kavandab õiglast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, liigub Vabariigi Valitsus vastassuunas. Ühes õlitehase rajamise investeeringuga ning hiljutise kriisist väljumise eriabipaketiga põlevkivitööstusele on valitsus sel kevadel toetanud fossiilkütuste kasutamise jätkumist ligi 140 miljoni euroga. Toetust vajaksid selle asemel aga õiglast üleminekut kannustavad tegevused.
Foto: Euroopa Komisjon (https://ec.europa.eu/).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda tervitab Euroopa Komisjoni värske elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja jätkusuutliku toidutootmise strateegiaga talust taldrikule seatud eesmärke peatada elurikkuse kadu ning võtta kasutusele kestlikud ja õiglased toidusüsteemid. Keskkonnaühendused rõhutavad, et ka Eestis peab mõistma loodus- ja majanduskeskkonna omavahelisi tugevaid seoseid: vaid elurikkas ja puhtas keskkonnas saab olla tagatud inimeste hea elu.
Väike-lehelind poegi toitmas.Foto: Karl Adami.
Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi vabatahtlikke osalema 25. maist kuni 15. juunini haudelindude punktloendusel üle Eesti. Loenduse eesmärk on jälgida meie tavalisemate linnuliikide arvukuse muutusi.
Tuntud öölaulik on näiteks ööbik.Foto: Kauro Kuik.
Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi osalema mais ja juunis öölaulikute loendusel üle Eesti.
Tuttpütt.Foto: Kalmer Lehepuu.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi maikuu virtuaalne loodusõhtu "Tutt. Hallpõsk. Sarvik. Mustkael. Väike. Kas tunned Eesti pütte?" on pühendatud aasta linnule ja teistele Eesti püttidele. Lugusid jutustab 20. mail kell 18 ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots.
Täna, 12. mail saatsid kakskümmend neli Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus Euroopa Liidu lepingute ja toetustega.
Laupäeval, 9. mail on üleilmne rändlindude päev. Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul teada andma saabuvatest rändlindudest.
Tutt-tihane.Foto: Marko Kuivonen.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub kõiki loodushuvilisi 8.–19. maini osalema veebiviktoriinil "Linnud kevadel".
Mink otsib saaki sageli veekogude kaldavööndis.Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee.
Seekordsest aasta linnu teadusuudisest saab teada, kuidas mõjutab mink tuttpüttide pesitsemist.
Foto: Eesti Rahvusringhääling.
Maikuu on Eesti rahvusringhäälingus keskkonnakuu, mil vaatajate ja kuulajateni jõuab palju põnevat dokfilmidest linnuteemaliste viktoriinideni.
Foto: Lea Tammik.
Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et 7. mail algab haneseire kolmas loendusperiood. Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.
Aasta linnu 2020 postmark.
Neljapäeval, 30. aprillil annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.
Haned Aardla poldril.Foto: Anneli Palo.
Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et 23. aprillil algab haneseire teine loendusperiood. Oodatud on hanede vaatlused üle Eesti.
Metskurvits.Foto: Ain Tilgar.
Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuhuvilisi jälgima 25. aprillist kuni 10. maini metskurvitsa mängulende ja andmeid koguma.
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tele- ja raadiokanalid toovad mai alguses linnud pildis ja helis eetrisse. Kaasa lööma kutsutakse ka kõiki looduse- ja linnusõpru.
Praegu on viimane aeg paigaldada aeda pesakastid kuldnokkadele.Foto: Sander Sirelbu.
Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga on hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.
Hanede loendusandmetele lisaks on oodatud ka fotod rabahanedest.Foto: Sander Sirelbu.
Ornitoloogiaühing teeb sel aastal hanede seiret ning kutsub vabatahtlikke linnutundjaid osalema hanede loendamisel aprillis ja mais üle Eesti.
Sageli tehakse pesitsusajal erinevaid hooldustöid, näiteks raiutakse üksikpuid, mille tagajärjel võivad hävida munade või poegadega linnupesad.Foto: Marika Käbin.
Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.
Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.
Tänase seisuga on päevikupidajad kohanud kuldnokka 121 aias.Foto: Kauro Kuik.
Looduses viibimine, lindude ja loomade jälgimine ning oma aia eest hoolitsemine on teraapilised tegevused. Praeguses olukorras on tavapärasest suurem võimalus aias tegutseda ja seepärast jagame soovitusi aialinnupäeviku pidajatele.
Vaade Haapsalu linnuvaatlustornist.Foto: Rita Helisma.
Märtsikuu viimasel pühapäeval kavas olnud linnade linnuvaatluspäev lükkub edasi. Seniks kutsub ornitoloogiaühing linnuhuvilisi pidama aialinnupäevikut.
Väike-lehelind.Foto: Kauro Kuik.
Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.
Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust tuttpütist, rekordaastast Vaibla linnujaamas ning noorest linnuhuvilisest Geteli Hannist.
Seoses eriolukorra välja kuulutamisega Eestis kuni 1. maini jäävad ära või lükkuvad edasi ornitoloogiaühingu avalikud üritused. Ornitoloogiaühingu kontor on külastajatele suletud.
Täna, 12. märtsil Otepää looduskeskuses kavas olnud tuttpüti loodusõhtu ja Abeli mälumäng, samuti 19. märtsil Tartus plaanitud Abeli mälumäng lükkuvad edasi.
Foto: Image by b1-foto from Pixabay.
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.
Ornitoloogiaühing pakub lasteaedadele ja koolidele õppeprogramme ja tellija soovi järgi loodud õppepäevi. Haridusasutused saavad tellida ühingu teabelehte Tiirutaja tasuta.
Esmaspäeval, 24. veebruaril on ornitoloogiaühingu kontor suletud.
Neljapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 on Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu "Aasta lind 2020 - tuttpütt".
Abeli mälumäng toimub esmakordselt Otepää looduskeskuses 13. veebruaril.Foto: Elo Raspel.
Kõik huvilised on oodatud esmakordselt Otepääl aset leidvale Abeli mälumängule, mis saab teoks Keskkonnaameti ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös ning Urmas Abeli eestvedamisel. Mäng on 13. veebruaril kell 18.30 Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28).
Noore looduskaitsja auhinna pälvis Madis Leivits.Foto: Eestimaa Looduse Fond
Eestimaa Looduse Fondi noore looduskaitsja 2019. aasta auhinna pälvis Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits. Laureaat tegeleb igapäevaselt vigastatud metsloomade abistamisega ning on teinud tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja problemaatika tõstatamisega ühiskonnas.
Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.
Üheteistkümnendal talvisel aialinnuvaatlusel oli taas kõige arvukam liik rasvatihane.Foto: Karl Adami.
Möödunud nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nägid osalejad esialgsetel andmetel üle 22 000 linnu vähemalt 60 liigist.
Talvisel aialinnuvaatlusel märgatakse sageli ka sinitihaseid.Foto: Alvin Tarkmees.
Käesoleval nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.
Kanakull pesal.Foto: Sander Sirelbu.
Eesti Ornitoloogiaühingu 15. jaanuaril avaldatud pressiteatele vastas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, et see väide ei vasta tõele, sest kanakulli pesa asub eramaal. Siiski on RMK kahjustanud kanakulli pesapaika ja rikkunud FSC nõudeid.
Kanakulli emaslind pesal.Foto: Karl Adami.
Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.
Abeli loodusteemaline mälumänguga kogutakse raha noortele looduslaagri korraldamiseks.
Ornitoloogiaühing alustab Urmas Abeli eestvedamisel taas loodusteemalise mälumängusarjaga, kus kõik huvilised saavad oma teadmisi proovile panna. Esimene mälumäng on 23. jaanuaril kell 18.00 Tartus Riia 12 asuvas Kaitseväe Akadeemia kadetikasiinos.
Lendu tõusmiseks peab tuttpütt veepinnal pikalt joostes hoogu võtma. See on ka põhjus, miks teda ei kohta väikestel tiikidel ega metsajärvedel.Foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee).
Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.
Fridays For Future Eesti kliimastreik Tartus 27. septembril 2019.Foto: Fridays For Future Eesti Facebooki leht
Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.
Rahvusvahelise veelinnuloenduse fookuses on sel aastal väike- ja laululuiged.Foto: Ave Kruusel.
Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu püttidele ning luikedele.
Aasta lind 2020 on tuttpütt.Foto: Kalmer Lehepuu.
Alanud aasta lind on tuttpütt. Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.
Aasta lind 2019 öösorr.Foto: Kristina Khlebnikova.
Eesti Ornitoloogiaühingu logo konkursi võidutöö autor on Valdek Alber.
Eile, 19. detsembril avalikustas Eesti Ornitoloogiaühing traditsioonilisel aastalõpu koosviibimisel ühingu logo konkursi tulemused. Konkursi võitis Valdek Alber kavandiga "Vidiit 2019".
Eesti Ornitoloogiaühing kogus öösorri aastal infot teedel hukkunud lindude kohta, et välja selgitada teedel hukkumise mõju Eesti linnustikule. Selgus, et rohkem hukkub teedel inimkaaslevaid liike ning suurima riskiga linnurühmaks on öise aktiivsusega linnud.
Eesti Ornitoloogiaühingu kontor asub Baeri majas Veski 4 Tartus.
Eesti Ornitoloogiaühingu kontor Tartus Veski 4 on suletud 21. detsembrist 2019 kuni 1. jaanuarini 2020.
Arktiliste veelindude rändeloenduse projekti juht Margus Ellermaa Põõsaspea neemel linde vaatlemas.Foto: Juho Könönen.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid ja sõpru traditsioonilisele aastalõpu koosviibimisele 19. detsembril kell 18.00 Tartu loodusmajas.
Aasta linnu joonistusvõistlusel sai 8–12-aastaste seas esikoha Pia-Grete Allika.
Eesti Ornitoloogiaühing autasustas eile, 10. detsembril suurel linnuõhtul aasta linnu öösorri joonistusvõistluse parimate tööde autoreid. Peapreemia pälvis Kristina Khlebnikova, kelle joonistus paistis silma erakordse detailitäpsusega.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub iga loodushuvilist suurele linnuõhtule teisipäeval, 10. detsembril kell 18.00 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis.
Fotoannetuste seas oli ka see ülesvõtte jäälinnust.Foto: Ave Kruusel.
Eile, 3. detsembril Eestis esimest korda toimunud annetamistalgute raames annetati Eesti Ornitoloogiaühingule 193 linnufotot ja 455 eurot.
Ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse võidutöö naerukajakate kolooniast.Foto: Jaak Sarv.
Ajakirja Eesti Loodus 20. fotovõistluse üldvõidu ehk loomafotode kategooria peaauhinna pälvis fotograaf Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast.
Esmakordselt Eestis toimuvatel annetamistalgutel on igaühel lihtne võimalus head teha.
