Põllulinnustik

Eesti põllumajandusmaastikku kasutab pesitsemiseks, toitumiseks või rändel peatumiseks ligikaudu sadakond linnuliiki.  Alates 1983. aastast ornitoloogiaühingu poolt korraldatava  haudelinnustiku punktloenduse andmed näitavad,  et tavalisemate põllulindude arvukus väheneb 24-52 tuhande paari võrra aastas. Elustiku kaitseks rakendatud põllumajanduslikud  keskkonnameetmed  ei ole suutnud langust pidurdada. Eriti drastiliselt on vähenenud vööt-põõsalinnu, põldtsiitsitaja, turteltuvi, hänilase ja suurkoovitaja arvukus. 

Põldtsiitsitajat ohustavad intensiivne põllumajandus ja sobivate
elupaikade kadu ning illegaalne jaht rändeteedel.  
Foto: Uku Paal

Miks põllulindude seisund halveneb?

• Laialdane pestitsiidide ja väetiste kasutamine kahandab lindude toiduressursse nagu putukad või looduslike taimede seemned. 
• Põldude keskmised pindalad on järjest suurenenud, sest väiketootjaid on vähem ning suurtootjad eelistavad harida korraga suuremat maa-ala. Suurtel põldudel on vähem servaelupaikasid (põllu-, metsa-, teeservad), mis on põllulindudele üliolulised pesitus- ja toitumisalad. 
• Üha rohkem peetakse loomi aastaringselt lautades ja nii on vähenenud karjamaade hulk. Karjamaad on meie regioonis ühed liigirikkamad alad ning nende drastiline vähenemine on mõjutanud ka põllulindude liigirikkust ja levikut.
• Kariloomadele viidav hein ja silo niidetakse nn lühiajalistelt rohumaadelt, mida majandatakse eriti sageli, et saada võimalikult tihti värsket proteiinirikast saaki. Selliseid maid niidetakse suve jooksul koguni kolm korda ja nii hukkuvad paljude põllulindude kurnad. 
• Järjest võimsamaks muutuva põllumajandustehnikaga saab maad  künda, külvata ja niita  väga kiiresti. Selle all kannatab aga otseselt maaspesitsevate lindude pesitsusedukus - linnud ei jõua ega oska tihti põllumajandusmasinate eest pageda.  
• Avamaakraavituse asemel kasutatakse drenaažkuivendust.  Avatud kraavid ja nende vallidel kasvav taimestik ja põõsad toetavad  väga oluliselt  põlluelustiku mitmekesisust. Drenaažkuivendusega põldudel on sobivaid elupaiku ja toitumisalasid palju vähem.  

Suurkoovitaja arvukus põllumajandusmaastikus väheneb.
Foto: Igor Tseskidov

Milline majandamisviis põllulindude olukorda soodustab? 

• Mitmekesiste  põllukultuuride kasvatamine ning viljavahelduse jätkamine. 
• Poollooduslike koosluste  - karjamaade ja niitude pindala suurendamine. 
• Harvem, pesitsusperioodiga arvestav niitmine ja  linnusõbralik niitmisviis, mis võimaldab pesahülgajatel lindudel (nt rukkirääk, suurkoovitaja) kombaini eest turvaliselt pageda.  
• Segatootmine ehk teravilja ja kariloomade kasvatamine ühes põllumajandusüksuses.  
• Loomade traditsiooniline karjatamine karjamaadel nagu seda on Eestis sajandeid tehtud. Karjamaad on lindudele üliolulised elupaigad.   
• Puudetukkade, hekkide, kraavide, kivihunnikute jmt  säilitamine ja hoidmine põllumajandusmaastikus. Sellised maastikuelemendid  pakuvad lindudele pesitus-, toitumis- ja pelgupaiku.
• Traditsiooniline, võimalikult keemiavaba põllumajandus, eelkõige mahepõllundus.  
• Mitmete põllulinnuliikide (rukkirääk, punaselg-õgija, suurkoovitaja) seisundit soodustaks kaitsekorralduskavade kinnitamine ja ekspertide poolt välja töötatud meetmete rakendamine.