Olulise mõjuga taristu

Linde oluliselt mõjutavaks taristuks on ehitised või rajatised, mis jäävad lindude rändeteele, pesitsus- või toitumisalale ning põhjustavad lindude hukkumist, elupaiga killustumist või toitumisala kvaliteedi olulist langust. 

Olulise mõjuga taristuteks võivad olla näiteks ranniku ja avamere tuulepargid, elektriliinid, sadamad ja laevaliiklus, maanteed, raudteed, sillad, kaevandusalad ja kuivendussüsteemid. Mida suurem on ehitatav maantee, raudtee, elektri-õhuliin, sadam või muu tehnorajatis, seda mitmekesisemad ja ulatuslikumad on mõjud loodusele, sealhulgas linnustikule. Maanteede ja raudteede puhul on leitud (Benítez-López jt 2010)[1], et ühe kilomeetri kauguseni infrastruktuurist on lindude asustustihedus keskmiselt 20% madalam.

Sedalaadi taristu rajamisel on eelnevalt tarvis  ekspertide abiga välja selgitada, milliseid liike ja elupaiku ja kui suurel määral mõjutatakse. Ja valida objektile asukoht, mis võimaldab suured kahjud ära hoida.  Kui asukohta pole mingil põhjusel võimalik valida, tuleb  riskid viia võimalikult madalaks muude meetmetega. Leevendavate meetmete osas ei tohi kokku hoida eriti lindude tavapärastes koondumiskohtades ja spetsiaalseid tingimusi vajavate kehvas seisundis liikide elupaikades.

Linnustikule olulise mõjuga taristust võib Eestis välja tuua järgmisi kas juba olemasolevaid või planeeritavaid objekte:  

Saaremaa sadam. 2006. aastal valminud Saaremaa sadam asub Küdema lahe Natura 2000 linnu- ja loodusalal. Piirkonna olulisemad linnuliigid on talvitav kirjuhahk, kõik kolm luigeliiki, aul, sõtkas ja teised veelinnud. 2006–2010 läbi viidud põhjalik linnustiku seire negatiivset mõju linnustikule ei tuvastanud. Ka sadama kasutusintensiivsus oli väga madal – vaid 3 kuni 8 alust aastas. 2012. aastal kavandati sadama tegevusala laiendamist ka kaubasadamaks 1-2 kaubalaeva külastusega nädalas. Olulisemad ohud lindudele seoses kaubasadama rajamisega on õlireostuse tekke oht ning tihedam laevaliiklus, mis võib nii lahel peatuvaid kui rannikul pesitsevaid linde häirida.

Ranniku ja mere tuulepargid. Kui suured tuulepargid rajatakse lindude lennu- ja rändeteedele, võivad need moodustada olulise takistuse (vee)lindude rändel. Lisaks hukkumistele võib tuuleparkidel olla lindudele häiriv ja eemale tõrjuv mõju. Viimane eriti avamere tuuleparkide ja veelindude puhul. Kuna maismaa tuuleparkide  rajamisega kaasneb teede ehitus, on nende puhul võimalik ka elupaikade hävimine või muutumine.

Esivere tuulepark Hanila vallas. 
Foto: Olev Mihkelmaa 

Tuuleparkide puhul on kõige tähtsam linde vähim mõjutava asukoha valimine. Vältida tuleb nende rajamist meremadalikele (need on suurtele sukelpardikogumikele tähtsad peatumisalad), rändekoridoridesse nii rannikul kui sisemaal ja muudesse lindudele olulistesse paikadesse.

Paldiski LNG terminal. Paldiski poolsaarele kavandatakse veeldatud loodusliku maagaasi (LNG) terminali rajamist. See koosneb sadamarajatistest (sealhulgas kai), mahutipargist ja muudest selle juurde kuuluvatest ehitistest. Terminal võib selles asukohas kahjustada üle-euroopalise tähtsusega Pakri linnualal kaitstavaid linnuliike, sh krüüslite olulisimat pesitsuspaika kogu Eesti territooriumil, aule ja teisi sukelparte. Ainus lahendus on ehitada terminal sobivamasse asukohta või terminali ehitamisest üldse loobuda, kuna Eesti ja Soome vahele rajatav gaasijuhe Baltic Connector tagab niigi gaasiga varustatuse. Lisainfot leiab Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehelt. 

Saaremaa püsiühendus. Läbi Suure väina rändab kevadel 1-1,5 miljonit ja sügisel ligikaudu 0,5 miljonit lindu. Sild üle Suure väina oleks oluliseks rändetakistuseks ning oluliseks kokkupõrgete riskiallikaks nii rändavatele kui kohalikke lende tegevatele lindudele. Kui püsiühendus otsustatakse rajada, on linnustiku seisukohalt soodsamaks variandiks mandri ja Muhu saare vaheline tunnel. Lisateavet Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehelt.  

Rail Baltic. Planeeritav raudtee hävitab olulisi metsise elupaiku Pärnumaal. Raudtee suunamisel läbi Rääma raba muudab keskkonnatingimusi soolinnustikule olulises elupaigas. Raudtee elektriliinid ja piirdetarad ohustavad kõiki trassi lähikonna linnuliike, eriti metsakanalisi. Parem lahendus olnuks olemasoleva raudteetrassi kasutamine uue raudtee rajamiseks või uue trassi planeerimine läbi kultuur-, mitte loodusmaastiku. Praeguses, raudtee projekteerimise etapis on suuremate muudatuste tegemine vähetõenäoline.

[1]Benítez-López A, Alkemade R, Verweij PA (2010) The impacts of roads and ohter infrastructure on mammal and bird populations: A meta-analysis. Biological Conservation 143: 1307–1316.