Teisipäeval, 3. detsembril võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles heade tegude päeval annetama ühingule linnufotosid.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi aasta viimastele loodusõhtutele, kus räägime aasta linnust öösorrist.
Eesti teaduse populariseerimise auhindade võitjad.Foto: Sven Tupits.
Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige Marko Mägi pälvis teaduse ja tehnoloogia populariseerija teise preemia.
Keskkonnaministeeriumi eluslooduse üksuse asekantsler Marku Lamp.Foto: Keskkonnaministeeriumi veebileht.
Keskkonnaühendused nendivad täna keskkonnaministrile ja keskkonnaministeeriumi kantslerile saadetud avalikus pöördumises, et asekantsler Marku Lamp on nende usalduse täielikult kaotanud. Ühendused soovivad Marku Lampi taandumist asekantsleri ametist ning looduskaitse ja metsanduse valdkonna seaduspärast ja tasakaalustatud juhtimist.
Rohevindi arvukus oli eriti kõrge talvel 2008-2009, kuid langes seejärel järsult, ilmselt seoses haiguspuhanguga sellel liigil.Foto: Karl Adami.
Reedel, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilindude loenduse hooaeg. Loenduse eesmärk on lindude populatsioonide seisundi jälgimine. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi.
Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini, kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.
Foto: Michal Kubicek.
Birds, mammals, reptiles, amphibians and insects throughout Europe are suffering catastrophic declines due to harmful agricultural practices. Now, Europe’s leading scientists have come together to urge the EU to reform the destructive Common Agricultural Policy (CAP) and stop the often irreversible eradication of nature.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid 2020" (viitenumber 215590).
Eestist kaasatud lindudest oli suurima langustrendiga vööt-põõsalind (Sylvia nisoria).Foto: Oleg Nabrovenkov, Flickr.com.
Linnuvaatleja teadusuudis tõestab, kui oluline on talletada kvaliteetseid andmeid ning kui väärtuslikud on juba aastaid kestnud seireprojektid. Eesti jaoks on aga teadusuuringu ulatuslikkust arvestades oluline, et selle valmimisse on oma panuse andnud ka Eesti linnuvaatlejad ja harrastusteadlased, kes on osalenud Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ja viimastel aastatel Renno Nellise koordineerimisel toimuval lindude punktloendusel.
Linnukalendri 2020 esikaas.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmus 2020. aasta seinakalender, mis tutvustab Eestimaa linde.
Foto: Gordon Johnson (Pixabay).
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2021. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. november 2019.
Aasta linnu postmark, millel on kujutatud öösorr. Autor Vladimir Taiger.
Täna, 17. oktoobril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.
Linnuvaatlemise võistluse "Kuršių marios 2019" võitjad – võistkond "Estbirding" koosseisus Andris Klepers, Margus Ots, Mariliis Paal ja Uku Paal.Foto: Linnuvaatleja.
12. oktoobril Leedus Klaipeda maakonnas toimunud linnuvaatlemise võistluse Kuršių marios 2019 (ingl k Curonian Lagoon 2019) võitis neljaliikmeline Eesti-Läti võistkond "Estbirding" – Mariliis Paal, Uku Paal, Andris Klepers ja Margus Ots vaatlesid 12-tunnise võistluse jooksul kokku 118 linnuliiki.
Rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch nägid ornitoloogid kõige enam linde Põõsaspea neemel.Foto: Margus Ellermaa.
Nädalavahetusel, 5.–6. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch vaadeldi kokku 99 100 lindu.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi oktoobris ja novembris linnuõhtutele, kus tutvustame aasta lindu öösorri.
Linnuvaatlejad Põõsaspea neemel.Foto: Margus Ellermaa.
Sel nädalavahetusel, 5. ja 6. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing loodushuvilisi vaatlema rändlinde ja oma vaatlustest teada andma.
Rahvaalgatuse allkirjade üleandmine peaminister Jüri Ratasele.Foto: Katre Liiv.
Täna, 30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus pooleteise kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab Teadlaste Öö festivali raames reedel, 27. septembril kella 18-22 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis eksperimendi "Mitu hane on parves?". Katsest saavad osa võtta kõik huvilised.
Eesti Ornitoloogiaühingu praegune logo.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja logo konkursi, mille eesmärk on luua Eesti Ornitoloogiaühingule kaasaegne visuaalne identiteet.
Öösorr on tuntud oma hea maskeerumisvõime poolest, mistõttu on vähesed teda päevavalguses näinud. Foto: Triin Leetmaa.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu öösorri. Parimate tööde autoritele on auhinnad.
Hukkunud musträsta isaslindFoto: Liis Keerberg
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub autojuhte, rattureid ja jalakäijaid märkama ja teada andma teedel hukkunud lindudest, et välja selgitada liikluses hukka saamise mõju meie linnustikule. .
Täna, 18. septembril algaval Matsalu loodusfilmide festivalil linastub ligi sada uut loodusfilmi. Nende seas on ka mitu linateost, mida soovitame linnuhuvilistel vaadata.
Foto: Vilve Roosioks (Pixabay).
Värske elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kavandatakse puitse biomassi põletamise mahtude suurendamist, ei käsitle puitmassi põletamisega kaasnevaid tegelikke mõjusid keskkonnale. Samuti ei kaasatud eelnõu kooskõlastusringi keskkonnakaitseorganisatsioone kui üht huvirühma.
Metsis on arvatud Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse.Foto: Tiiu Tali.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler takistab küsitavate võtetega Rail Baltica negatiivsete keskkonnamõjude leevendamist
Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035". Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest. NB! Allkirjade kogumist pikendati kuni 26. septembrini 2019.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kuni 15. augustini kestab aasta linnu öösorri kuulamise ökovõistlus. Osalema on oodatud kõik huvilised üle Eesti.
Aasta linnul öösorril koorus pesakaamera ees kaks poega.Foto: kaader pesakaamera salvestusest.
Alates juuni algusest said kõik huvilised veebikaamera vahendusel kaasa elada aasta linnu öösorri pesaelule. Nüüdseks on juuni keskel koorunud kaks poega alustanud iseseisvat elu ning pesakaamera lõpetab töö.
Mustvaeraste parv Põõsaspeal.Foto: Juho Könönen.
Põõsaspea neemel algas 1. juulil rändlindude loendus, mille käigus kogutakse infot valdavalt taiga ja tundra veelindude arvukuse kohta.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2020. aasta linnuks tuttpüti.Foto: Sander Sirelbu.
Möödunud nädalavahetusel Paluperas toimunud suvepäevadel kuulutas Eesti Ornitoloogiaühing välja järgmise aasta linnu, kelleks on tuttpütt. Käesoleva aasta lind öösorr annab teatepulga tuttpütile üle 2020. aasta alguses.
Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo äsja ilmunud numbris keskendutakse sel korral Eesti lindude, sealhulgas eraldi rööv- ja metsalindude arvukusele.
Enne jaanilõkke süütamist kontrolli, ega keegi pole lõkkeaset vahepeal enda koduks kuulutanud. Fotol kivitäksid.Foto: Triin Leetmaa.
Jaanilaupäeva ja võidupüha tähistatakse traditsiooniliselt lõkke tegemisega. Enne tule süütamist aga veendu, et valmis seatud oksahunnikusse pole mõni lind või loom oma pesa teinud.
Sumedatel suveöödel võib teiste loodushäälte seas kuulda ka aasta linnu öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi juunis ja juulis loodusretkedele salapärase ööketraja radadele.
Euroopa Ülemkogu
Keskkonnaühendused tegid avaliku pöördumise Eesti peaministrile 20.-21. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel.
Neljapäeval, 13. juunil 2019 veidi enne kella 13 märkasid tähelepanelikud vaatajad aasta linnu öösorri pesas esimest koorunud tibu.
Öösorri häälitsusi on enamasti kuulda hämariku ajal ja öösiti.Foto: Sander Sirelbu.
Sumedatel suveöödel võib looduses kuulda mitmesuguseid hääli, muuhulgas öösorri vokiketramist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki loodushuvilisi 15. juunist kuni 15. augustini otsima öösorre ja osalema aasta linnu kuulamise ökovõistlusel.
Sel nädalalõpul, 14.–15. juunil toimuv Loodusfestival võtab fookusesse looduse vaatlemise, pakkudes mitmekülgseid võimalusi looduses viibimiseks. Osaleda saab töötubades, loodusretkedel või loodusvaatluste maratonil avatud vaatluspunktides.
Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
Kaardirakendus Foto: kuvatõmmis.
Pooleteise kuu jooksul on Eesti Ornitoloogiaühingule laekunud rohkem kui sada teadet teedel hukkunud lindudest. Juunis lahkuvad paljud noorlinnud pesast, mistõttu võib sageneda äsja lennuvõimeliseks saanud lindude sattumine autoteedele.
Öösorr pesa ei ehita, vaid muneb lohku maapinnal.
Tänasest saab jälgida aasta linnu öösorri tegemisi pesapaigale paigaldatud veebikaamera vahendusel. Kuna rahvasuus laisklinnuks kutsutud öösorr pesa ei ehita, vaid ta muneb lohku maapinnal või lausa metsarajale, on tegu harukordse võimalusega heita pilk öösorri ellu.
Annetuskeskkonnas "Ma armastan aidata" saab teha ühekordse või püsiannetuse või annetada oma Swedbanki preemiapunkte.Foto: Kauro Kuik.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki loodushuvilisi panustama meie lindude kaitsmisse, tehes annetuse Swedbanki ja Heateo SA poolt loodud keskkonnas "Ma armastan aidata".
Suvepäevade kavas on ka lõkkeõhtu ja kontsert.Foto: Urmas Sellis.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub liikmeid ja teisi huvilisi koos peredega suvepäevadele 29.–30. juunil Palupera põhikooli. Kavas on päevakajalised ettekanded, õpitoad, retked, samuti lõkkeõhtu ja ansambli Öösorr kontsert.
Laulurästas on üks meie tavalisemaid haudelinde.Foto: Karl Adami.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud kui ka uusi huvilisi osalema haudelinnustiku punktloendusel, mis algas möödunud nädalavahetusel ja kestab 15. juunini.
Põldtsiitsitaja on väike laululind, kelle arvukus langeb.Foto: © Simonas Minkevicius.
Väike, ligikaudu 25 grammi kaaluv põldtsiitsitaja on olnud Prantsusmaal gurmaanide seas hinnatud toit. Rahvusvaheline teadlasterühm avaldas äsja tippajakirjas Science Advances uuringu põldtsiitsitaja rände ja demograafia kohta, kus selgus, et liik ei talu traditsioonilist jahti.
Öösorri laul kostab kuni kilomeetri kaugusele, kuid pesal või puuoksal kössitavat lindu pole lihtne märgata.Foto: Jenny Th (Wikipedia).
