Rändeloendused

Päevasel ajal koondub lindude ränne mitmel pool orgudesse, veekogude kallastele, kitsastesse väinadesse ja teistesse sarnastesse juhtjoontena toimivatesse kohtadesse. Seda fenomeni kasutatakse ära rändeloenduste tegemiseks. Enamikel linnuliikidel on tohutult suured pesitsus- ja talvitusalad, mida on töömahukuse tõttu seiretega raske katta. Rände koondumiskohtades saadakse aga suhteliselt väikese vaeva ja kuluga väärtuslikku teavet näiteks liikide arvukuse, pesitsusedukuse ja soolise koosseisu kohta.

Kaelustuvide ränne Kihnus. 
Foto: Margus Ellermaa 

Eestis on lindude rände intensiivsemaid koondumiskohti näiteks Kõpu, Pakri, Põõsaspea, Lao ja Sõrve neemede tipud, Kabli rannik ja Suur Väin. Pole juhus, et mitmetes mainitud kohtades on loendatud rännet või asutatud isegi püsivamaid rõngastamiskohti ehk linnujaamasid.

Pärnumaal Liivi lahe kaldal asuv Kabli küla kui rände tähtis koondumiskoht avastati juba aastakümneid tagasi. Kabli linnujaam asutati 1969. aastal. Linnujaama rajamisel keskenduti sügisesele seirele, eelkõige rõngastamisele. Viimase 20 aasta jooksul on Kablis hakatud siiski tegema ka kevadisi, visuaalseid rändevaatlusi. Kevadrännet on seal süstemaatiliselt kogu kevadperioodi vältel loendatud aastatel 2002, 2007, 2012 ja 2018. Kablisse koondub kevaditi suhteliselt intensiivselt mh väikeluige, kiivitaja, suur-koovitaja, kalakajaka, väikekajaka, piiritaja, karmiinleevikese ja linavästriku ränne. Lisainfot leiab Kabli linnujaama kodulehelt. 

Osmussaare ja Põõsaspea neeme vahele jääb 7 kilomeetri laiune väin, mille kaudu rändab eriti sügisperioodil tohutul arvul arktilises ja taiga vööndis pesitsevaid veelinde, kurvitsalisi ja kajaklasi. Nende pesitsusalad hõlmavad muuhulgas Jamali (2000 km Soome lahest ida poole) ja Taimõri (3000 km Soome lahest) poolsaari. Seal pesitsevad rändlinnud suunduvad talvituma peamiselt Läänemere kesk- ning lõunaosadesse, Taani väinadesse ja Waddeni merele ning mujale Põhjamere ümbrusesse. Lindude rände koondumisala ehk pudelikaela iseloom on täheldatud siin samuti juba aastakümneid tagasi. Aastal 1958 organiseeritud Valge mere ja Läänemere rändeloendused 30 erinevas rände koondumiskohas osutasid Põõsaspeale kui tähtsaimale arktiliste veelindude (mh. vaerad, kaurid, aul) koondumisalale kogu Euroopa mastaabis. Tervet sügishooaega hõlmavaid rändeloendusi on korraldatud Põõsaspeal 2004., 2009 ja 2014. aastatel. Lisainfot leiab Põõsaspea rändeloenduste kodulehelt. 

Saaremaal Sõrve sääre lõunatipus töötab Sõrve linnujaam. Siia koondub lindude ränne eelkõige sügiseti ja põhirolli mängivad eelkõige nö maalinnud: vintlased, röövlinnud, tuvilised... Neeme tipu kaudu rändab sügiseti üle miljoni linnu. Kogu sügisperioodi vältel on linde loendatud siin aastatel 1997–2002. Lisainfot leiab Sõrve linnujaama kodulehelt.