Mai alguses saabusid tagasi Eestisse esimesed öösorrid, kes seni talvitasid Kagu- ja Lääne-Aafrikas. Seoses aasta linnu naasmisega ootab Eesti Ornitoloogiaühing kõigilt tähelepanelikelt loodushuvilistelt sorrivaatlusi, et saada parem ülevaade liigi olukorrast ja levikust.
Euroopa Parlamendi Eesti liikmekandidaadid tajuvad keskkonnakaitse olulisust ning on valmis lahendustesse panustama, selgus Eesti Keskkonnaühenduste Koja küsitlusest. Keskkonnaühendused rõhutavad, tuginedes elurikkuse olukorda ja kliimaprobleeme käsitlevatele ÜRO raportitele, et tarvis on põhimõttelist ja terviklikku muutust poliitilises lähenemises, ainuüksi mõnede valdkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisest jääb väheks.
Metskurvits muutub kevadise mängu ajal häälekaks ja näitab end meeleldi.Foto: Sander Sirelbu.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi osalema 25. aprillist kuni 10. maini metskurvitsa mängulennu loendusel.
Öösorr käib pimedal ajal käib sõiduteedel toitumas ja puhkamas.Foto: Arne Ader.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub autojuhte, rattureid ja jalakäijaid märkama ja teada andma teedel hukkunud lindudest, et välja selgitada liikluses hukka saamise mõju meie linnustikule. Andmete kogumine kestab hilissügiseni.
Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks eestvedamisel pöördusid 2. aprillil keskkonnaorganisatsioonid keskkonnaministeeriumi ja -ministri Siim Kiisleri poole, et ta kasutaks oma kohast õigust piirata ministri määrusega lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavaid raied. Avaldame pöördumise teksti täispikkuses ja sellele allakirjutanud organisatsioonide nimekirja.
Aprilli alguses märkasid aialinnupäeviku pidajad rohkelt linavästrikke.Foto: Moonika Bukotkin.
Pikalt kestnud soojad ilmad on Eestisse toonud arvukalt rändlinde, pannud õitsema sinililled ja siniliiliad ning meelitanud talvituskohast välja liblikad ja kimalased. Neid kevadisi loodusmärke jälgivad ja panevad suvisesse aialinnupäevikusse kirja 850 loodusvaatlejat poole tuhandes aias üle Eesti.
Linnuviktoriini võitis nooremas vanuserühmas teist aastat järjest Geteli Hanni.Foto: Elen Kontkar.
Reedel, 5. aprillil selgusid Tartu Ülikooli loodusmuuseumis üle-eestilisel linnuviktoriinil parimad noored linnutundjad. Kaheksandat korda toimunud võistlusel said esikoha põhikooli arvestuses Geteli Hanni Johannese Koolist Rosmal ja gümnaasiumi arvestuses Mari Remm, Karl-Erik Kanal ja Art Villem Adojaan Hugo Treffneri Gümnaasiumist.
Tartu loodusmaja ja ornitoloogiaühing kutsuvad sel laupäeval, 6. aprillil lastega peresid LinnaLinnuLaupäevakule pesakaste meisterdama.
Linnade linnuvaatluspäeval märgati äsja saabunud rändlinude seas ka tutkaid.Foto: Kadri Niinsalu.
Uudist on täiendatud 01.04.2019. Täna varahommikust lõunani kestnud vaatluspäeval sai Eesti kõige linnurikkama linna tiitli Haapsalu, kus nähti 78 liiki linde.
Tartu lasteaia Klaabu Lindude rühma lapsed vaatlesid nädala jooksul linde.
Kolmapäeval, 27. märtsil kell 13.30 tunnustab Tartu loodusmaja tublisid talvevaatlejaid, kes võtsid osa plakatikonkursist "Vaata talve!". Autoreid premeeritakse huvitavate loodusprogrammidega ning kingitusi jagab ka Eesti Ornitoloogiaühing.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid üldkoosolekule laupäeval, 30. märtsil kell 11.00 Tartu loodusmajas (Lille 10).
Taivo Kastepõld (1942-2019) kassikaku poegi rõngastamas 1974. aastal.Foto: Filmiarhiiv.
Teisipäeval, 19. märtsil lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige Taivo Kastepõld (1942-2019).
Tänavu on lootust linnades kohata palju liike, sest rändlinnud on saabunud keskmisest varem.Foto: Anneli Palo.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi 31. märtsil osalema vaatluspäeval, et välja selgitada Eesti linnurikkaim linn.
Eesti Ornitoloogiaühingu uus veebileht.
Linnuhooaja alguses avas Eesti Ornitoloogiaühing oma uue veebilehe. Värske sulestikuga lehelt leiavad huvilised soovitusi nii linnuvaatlusega alustamiseks ja lindude abistamiseks kui ka teavet inimtegevuse mõjust linnustikule.
Sel aastal on juba nähtud esimesi põldlõokesi.Foto: Sander Sirelbu.
Eesti Ornitoloogiaühing kogub teateid esimestest saabunud rändlindudest. Vaatlusi oodatakse näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja sookure kohta üle Eesti.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Laeva rentimine avamere linnustiku uurimiseks Soome lahe keskosas".
Laulu aasta linnust esitab ansambel Öösorr.
Eesti Ornitoloogiaühing ja ansambel Öösorr avaldasid täna laulu aasta linnust öösorrist.
Kiivitaja.Foto: Sander Sirelbu.
Eesti Ornitoloogiaühing koostas ülevaate 35 levinuma rändlinnu saabumisest Eestisse ja siit lahkumisest eelmisel aastal. Esimesed saabujad olid kiivitaja, metskurvits ja rootsiitsitaja. Viimastest lahkujatest vaadeldi novembris ja detsembris nii metskurvitsaid, kaelustuvisid kui ka hilja peale jäänud põldlõokesi.
Foto: Kersti Kinks.
Must-kärbsenäpp uudistab pesakasti.Foto: Karl Adami.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub aiapidajaid täitma veebipäevikut, kuhu saab kirja panna aias tegutsevad linnud ja muud loodusvaatlused. Märtsist oktoobrini kestva suvise aialinnupäeviku algatuse käigus saab tundma õppida oma aia elurikkust ja panustada aialindude leviku uurimisse.
Sinitihane pähkleid söömas.Foto: Eero Kiuru.
Talvel küsivad inimesed sageli, kas ja kuidas linde toita. Kõige olulisem on meeles pidada, et kõik linnud leiavad endale ka talvel looduslikku toitu. Inimese poolt antav on neile vaid lisatoit, mis aitab rasked ajad üle elada. Lisatoitmisega ei tohi üle pingutada ja toitmispaik ei tohiks muutuda lindude ainsaks söömiskohaks.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid kolm metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.
Urvalind.Foto: Eero Kiuru.
Eelmisel aastal sündisid suvise aialinnupäeviku rekordid: osales 959 inimest, kes tegid 549 aias kokku 28 509 vaatlust.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks. EKO hinnangud erakondade vastustele konkreetsetes küsimustes koos lühikommentaariga valimisprogrammidele on üleval EKO kodulehel.
Kajakas.Foto: Veljo Runnel.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.‒12. klasside loodushuvilisi õpilasi osalema linnuviktoriinil, et selgitada välja Eesti parimad noored linnutundjad. Linnuviktoriin toimub 5. aprillil 2019 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.
Ornitoloogiaühingu õppeprogramme juhendavad kogenud linnutundjad.Foto: Tiiu Tali.
Eesti Ornitoloogiaühing tuleb lasteaedadesse ja koolidesse üle Eesti tutvustama linde, nende elupaikasid ja olulisust looduses. Pakume nii õppeprogramme kui ka tellija soovi järgi loodud õppepäevi.
Talvike.Foto: Karl Adami.
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 27. veebruaril kell 14.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis infopäeva, kus tutvustab hiljuti lõppenud projektide tulemusi ja annab ülevaate päevakajalistest teemadest.
Täna avalikustas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) metsandust puudutavates küsimustes erakondadelt saadud vastused koos ekspertide kommentaaridega. Valimiste eel uuriti erakondadelt, kuidas peatada loodusmetsade hävimine ning tasakaalustada riigimetsa pakutavaid väärtusi. Nende vastuste põhjal on erakondadele antud hinded 5-palli skaalal.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) küsis Riigikogu valimiste eel erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Teiste hulgas uuriti erakondade arvamusi suurte investeeringute kohta, nagu näiteks Saaremaa sild ja Est-Fori tselluloositehas, mille puhul puudub Eesti poliitilisel maastikul üksmeel. Kõikide erakondade vastused ning ekspertide kommentaarid on avalikud EKO veebilehel.
Valimis-eelne kliimadebatt
Keskkonnaühendused kustuvad kõiki huvilisi 6. veebruaril kell 18.00 Energia avastuskeskusesse valimiste-eelsele erakondade kliimadebatile.
Puukoristaja.Foto: Kauro Kuik.
Möödunud nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril kümnendat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nähti esialgsetel andmetel üle 55 000 linnu vähemalt 60 liigist.
Sinitihane.
Ornitoloogiaühing kutsub sel nädalavahetusel, 25.–27. jaanuaril nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema aias askeldavaid linde. Kümnendat korda toimuv aialinnuvaatlus on Eesti suurim harrastusteaduse algatus.
Kaldapääsukesed.Foto: Liis Keerberg.
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 15. jaanuaril kell 10.00-12.00 Keskkonnaameti Tartu kontori saalis (Aleksandri 14) seminari, kus tutvustab kaldapääsukeste rakendusuuringu tulemusi.
Aulid.Foto: Kauro Kuik.
Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel 12. ja 13. jaanuaril. Loenduse eesmärk on hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust.
Haned.Foto: Lea Tammik.
Keskkonnaministeerium avaldas aasta lõpus, et toetab rändel olevate hanede küttimist põllumeestele tekitatud kahjustuste vältimiseks. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab jätkuvalt, et hanede küttimine kevadrändel on ebaeetiline ega lahenda probleemi mittesurmavate heidutusmeetodite kasutamisest tõhusamalt.
Keskkonnarubriigid ajalehtedes Postimees ja Sirp
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.
Öösorr.Foto: Reet Sau.
Äsja alanud aasta lind on öösorr. Järjekorras kahekümne viies aasta lind on varjatud eluviisiga, tegutseb peamiselt pimedas ja jääb sageli salapäraseks. Eesti Ornitoloogiaühing tutvustab 2019. aastal öösorri, tema elupaiku ja juhib tähelepanu linnu arvukust mõjutavatele teguritele.
Detsembris ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uus number. Värskest ajakirjast saab lugeda Olger Lehtsaare ja Tuul Sepa artiklit loomade linnastumise ja elutempo vahelistest seostest ning Ülo Väli kokkuvõtet talvitavate röövlindude arvukuse seirest. Avaldatud on ka Margus Kirssi ja Ülo Väli ülevaade kalakotka toitumisbiotoopidest Eestis juhuvaatluse analüüsi põhjal ning Jaanus Aua ja Aarne Otsa artikkel urvalindude invasiooni dünaamikast eelmisel talvel Viljandimaal.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma liikmeid ja toetajaid traditsioonilisele aastalõpu koosviibimisele 20. detsembril kell 18.00 Baeri maja saalis. Ettekandes "Väike "vaikne" Réunion: kuidas ühildada teadusekspeditsioon, rahvarahutused ja lindude vaatlemine" räägib Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi novembris toimunud ekspeditsioonist ja ootamatutest seiklustest Réunioni saarel.
Eesti Ornitoloogiaühingu kontor on suletud 22. detsembrist kuni 1. jaanuarini. Sel ajal me üldtelefonile ei vasta, e-kirjadele vastame tööpäevadel.
Alates 2. jaanuarist on meie kontor taas avatud tööpäeviti kella 10-17.
Keskkonnaministeerium avalikustas täna aasta keskkonnateo 2018 kandidaadid ja avas rahvahääletuse. Aasta keskkonnateo üks kandidaat on Eesti Ornitoloogiaühingu koguteos "Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus". Aasta keskkonnateo rahvahääletus on avatud 26. detsembrini lehel www.keskkonnategu.ee/kandidaadid. Linnuatlase näol on tegemist viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena.
Avalik pöördumine peaministrile ja keskkonnaministrile 11.12.2018 Maailma vastutustundlike riikide ja nende juhtide tähelepanu on olnud juba nädal aega Poolas toimuval kliimakonverentsil ning püsib seal veel nädalapäevad. Sealsete arutelude tulemusena oodatakse maailmaliidritelt eelkõige siduvat kokkulepet selles, kuidas täita 2015. aasta Pariisi leppega võetud kohustused.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) uurib eelseisvate Riigikogu valimiste valguses erakondadelt nende meelsust põletavamates keskkonnaküsimustes. Ühendused leiavad, et erakondade programmid peaksid sisaldama kõiki olulisi keskkonnaga seotud eesmärke ja konkreetseid lubadusi, sh kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks ning säästva metsanduse arendamiseks. Ühenduste koostatud poliitikasoovitustega saab tutvuda siin: www.eko.org.ee/tegevus/poliitikasoovitused.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas uuesti välja hanke "Natura linnualade linnustiku inventuurid 2019" (viitenumber 203380).
Hankega otsime linnustiku inventuuride läbiviijaid Sirtsi ja Tudusoo, Otepää, Loode-Peipsi ning Räpina linnualadel 2019. aastal.
Hankega saab tutvuda riigihangete registris aadressil riigihanked.riik.ee. Pakkumuste esitamine tähtaeg on 18.12.2018.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi 4. detsembril kell 18.00 suurele linnuõhtule Tallinnas, kus võtame kokku tänavuse metsise aasta ja anname teatepulga üle öösorrile. Metsiseaastast räägib aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, metsisekaamera jäädvustustest Urmas Sellis ja joonistusvõistlusest teavituskoordinaator Eva-Liisa Orula. Uus meeskond tutvustab 2019. aasta lindu öösorri. Muusikat teeb Andrus “Bonzo” Albrecht.
[Annaliisa Lepik II-III koht 13-17aastaste vanuserühmas]Eesti Ornitoloogiaühing annab 23. novembril Tartu Ülikooli loodusmuuseumis üle auhinnad parimatele aasta linnu joonistajatele ja avab näituse. Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud aasta linnu joonistusvõistlusele laekus 4000 pilti igas vanuses huvilistelt. Žürii hindas töid neljas vanuserühmas, auhinnad otsustati anda 17 joonistuse autoritele. Joonistus: Annaliisa Lepik, II-III koht 13-17aastaste vanuserühmas
Neljapäeval, 15. novembril algab iga-aastane maismaa talilinnuloenduse hooaeg. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loendust tegema nii kogenud ornitolooge kui ka uusi huvilisi.
Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Esimene loendusperiood on 15.–28. novembrini. Vaatleja peab tundma talilinde (kuni 40 liiki) hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) võtab oma eesmärkide täitmiseks tööle koordinaatori. Pakume eneseteostamise võimalust keskkonnapoliitika valdkonnas, paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Kandideerida saab 26. novembrini, tööle asumise aeg on 2. jaanuar 2019.
[Pilt: Pixabay.com]Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja ideekonkursi 2020. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember 2018. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda EOÜ veebilehel vana.eoy.ee/aastalind.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanked:
1) "Veelindude rändeloendus Põõsaspea neemel 2019. aastal" (viitenumber 201516), mille raames tuleb läbi viia veelindude rändeloendus Läänemaal Põõsaspea neemel 01.07.-05.11.2019;
2) "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid" (viitenumber 202251). Hankega otsime linnustiku inventuuride läbiviijaid Sirtsi ja Tudusoo, Otepää, Loode-Peipsi ning Räpina linnualadel 2019. aastal.
Kolmapäeval, 7. novembril kell 18.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis toimuval loodusõhtul räägib Andres Kalamees metsise eluolust Eesti metsades. Loodusõhtul tutvustab Eesti Ornitoloogiaühingu aasta linnu projekti koordinaator Andres Kalamees, kuidas metsist uuritakse ja näitab, mida põnevat on jäädvustanud metsisekaamera.
Keskkonnaühendused avalikustasid täna, 24. oktoobril metsanduse visiooni aastani 2030, milles toovad välja 8 tähtsamat eesmärki, mille täitmine võimaldab Eestil olla tulevikus tark metsariik ja säästva metsanduse teenäitaja. Visioon pealkirjaga “Metsariigina tulevikku” on leitav siit: www.eko.org.ee/metsavisioon
Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmus 2019. aasta seinakalender, mis tutvustab Eestimaal kohatavaid linde. Kalendris on 12 linnufotot, mille autor on hobifotograaf ja linnuhuviline Sander Sirelbu. Iga liigi kohta on kirjutanud lühikese tutvustuse ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots. Kalendris on kirjas tavalisemate Eestis vaadeldavate lindude keskmised saabumisajad ja lindudega seotud sündmused. Lisaks leiab lindude talvise toitmise ja pesakasti meisterdamise juhendid.
Oktoobri esimesel nädalavahetusel, 6. ja 7. oktoobril toimusid 25. rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch. Eestis osales ettevõtmises üle 160 inimese ja nad vaatlesid kokku 113 419 lindu. Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (Branta leucopsis, 38 992 isendit) ja metsvinti (Fringilla coelebs, 26 518 isendit).
Kalle Meller ja Aki Aintila Kabli rändeloendustel.Foto: Margus Ellermaa
kategooriad
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi 6. ja 7. oktoobril jälgima lindude sügisrännet ja oma vaatlustest teada andma. Juba 25. korda toimuval rahvusvahelisel EuroBirdwatchil saab osaleda nii oma koduõuel kui ka retkedel. Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlusel. Nähtud linnuliigid ja nende arvukus tuleb üles märkida ja info edastada ornitoloogiaühingule hiljemalt 9. oktoobriks 2018.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi 6. ja 7. oktoobril jälgima lindude sügisrännet ja oma vaatlustest teada andma. Juba 25. korda toimuval rahvusvahelisel EuroBirdwatchil saab osaleda nii oma koduõuel kui ka juhendatud retkedel. Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või ornitoloogiaühingu korraldatud linnuvaatlusel. Nähtud linnuliigid ja nende arvukus tuleb üles märkida ja info edastada ornitoloogiaühingule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 9. oktoobriks.
16.-19. oktoobrini 2018 on Tartus Eesti Maaülikooli aulas, rahvusvaheline luikede uurimisalane konverents "6th International Swan Symposium". Konverentsi kokkukutsujaks on Eesti Maaülikool ja Rahvusvaheline Luigegrupp (Swan Specialist Group). Konverentsile saab registreeruda veel kuni 1. oktoobrini.
Eesti Ornitoloogiaühing tellis 2018. aastal Keskkonnaõiguse Keskuselt õigusliku analüüsi „Lindude pesitsusaegne raierahu EL ja Eesti õiguses“. Töö eesmärk on selgitada välja, millised on raierahu puudutavad õigusnormid, kuidas neid on Eestis senimaani rakendatud, kas see on kooskõlas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ja Euroopa Kohtu seisukohtadega.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsist selgus, et kehtiv jahiregulatsioon ja kaitsealade kaitse-eeskirjad lubavad linnujahti pidada kahel kolmandikul Eestis looduskaitse all olevatel maadel. Sageli on jaht lubatud ka neile liikidele, kelle kaitseks on ala moodustatud. Samas leiti, et ka linnujahikeeluga alade võrgustik on kujunenud ilma analüüsi ja teadusliku aluseta.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub lapsi, noori ja täiskasvanuid joonistama aasta lindu metsist. Parimatest töödest koostatakse näitus ja osalejatele jagatakse auhindu. Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobril Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Osalemise tingimused on kirjas aasta_linnu veebilehel.
Reedel, 21. septembril lahkus meie seast Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, hane- ja sookureuurija Aivar Leito (1954–2018). [Aivar Leito Eesti Maaülikoolis 2011. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo (Vikipeedia).] Aivar Leito Eesti Maaülikoolis 2011. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo.
Sissejuhatus siin
20. augustil alanud veelinnujahi hooaeg tõotab tulla sarnane eelmistega, sest aasta jooksul pole veelinnujahi korralduses sisulisi muudatusi toimunud. Äsja jõustunud keskkonnaministri määrus, mille kohaselt hakatakse välisriikidest pärit jahikülalisi koolitama, et nad tunneksid Eesti õigusakte ja jahinduse head tava, on pelgalt formaalsus, mis korraga lastud lindude arvu ei mõjuta.
Selleaastane Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar toimus 30. juunist 1. juulini Alam-Pedja looduskaitseala servas Kaitseliidu Kirna õppekeskuses. See on linnuhuviliste iga-aastane suurim kokkusaamine Eestis, mis toimus sel korral juba 22. korda. Suveseminar on alati avatud kõigile huvilistele, osalemiseks ei pea olema Eesti Ornitoloogiaühingu liige. Suveseminaril sai kuulata ettekandeid Alam-Pedja luhtade ja jõgede elustikust ning sealsete loodusväärtuste taastamisest, toimusid retked sealse looduse märkamiseks ja tundmaõppimiseks. Tegevusi oli nii täiskasvanutele kui ka lastele! Suveseminari korraldamist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Vaata fotosid suveseminarist EOÜ_Facebooki_lehelt!
Eesti Ornitoloogiaühing juhib tähelepanu, et lindude pesitsusajal tuleks vältida veekogude puhastamist ja niitmist, sest see võib põhjustada veelindude pesakondade hukkumist. Nende töödega võib alustada enne augustikuud vaid juhul, kui linnuekspert on vastava ala üle vaadanud ja tuvastanud, et linde seal ei pesitse.
Külasta Eesti põnevatesse paikadesse rajatud vaatlustorne ja aita Eesti Ornitoloogiaühingul kaasajastada kogu info tornide seisundi, külastatavuse ja sealsete vaatamisväärsuste kohta! Meil on selleks valminud uus kaardirakendus aadressil vana.eoy.ee/linnutornid, kus igaüks saab täita torni kohta ankeedi ja vaadata, mida on varasemad külastajad tornide kohta arvanud.
Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.
EOÜ kutsub kõiki linnu- ja loodushuvilisi üles külastama sel suvel Eesti linnuvaatlustorne ja teada andma nende seisundist ja vaatamisväärtustest! Aktsiooni eesmärk on koondada kokku ja kaasajastada info Eesti vaatlustornide ja nende praeguse seisundi kohta. Osalemine on lihtne - tuleb vaid iga külastatud vaatlustorni kohta täita veebiankeet ja üles laadida fotod. Uuendatud info ja fotod vaatlustornide kohta avaldame kodulehel.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale, millega tähistame maailma_rändlindude_päeva. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus!
Laupäeval, 12. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatlus. Tornide linnuvaatlusel laekusid tulemused 13 vaatetornist, kus vaadeldi ühtekokku 148 liiki linde. Vaatlustorne külastas enam kui 70 huvilist.
2017. aasta septembris käivitus Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt rahastatud projekt „Eesti Ornitoloogiaühingu majandusliku elujõulisuse tugevdamine kaasaegse IT-toe kaudu“.
Eesti Ornitoloogiaühingus on valminud kaldapääsukese elupaikade majandamist käsitlev juhend kaevandus- ja ehitusettevõtjatele. Kaldapääsuke on liik, kes pesitseb sageli karjääride järskudes nõlvades ja puistangutes, ehitusplatsidel ka teetammide või vundamendiaukude nõlvades. Juhendis jagame infot selle kohta: - milliseid elupaiku kaldapääsukesed tavatsevad hõivata; - milline on liigi arvukus ja õiguslik kaitse; - kuidas kulgeb lindude pesitsustsükkel; - millistel juhtudel ja kuidas pesitsemist vältida; - kuidas kaldapääsukestele sobilikku elupaika luua. Juhendi on koostanud Liis Keerberg, toimetanud Veljo Volke ning kujundanud Sveta Bogomolova. Info ja soovitused on kokkuvõtlikult koondatud ka kaldapääsukese posterile, mis on saadaval nii pdf failina kui ka trükitud kujul.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub oma sünnipäeva puhul kõiki loodushuvilisi 28. aprillil toimuvale raierahu matkale! Soovime oma sünnipäeva eel juhtida kõigi tähelepanu kehtivale raierahule ja selle olulisusele Eesti looduse elurikkusele. Matkame Alam-Pedja looduskaitsealal. Matka pikkus on 6,5 km, mille käigus toimuvad mitmed vahepeatused, kus räägime metsade, raierahu ja lindude teemadel. Lisaks teeme teel punktist punkti lindude kuulamise pause. Ootame teid kogu perega meeldivat päeva veetma kaunis looduses! Osalejatel_palume_end kindlasti_eelnevalt_matkale_registreerida!
Laupäeval kogunes Alam-Pedjal mõnus seltskond loodushuvilisi matkajaid, kellega üheskoos tähistasime EOÜ 97. sünnipäeva. Matka läbivaks teemaks oli raierahu, mida aitas meil lahti mõtestada TÜ looduskaitsebioloogia töörühma juht Asko Lõhmus, kes ligi 20 aastat tagasi raierahu kontseptsiooniga välja tuli. Osalejad said kuulda raierahu saamisloost, metsisest, metsalinnustiku kaitsest ja kuidas Alam-Pedjal elu käib.
Kõik soodustused kehtivad EOÜ liikmetele, kel on jooksva aasta liikmemaks tasutud!
Kui tead, et mõnel ettevõttel on võimalus ja soov EOÜ liikmetele soodustusi teha, anna sellest meile teada aadressil eoy[at]eoy.ee või telefonil 742 2195.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös on ilmunud 2018. aasta seinakalender „Eestimaa linnud“. Kalendri fotode ja liigitekstide autor on hobifotograaf Jaanus Tanilsoo. Tavapäraste pühade, tähtpäevade jm kõrvalt leiab sellest kalendrist ka linnuvaatluspäevade jm lindudega seotud sündmuste toimumisajad ning tavalisemate linnuliikide keskmised saabumisajad. Ostes trükiseid meilt toetad ühingu tegevust ja Eesti linnukaitset.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 13. mail tornide linnuvaatluspäevale. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos linde vaadelda ja määrata. See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmise oskuseid ja suurepärane viis päeva alustamiseks. Tornide linnuvaatluspäeval saab osaleda ka omal käel. Selleks tuleb laupäeval minna mõnda linnutorni ja kirja panna kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid ja tulemused meile edastada. Nii selgub Eesti linnurikkaim torn. Allolevalt kaardilt leiab tornide asukohad, külastusajad jm asjassepuutuvat. NB! Kaarti täiendatakse jooskvalt.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub eeloleval nädalavahetusel kõiki loodushuvilisi lindude sügisrännet jälgima ja oma linnuvaatlustest teada andma. 30. septembril ja 1. oktoobril toimuvad ligi 40 riigis üle Euroopa traditsioonilised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2017, mille eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrändele ajal, mil see on haripunktis.
Metskurvits pesalFoto: Ainar Õisnurm
Metskurvitsate mängulennu loenduse eesmärk on hinnata metskurvitsa suhtelist arvukust ja selle muutusi. Metskurvitsa tegeliku arvukuse hindamine on väga keeruline ja töömahukas, samas võimaldab mängulennu aktiivsuse jälgimine saada piisavalt hea ülevaate liigi seisundist Eestis.
Lihavõtte linnuvaatluspäevadel (31.03-01.04) pandi tänavu kirja üle 53 000 linnu 130 liigist. See on üks viimaste aastate kesisemaid tulemusi, mis oli tingitud varasest kuupäevast ja hilisest kevadest. Linnuvaatluspäevadel osales kokku 335 vaatlejat üle Eesti.
Viimane EOÜ heategevuslik loodusteemaline mälumäng toimus 2017.a septembrist 2018.a veebruarini. Mälumängusarja vedas eest Urmas Abel. Uuendusena lisandus igale mängule üks lühiettekanne põnevast linnumaailmast loodusuurija silmade läbi. Mängud toimusid Tartu loodusmaja saalis kaks korda kuus. Mängudega läbiviimisega koguti 1979 eurot linnukaitseliste ühistegevuste korraldamiseks.
Laupäeval toimus Tartus Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolek. EOÜ üldkoosolekul tutvustati EOÜ 2017. aasta majandusaasta aruannet ja 2018. aasta tegevusplaani. Samuti kohendati põhikirja ning valiti uus nõukogu ja kolm uut auliiget.
Valminud on uus Eesti haudelinde käsitlev raamat „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“. Raamatu esitlus toimub laupäeval, 7. aprillil kell 15.00 – 16.00 Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu) ruumis Peterson pärast EOÜ üldkoosolekut. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu on koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak.
Eesti ja Euroopa loodushoiu üks aluspõhimõtteid on, et paljunevaid ja paljunemiseks valmistuvaid loomi ei tapeta: nende pesi ei lõhuta ja neile ei peeta kevadel jahti. Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab, et hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas ka kasutu tegevus, sest see rahuldab vaid kättemaksuhimu ning ei lahenda hanekahjustuste probleemi mittesurmavatest heidutusmeetoditest mõjusamalt.
Eeloleval laupäeval ja pühapäeval (31.03 – 01.04) toimuvad juba 21. korda traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki loodushuvilisi neil päevil looduses ringi liikuma, linde vaatlema ja nähtud linde kirja panema. Vaatluspäevadel osalemiseks ei pea tundma kõiki linde, oluline on tähele panna enda ümber toimuvat.
Alates 8. veebruarist kuni 15. märtsini toimus Eesti haudelinde käsitleva uue raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine. Alates aprillist saab linnuatlast osta EOÜ kontorist hinnaga 35 eurot ning alates aprilli keskpaigast ka suurematest raamatupoodidest. „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on viimase 25 aasta kõige põhjalikum Eesti haudelinde käsitlev raamat. See kauaoodatud teos põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ maht on 560 lk ja formaat 210x297. Teos on kõvakaanelises köites. Raamatu on koostanud Jaanus Elts, Andrus Kuus ja Eerik Leibak.
Tänavuse aasta linnu - metsise - kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaameravahendusel sellest osa. Veebikaamera on paigaldatud metsiste mänguplatsile, kus metsised võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel.
Täna toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav igakevadine linnade linnuvaatlus. Üritusel lõi kaasa enam kui 120 huvilist, kes tegutsesid 25 erinevas Eestimaa linnas. Kui linnade linnuvaatlusest osavõtnud linnade ja vaatlejate arv oli sarnane eelnevate aastatega, siis kohatud liikide hulk jäi viimase paari aastaga võrreldes selgelt väiksemaks. Linnades märgati täna täpselt 100 linnuliiki, mida on 15 liigi võrra vähem kui mullusel varajasel kevadel.
Rändlinnud on juba tasapisi meile saabuma hakanud ning nagu juba traditsiooniks saanud, siis korraldab Eesti Ornitoloogiaühing märtsikuu viimasel pühapäeval linnade linnuvaatluspäeva. Tänavune linnade linnuvaatlus toimub 25. märtsil. Linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele tähelepanu juhtiv üritus on oma kandepinda järjekindlalt laiendanud. Möödunud aastal laekusid vaatlustulemused juba 24 Eestimaa linnast ning osavõtjaid oli üle 110. Mullu kohati kõigi linnade peale kokku koguni 111 erinevat linnuliiki.
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Andmeid kogutakse EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti raames, kus jälgitakse 35 tavalisema linnuliigi kevadisi saabumisaegu. Varajastest saabujatest on oodatud näiteks kiivitaja, põldlõokese, valge-toonekure ja metsvindi vaatlused.
Üldkoosoleku programm
EOÜ põhikirja muutmisettepanekud (lisa 1)
EOÜ volinike koosoleku ehk nõukogu liikmete valimine (lisa 2)
EOÜ auliikmete valimine (lisa 3)
Eesti Ornitoloogiaühing tegeleb lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega üle kogu Eesti. Meil on pikaajaline kogemus linnuteemaliste programmide, linnuõppe, retkede jm läbiviimisel nii täiskasvanutele, koolides kui ka lasteaedades. Praegu on meil pakkuda õppeprogramme, loenguid ja juhendamist nii lasteaia vanematele rühmadele, algklassidele, põhikoolile kui ka gümnaasiumile. Enamikku neist on võimalik läbi viia lasteaias või koolis ja selle lähiümbruses, meie juhendaja sõidab ise kohale. Soovi korral saab neid korraldada ka väljasõiduna kusagil mujal. Oleme paindlikud, valmis programme soovide järgi kohandama ning pakkuma ka muul soovitud linnuteemal juhendamist ja abi.
Valminud on 2017. aasta sügiseste fenovaatluste kokkuvõte, kus antakse ülevaade 35 tavalisema linnuliigi hiliseimatest lahkumiskuupäevadest ajavahemikul 01.07.2017 – 31.12.2017.
Lisaks rändlindude lahkumiskuupäevadele leiab aruandest ka ülevaate sügis-talvistest invasioonilindudest ning vaatluste arvust ja aktiivsetest vaatlejatest maakondade kaupa. Ülevaade tugineb enam kui 8000 vaatlusel.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki aiapidajaid ja loodushuvilisi liituma populaarse harrastusteadusprojektiga Suvine aialinnupäevik. Aialinnuvaatlejate abiga saame teada, kuidas läheb meie rahvuslinnul suitsupääsukesel, kuldnokal ja paljudel teistel armastatud aialindudel. Algas suvise aialinnupäeviku viies hooaeg.
Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukkesid ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata. Kõik sellised kohtumised tänavusest aastast ja varasemast ajast saab edastada metsise, 2018. aasta linnu, kodulehel vana.eoy.ee/metsis.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 26.-28. jaanuarini toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus. Tänavu üheksandat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal üle 2600 linnusõbra, kes vaatlesid kokku ligi 60 000 lindu 64 liigist. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnateo auhinnaga.
Möödunud nädalavahetusel üheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 44 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud juba 1700 linnusõpra, kes tegid aialinnuvaatlusi 1200 paigas üle Eesti. Oma vaatlusi saab edastada veel kuni 5. veebruarini. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel rohevint, põldvarblane, leevike ja sinitihane.
Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja tellimusel valmis Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs, millest selgub, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada veelindude jaht lähtudes avalikest huvidest, säästvalt, ökoloogiliselt tasakaalustatult ning jätkusuutlikult. 6. detsembril toimus kohtumine Riigikogu keskkonnakomisjoni ja huvigruppidega, kus tutvustati analüüsi tulemusi ja arutati võimalikke lahendusi.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal. Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100 – 1200 lindu.
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja konkursi ühingu juhatuse liikme (juhataja) ametikoha täitmiseks. EOÜ on asutatud 1921. aastal ja tegutsenud järjepidevalt tänaseni. Alates 2000. aastast on EOÜ rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International täieõiguslik liige ja koostööpartner Eestis. Täna on EOÜ-s üle 500 liikme. EOÜ on lindudest, nende uurimisest ja kaitsest huvituvate inimeste vabatahtlik ühendus. Oma eesmärkide saavutamiseks viib EOÜ läbi teadusuuringuid ja harrastusteaduse projekte.
Selle aasta kevadel ja suvel koguti ligi 60 vabatahtliku vaatleja abiga kaldapääsukese veebirakendusse üle Eesti vaatlusi pesitsevate kaldapääsukeste kohta. Andmed aitasid täpsustada liigi arvukushinnangut, samuti saada uut olulist infot seltsingute suuruse, elupaigakasutuse ja röövluse kohta. Saadud teadmisi kasutatakse esmalt karjäärides pesitsevate kaldapääsukese elupaikade majandamise juhendi koostamiseks. Vaatlusandmete analüüsi lühikokkuvõte on leitav siit.
Eesti Ornitoloogiaühing andis välja turteltuvi postkaardi. Postkaardi peale valiti Eleri Hirve turteltuvi joonistus ja kaardi tagumisel poolel on luulelõik Airis Erme luuletusest turteltuvidest. Postkaardi müügist saadud tulu kasutatakse kaelus-turteltuvide märgistamiseks. Hind 2 EUR
Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) pikaajaline juhataja Andres Kalamees lahkub uue aasta alguses ametist omal soovil. Uue juhataja valimiseks kuulutab EOÜ nõukogu välja avatud konkursi. EOÜ nõukogu esimehe Peep Veedla hinnangul on Andres Kalamehe panus nii ornitoloogiaühingu arendamisse kui ka Eesti keskkonnakaitsesse olnud hindamatu. „Selle aja jooksul on EOÜ tegevusvaldkonnad muutunud mitmekesisemaks ning EOÜ on kasvanud tugeva meeskonnaga organisatsiooniks, kuhu kuuluvad nii tunnustatud eksperdid kui ka aktiivsed vabatahtlikud,“ lausus Peep Veedla.
Kätte on jõudnud aeg, kui saab hakata valima ülejärgmise aasta lindu, kuid 2019. aasta linnu valimine toimub seekord teisiti. Liikide eelvalik on juba tehtud! Oleme valinud välja 6 kandidaadipaari või rühma, kes vääriksid 2019. aasta linnu tiitlit. Kandidaatideks said üldjoontes liigid, kes on Eestis kaitsekorralduslikult olulised, kuid kelle arvukuse, leviku ja seisundi kohta on meil usaldusväärseid andmeid kõige vähem.
Eesti Ornitoloogiaühing andis välja Eesti lindude värviraamatu, kus ootab värvimist meie 20 tuntumat lindu, keda hiljem on lihtne ära tunda looduseski. Värviraamat sobib nii mudilasele kui koolilapsele, kontoriametnikule kui vanaemale-vanaisale, nii algajale linnuhuvilisele lindudega tutvumiseks kui ka kogenud ornitoloogile oma teadmiste kontrollimiseks.
Eesti Ornitoloogiaühingus on soodsa hinnaga müügil BalSnacki linnutoit. Valikus on rasvapallid, teraviljapallid ja teravilja-rasvasööt ehk tihasevorst. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Kõik ostjad saavad soovi korral kaasa trükise "Talvised aialinnud ja nende abistamine". Pakkumist toetab BalSnack. Müügist saadavat tulu kasutatakse linnukaitseliseks tegevuseks.
Röövlinnud ja metsamajandus Harri Kontkanen, Toni Nevalainen, Asko Lõhmus Soome keelest tõlkinud ning Eesti oludele kohandanud ja täiendanud Asko Lõhmus 92 lk, kõva köide Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004
Linnumääraja. Euroopa ja Vahemere maade lindude välimääraja. Lars Svensson, Killian Mullarney ja Dan Zetterström Rootsi keelest tõlkinud Olav Renno 448 lk, pehme köide Parandatud ja täiendatud kordustrükk Kirjastus Varrak, 2015
Linnud. Jonathan Elphick, John Woodward Tõlkinud Kai Vare Kirjastus Tänapäev, 2015 224 lk, pehme köide
Ootame teid osalema Suurele Linnuõhtule, mis toimub 5. detsembril algusega kell 18 Tallinna Rahvusraamatukogu suures saalis. Võtame kokku turteltuvi-aasta, teeme kokkuvõtteid armastusluule konkursist ja turteltuvide postkaartide joonistusvõistlusest. Jagame auhindu ja tunnustame aasta vabatahtlikku. Juttu tuleb veel tuvidest rahvapärimustes ning juhatame sisse algava metsiseaasta. Muusikalisi vahepalu pakub Taavi Peterson ja Erki-Andres Nuut. Kohapeal toimub linnuraamatute ja -meenete müük. Sissepääs on prii, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Rohkem infot: http:// vana.eoy.ee/turteltuvi/
14.–15. oktoobril kogunesid Häädemeeste vallas Kablis metsakanaliste seirajad ja huvilised, et vahetada muljeid ja teavet, kuidas edeneb metsakanaliste distantsloendus seirajate poolt vaadatuna. Metsakanaliste seire on kestnud juba seitse aastat, mistõttu oli igati paslik arutada loenduste seniseid tulemusi ja leida lahendusi probleemsetele kohtadele.
21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada. Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.
Selgunud on parimad luuletused turteltuvi aastale pühendatud armastusluule konkursil, millele laekus ühtekokku 123 luuletust 92-lt autorilt. Laekunud luuletuste seast valiti välja parimad armastusele pühendatud luuletused ja ka toredamad tuvivärsid. Töid hinnati kolmes vanusekategoorias.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja postkaardi joonistamise konkursi, mis on pühendatud tänavustele aasta lindudele – turteltuvidele. Konkursile on oodatud osalema kõik väikesed ja suured joonistajad ja maalijad. Parimad tööd pannakse näitusele ja trükitakse ka postkaardid. Postkaardi joonistamise konkursi põhitingimus on see, et postkaardil peab olema kujutatud üks meie kahest tänavusest aasta linnust – kaelus-turteltuvi või turteltuvi.
Keskkonnaühendused toetavad üleilmse ühenduse Environmental Paper Networki (EPN) hoiatust võimalikele investoritele seoses Eestisse plaanitava puidurafineerimistehasega kaasnevate keskkonnaohtudega. EPN ja Eesti keskkonnaühendused ootavad selgeid samme nii tehase puiduvarumispoliitika, Emajõe ja Peipsi järve seisundi võimaliku halvenemise kui ka teiste ohtude osas.
30. septembril ja 1. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2017 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku 185 000 lindu 162 liigist. Võrreldes varasemate aastatega nähti sama palju liike, kuid lindude arv oli tavapärasest väiksem. Arvukaimaks linnuks osutus teist aastat järjest viupart. Kuigi 185 000 lindu on suur number, jääb see tulemus paljudest varasematest aastatest oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle üheks põhjuseks võib pidada soojasid sügisilmasid, mistõttu paljud haned ja lagled polnud loenduse ajaks veel Eestisse saabunud. Värvuliste arvu võisid vähendada vaatluspäevadele eelnenud head rändetingimused, aga ka lindude üleüldine vähesus kehva pesitsushooaja tõttu.
Igal sügisel võtavad tuhanded jahituristid Eestis osa legaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosivad Eesti liberaalsed jahiseadused, mille muutmisest pole enamik seotud osapooli huvitatud. Arutu tapmise lõpetamiseks tuleb paika panna iga jahilinnuliigi küttimise mahud, seada ülempiir jahiloa alusel küttida lubatud lindude arvule ning kehtestada maksimaalne ühe päeva jooksul kütitavate lindude arv jahipidaja kohta. Lindude masstapmist lubavad seadused ei sobi tänasesse Eestisse. Aita meil seda olukorda parandada!
7.-9. oktoobril toimub Järvamaal Lõõlas Kaitseliidu Järva maleva õppekeskuses Eesti Ornitoloogiaühingu praktiline sügislaager, mis korraldatakse EOÜ mälumänguga kogutud annetuste toel. Selle eesmärk on otsida etsamassiividest kaitsealuste linnuliikide seni teadmata pesi, et tagada nende kaitse. Eriline tähelepanu on must-toonekurel. Pesade leidmiseks annavad näpunäiteid parimad asjatundjad Kotkaklubist. Osalema on oodatud kuni 40 vähemalt 16-aastast inimest. Osalejatele pakutakse majutust, sööki-jooki, mõnusaid õhtuseid tegevusi ja head sügisest metsaelamust. Info ja registreerimine kuni 3. oktoobrini aadressil urmasbl@gmail.com või telefonil 5666 0628. Lõõla_meenutused Pildigalerii
Kutsume kõiki huvilisi 29. sept - 1. okt Valgamaale Soontaga kaitsealal ja selle ümbruses toimuvale kassikaku otsimise talgutele. Talgute käigus püütakse üles leida ka Põru must-toonekure pesa ja Soontaga kanakulli. Talgutel osalemine on prii, talgulisi ootame appi mitmekümne ringis. Talgute lõpus toimub ühine EuroBirdwatch2017, mille käigus pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid. Talgud toimuvad EOÜ mälumängusarja ühe väljundina.
9.-11. oktoobril toimusid Karula rahvuspargis must-toonekure toitumisalade puhastamise talgud, kus osales viiskümmend vabatahtlikku peamiselt Eestist, aga ka Hispaaniast, Ungarist ja Saksamaalt. Talgute käigus puhastati võsast, prahist ja vanadest kopratammidest ligi kahekilomeetrine lõik Saera ojal ehk Ahelo jõel. Otse talguliste silme all hakkasid kalad vulisevas ojas rõõmust lupsu lööma. Kindlasti rõõmustavad selle üle Karulas pesitsevad must- toonekured, nende hulgas jälgimise all olev Eedi, kui ta kevadel oma pesitsuskohta naaseb.
Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumiskohas, saab osa võtta nii legaalsetest kui ka illegaalsetest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadusandlus, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ning küttida arutul hulgal linde, mille arv selgub pärast jahihooaja lõppu. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osad neist kasutavad seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.
Valminud on tänavukevadiste fenoloogiliste vaatluste ülevaade, kus käsitletakse 35 levinuma rändlinnu saabumist Eestisse. Lisaks rändlindude saabumiskuupäevadele leiab aruandest ka ülevaate talvitujatest, vaatluste arvust ning aktiivsetest vaatlejatest maakondade kaupa. Ülevaade põhineb enam kui 15 000 vaatlusel, mis on kogutud sadade linnuvaatlejate vabatahtliku töö tulemusena.
2015. aasta sügisel algas Eesti Ornitoloogiaühingu heategevusliku looduseteemalise mälumängu uus hooaeg, mis kestab 2016. a. kevadeni. Mängud toimuvad Tartus ja Tallinnas. Mõlemaid mänge juhib Urmas Abel, samad on ka reeglid, osavõtutasu jm. Mängudega kogutavat raha kasutatakse ka sel hooajal linnukaitseliste talgute korraldamiseks.
Keskkonnaministeerium plaanib kiirkorras vastu võtta määruse muudatust, mis võimaldaks teha kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites sanitaarraie nime all lageraiet, mis kaitsealadel on reeglina keelatud. Kaitsealade elurikkust tõsiselt ohustavat eelnõu ei ole saadetud kooskõlastamiseks ühelegi huvigrupile. Keskkonnaühendused soovitavad ministeeriumil muudatustest loobuda.
Pühapäeval algaval linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile.
EOÜ kutsub kõiki linnu- ja loodushuvilisi üles külastama sel suvel Eesti vaatlustorne ja teada andma nende seisundist ja vaatamisväärtustest! Aktsiooni eesmärk on koondada kokku ja kaasajastada info Eesti vaatlustornide ja nende praeguse seisundi kohta. Selleks tuleb iga külastatud vaatlustorni kohta täita veebiankeet ja üles laadida fotod. Uuendatud info ja fotod vaatlustornide kohta paneme veebi üles ja torne hakkame tutvustama „Tiirutajas“.
Eelmise aasta septembris algas raadio Elmar ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös saatesari Linnutark. Saade on eetris igal reedel kell 9.15 ja järelkuulatav Elmari taskuhäälingust. Eelmise reede, 7. juuli saates rääkis Riho Kinks põnevast linnust - piiritajast. Sellel reedel, 14. juulil tutvustab Aarne Tuule kanakullide elu metsas. 21. juuli saates räägib Jaanus Elts aasta linnust turteltuvist. Kuu viimases saates tehakse tagasivaade möödunud kuu linnuelule, kokkuvõtte teeb Riho Kinks.
Eesti Ornitoloogiaühingu avatud suveseminar ehk suvepäevad toimusid sel aastal 17.-18. juunil Läänemaal Pürksis. Linnuhuviliste suurim kokkusaamine Eestis toimus juba 21. korda. Suvepäevad olid avatud kõigile huvilistele.
[Haapsalu Linuvaatlustorn] Laupäeval 13. mail toimus tornide linnuvaatluspäev, mil linnuvaatlejad selgitasid välja linnurikkaima vaatlustorni. 20 linnutorni konkurentsis võitis tänavu Haapsalu linnutorn, kus kohati 79 linnuliiki. Ühtekokku kuuldi-nähti 158 liiki linde. Seitsmendat korda toimunud tornide linnuvaatlus jääb meelde heade vaatlusoludega. Ilm oli päikeseline ja hea nähtavusega, nõrk tuul soodustas lindude rännet ja hõlbustas linnuhäälte kuulmist. Seepärast pakkus merelinnale Haapsalule tugevat konkurentsi ka sisemaal Lämmijärve kaldal asuv Lüübnitsa vaatlustorn, kus kohati 77 liiki. Kolmandale kohale jäi Vihasoo torn Lahemaal 70 linnuliigiga.
Seoses Emajõe ja Tartu lähistele planeeritava suure puidurafineerimistehasega seisab Eesti ühiskonnal lähiaastatel ees oluline otsus – tuleb selgitada võimalikult täpselt, millised mõjud kaasnevad tehase ehitamisega loodusele ja elukeskkonnale, ning otsustada, kas need kaaluksid üles potentsiaalse kasu riigi majandusele. Seetõttu rõhutab Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), et tehase rajamisega kaasnevad märkimisväärsed ohud, mis edasises protsessis vajavad laia avalikkuse tähelepanu, ekspertuuringuid ning neile toetuvat debatti.
7.-10. juunini toimub Tartu loodusfestival, mis väärtustab linna kui loodussõbralikku elukeskkonda. Nelja päeva jooksul toimuvad üle linna loodusretked, õpitoad ja kohtumisõhtud.
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi. Selleks on avatud veebirakendus vana.eoy.ee/riparia, kuhu saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta. Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamise eesmärk on saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis ning kasutada neid kaldapääsukeste elupaigakasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks.
Eesti Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo aasta esimeses numbris on avaldatud kolm põnevat lugu maaspesitsevate lindude pesarüüstest taastatud Pärnu rannaniidul, stressi mõjust isaste laululindude laulu õppimisele ning inimtekkelise müra mõjust lindude kommunikatsioonile ja kohasusele. Ajakirja saab ühingust osta ja tellida, ühingu liikmetele tuleb see tasuta koju. Neid ja varasemaid lugusid saab lugeda siit.
Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel on valminud linnuhuvilise meelespea, mis annab juhised linnusõbralikuks käitumiseks. Meelespea tuletab meelde, kuidas linde vaadelda, pildistada ja rõngastada nii, et mitte seada ohtu nende heaolu. Samuti kirjeldatakse põhitõdesid lindude toitmise, pesakastide ja linnujahi kohta ning muid olukordi, kus igaüks meist võib lindudega kokku puutuda. Linnuhuviliste ja loodusfotograafide abiga kokku pandud meelespea eesmärk on vähendada võimalikku kahju lindudele ja loodusele, mis võib tulla eeskätt teadmatusest.
Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis Suvine aialinnupäevik, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest.
15.-16. aprillil toimunud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 249 000 linnu 175 liigist. Kohatud lindude arv on viimase viie aasta linnuvaatluspäevade suurim. Kohatud liikide arv näib sõltuvat eelkõige lihavõtte linnuvaatluse ajast – mida hilisemale ajale lihavõtted langevad, seda rohkem liike. Käesoleva aasta liikide arv on veidi väiksem 2014. aasta liikide arvust (linnuvaatlus toimus 19.-20. aprillil), kuid suurem 2013., 2015. ja 2016. aasta liikide arvust (linnuvaatlus märtsi lõpus-aprilli alguses).
Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks sisestatud 147 nimekirja, mille koostamisel osales üle 300 vaatleja. Lisaks on osad vaatlejad oma andmed esitanud otse eElurikkuse andmebaasi. Esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks oli kirja pandud juba üle 176 000 linnu 160 liigist.
15.-16. aprillil toimuvad traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki õue saabunud kevadet tervitama ja linnuelu jälgima. Vaatluspäevadel osalemiseks ei pea tundma kõiki linde, oluline on vaid tähele panna enda ümber toimuvat. Juhendajaga vaatlusretked toimuvad Tallinnas, Pärnus ja Tartus.
Laupäeval, 8. aprillil toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2, Tasku IV korrus) ruumis Peterson kell 11-14 EOÜ liikmete üldkoosolek ning kell 14.30-16 kõigile huvilistele avatud ettekandepäev. Avatud ettekandepäeval on kavas:
LinnaLinnuLaupäevak (LiLiLa) tuleb taas! Tartu loodusmaja ja Eesti Ornitoloogiaühing kutsuvad kõiki 1. aprillil Tartu loodusmajja LiLiLa-le, kus tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele. Järjekorras juba 14. LiLiLa on igakevadine oodatud peresündmus, kus meisterdatakse lindudele pesakaste ning jagatakse nõuandeid tehispesade valmistamiseks.
Laupäeval, 8.aprillil 2017 toimunud üldkoosolekul kinnitasid Eesti Ornitoloogiaühingu liikmed ühingu arengukava aastateks 2017-2026.
Kavas seatakse pikaajalised eesmärgid kuues suuremas valdkonnas – liigid; alad ja elupaigad; huvikaitse; haridus ja teavitus; liikmeskond ja vabatahtlikud ning organisatsioon.
Möödunud pühapäeval, 26. märtsil, toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatav igakevadine linnade linnuvaatlus. Ürituse raames oli linnalinde jälgima läinud enam kui 111 linnuhuvilist, kes vaatlesid linde kokku 25 erinevas Eestimaa linnas. Tuulisele ja kohati ka vihmasele ilmale vaatamata kohati ka tänavu linnades väga palju erinevaid linnuliike. Ühtekokku registreeriti 115 linnuliigi esinemine, mis on mullu püstitatud rekordist kõigest 3 liiki vähem.
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 26. märtsil toimub traditsiooniline linnade linnuvaatlus. Linnade linnuvaatluse stardipauk antakse juba kell 5 hommikul. Varasest kellaajast ei tasu end siiski lasta heidutada, sest arvesse lähevad kõik linnuvaatlused, mis on linnades tehtud kuni kell 13. Linnades leiduvale linnurikkusele ja alanud rändlindude saabumisele tähelepanu juhtiv üritus on oma kandepinda järjekindlalt laiendanud. Möödunud aastal laekusid vaatlustulemused juba 24 Eestimaa linnast, kus vaadeldi 118 linnuliiki.
1921. aastal asutatud Eesti Ornitoloogiaühing on ligi poole tuhande liikmega vabaühendus, mille tegevuse eesmärgiks on tagada Eesti linnustiku hea käekäik lindude uurimise, kaitse ja tutvustamise kaudu. Oma tegevuse edendamiseks otsime kommunikatsioonispetsialisti ning hariduse ja liikmeskonna spetsialisti. Mõlema töökoha kandideerimise tähtaeg on 23. märts. Kui tunned, et oled võimekas mõlemas ametis ja valmis tööle asuma täiskohaga, kandideeri mõlemale kohale!
List of species and subspecies considered by the Estonian RC Seisuga 24.03.2017 Kõik Eesti jaoks uued ning järgnevates nimestikes loetletud liigid ja alamliigid All species and subspecies new for Estonia as well as those listed in the following lists
Eesti Ornitoloogiaühingu rahvateaduse projekt Suvine aialinnupäevik alustas 1. märtsil oma neljandat hooaega. Ootame aialinnupäevikuga liituma kõiki loodushuvilisi, et üheskoos jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialooduse kohta tervikuna. Suvise aialinnupäeviku veebirakenduse abil vana.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma kodu, töökoha vm aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja trükkida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.
Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.â9. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitatakse välja Eesti parimad noored linnutundjad. Viktoriin toimub 29. märtsil kell 11.45â15 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis ja loodusmuuseumis. Linnuviktoriinil esitatakse küsimusi Eesti lindude kohta. Vastata tuleb nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka tunda linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad välja pannud ajakiri Eesti Loodus, Eesti Ornitoloogiaühing ja TÜ loodusmuuseum.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas täna välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. „Turteltuvid on armastuse ja truuduse sümboliks, millele leiab vihjeid nii vanaaja mütoloogiast kui ka piiblist. Armunuid võrreldakse ju tihti just turteltuvidega. Seepärast oleme ka turteltuviaasta sidunud armastuse ja tunnete väljendamise ühe tuntuima vormi - luulega,“ sõnas luulevõistluse korraldaja Thea Perm. Konkursile on oodatud luuletused, mis räägivad armastusest või turteltuvidest kui puhta ja omakasupüüdmatu armastuse sümbolitest.
Eelmisel nädalal peeti Rail Balticu Pärnumaa trassikoridori maakonnaplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande viimased avalikustamise koosolekud. Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine on olnud puudulik, ei vasta seadustele ja valitud trassikoridor võib oluliselt kahjustada kõrge loodusväärtusega alade ja liikide seisundit. Leiame, et praegusel kujul ei tohi maakonnaplaneeringut kehtestada ega keskkonnamõjude hindamise aruannet heaks kiita.
Neljapäeval, 9. veebruaril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi, ümbriku ja postkaardi. Margil on kujutatud turteltuvi, kaardil kaelus-turteltuvi ning ümbrikule on jõudnud mõlemad tänavuse aasta linnud. Lisaks on loodud ka esimese päeva eritempel. Komplekti on kujundanud tuntud ja auhinnatud margikunstnik Vladimir Taiger, kes on aasta linnu marke kujundanud juba pikki aastaid. Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel oli kujutatud kiivitaja. Vaata lähemalt Eesti_Posti_kodulehelt.
Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.
Möödunud nädalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 43 000 linnu vähemalt 60 liigist. Esmaspäeva hommikuks oli oma vaatlused edastanud 1900 linnusõpra 1300 paigast üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares. Vaatlusi saab edastada kuni 6. veebruarini aialinnuvaatluse_veebilehel või saata postiga aadressil Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005.
27.-29. jaanuaril toimub suur talvine aialinnuvaatlus. Osalemiseks tuleb leida endale sobiv vaatluskoht koduaias või pargis (soovitavalt lindude toitmiskoha läheduses), valida endale sobiv vaatluspäev ja vaadelda aias tegutsevad linde täpselt tund aega. Kirja tuleb panna vaid iga liigi suurim korraga nähtud isendite arv. Vaatlusi võib teha kasvõi toast läbi akna! Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu või posti teel. Vaata lähemalt talvise aialinnuvaatluse kodulehelt.
Eile Tallinnas toimunud piduõhtul kuulutas keskkonnaministeerium välja eelmise aasta keskkonnateo. Üldvõidu pälvis Peeter Hermik, kes on Matsalu rahvuspargis talguliste abiga taastanud ligi kümme hektarit puisniite. Peale peapreemia jagati ka tunnustusi, millest ühe sai Kotkaklubi ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös lindude pesaelu miljonite vaatajateni toovad pesakaamerad. Aasta Keskkonnateo konkursi eesmärk on tunnustada aasta jooksul kõige enam keskkonna heaks panustanuid. Konkurssi korraldab Keskkonnaministeerium alates 2004. aastast. Ornitoloogiaühing on konkursil osalenud alates 2012. aastast ning on kolmel aastal pälvinud Aasta Keskkonnateo tiitli.
12. jaanuaril 2017 suri armastatud linnutundja ja harrastusornitoloog, Eesti Ornitoloogiaühingu auliige Endel Edula. Tema ärasaatmine toimub 19. jaanuaril kell 12 Viljandi_krematooriumi tavandisaalis. Endel Edula sündis 1. detsembril 1928 Viljandi vallas. Ametilt oli ta tisler ja tegi seda tööd kuni vanaduspuhkuseni. Looduse huvi tekkis Endlil juba algkoolis ja koolivaheajal karjapoisina elatist teenides. Alates 1943. aastast muutusid tema loodusvaatlused tõsiseks andmekogumiseks. Eriti huvitas teda lindude pesitsemine ja fenoloogia. Loe Endlist lähemalt siit.
14.-15. jaanuaril toimub kesktalvine veelinnuloendus, millest saab osa võtta igaüks. Osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning kokku lugeda kõik kohatud veelinnud. Kui sel nädalavahetusel on juba muud plaanid, võib linde lugeda ka muul ajal jaanuaris. Loenduse ankeedi, meresektorite kaardid jm leiad siit. Veelinnuloenduse tulemusi saab sisestada ka otse eElurikkuse andmebaasi, sel juhul tuleb juurde märkida vaatluskoha jääolude kirjeldus. Talvitavaid veelinde loendatakse Eestis juba aastast 1967. Tegemist on rahvusvahelise loendusega, mis toimub samal ajal üle Euroopa ja mujalgi. Lisateave: Leho Luigujõe, leho.luigujoe@gmail.com, 5079713.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2017. aasta linnuks turteltuvid. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. „Need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud nii meil kui ka mujal Euroopas. Seepärast soovime neid liike inimestele tuttavamaks teha ja loodusvaatlejate abiga neist ka rohkem teada saada,“ selgitas tuviaasta eestvedaja Jaanus Elts. Turteltuvide ja ka teiste meie tuvide ning kavandatavate tegevuste kohta saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt vana.eoy.ee/turteltuvi.
Eesti keskkonnaühendused on mures uue loodava metsaseaduse pärast, millega soovitakse taas leevendada metsa majandamise piiranguid, alandada raievanuseid jm. Leiame, et Eesti ei tohi jätkata metsapoliitikat, mis kasutab puiduressurssi tuleviku arvelt, on kliimavaenulik ning avalikkusele läbipaistmatu. Majanduslike huvide kõrval tuleb enam arvestada ka metsa ökoloogiliste ning sotsiaalsete väärtustega. Keskkonnaühenduste metsanduspoliitika seisukohtadega saab tutvuda kampaanialehel http:// metsakaitseks.voog.com. Kuni 16. detsembrini saab anda oma hääle ka kodanikualgatuse petitsioonile aadressil http://petitsioon.ee/eestimetsaeest. Loe ka EOÜ seisukohta "Eesti_metsadest_on_kadunud_60_000_linnupaari aastas"
Eesti Ornitoloogiaühing on loonud kolm linnumängu, mida saab mängida nii arvutis kui ka suurema ekraaniga nutiseadmetes. Mängus "Leia lind!" tuleb kuuest erinevast elupaigast linnud üles leida. Valida on kaks raskustaset ja selle abil on võimalik tundma õppida 138 linnuliiki. Lindude rände mängus saab 15 linnuliigi abil teada, kuhu ja kuidas meie linnud rändavad, kus on nende talvitusalad ja muid huvitavaid teadmisi rände kohta. Kolmandas mängus saab harjutada lindude loendamist. Mängus tuleb hinnata lindude arvu erinevat tüüpi möödalendavates parvedes. Mängimiseks on soovitatav kasutada oma seadme brauseri kõige uuemat versiooni. Leitud vigadest ja ettepaneutest palume teada anda aadressil riho.kinks@eoy.ee. Linnumängude loomist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Vaata_ja_mängi!
Eesti Ornitoloogiaühingu 95. tegevusaasta tähistamiseks toimub 11. novembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses linnukonverents, kus Eesti teadlased räägivad oma valdkonna uuematest uuringutest ja teadmistest. Juttu tuleb looduslike linnuliikide meditsiinilisest abist kuni ikka veel tundmatu metsiseni. Ürituse ladusamaks korraldamiseks palume osalejatel end registreerida hiljemalt 7. novembril. Osalemine on tasuta. Konverentsi ja EOÜ tegevuse toetuseks on oodatud annetused.
Täna algas konkursi Aasta keskkonnategu 2016 rahvahääletus. Teineteisest sõltumatult on sel aastal konkursile esitatud koguni viis lindude ja Eesti Ornitoloogiaühinguga seotud ettevõtmist! Otseselt ühingu teod on Suvine aialinnupäevik ja Aasta lind 2016 - rasvatihane, lisaks oli ühing sel aastal kaaskorraldajaks metsisetalgutel, pesakaamerate projektis ning Tartu loodusfestivalil. Nii et igale maitsele midagi. Konkursil on kokku 22 kandidaati. Lõppvooru saavad need kümme, kes koguvad rahvahääletusel enim hääli. Neist teeb lõpliku otsuse Keskkonnaministeeriumi kokkukutsutud zürii. Kandidaatidega tutvuda ja hääletada saab 22. detsembrini Delfi_portaalis.