Soovitusi linnusõbralikuks metsamajandamiseks

Linnud pesitsevad metsas kõikjal - maapinnal, õõnsustes, puude otsas, alustaimestikus, oksarisus. Seepärast mõjutab raie tüüp ja tööde aeg väga oluliselt seda, kas linnud leiavad endale kodu, toitu ja  kas neil õnnestub oma pojad lennuvõimelisteks kasvatada.  

Üldiselt on lindude heaoluks vajalik sama, mis kogu elurikkuse säilimiseks – metsade vanuseline ja liigiline mitmekesisus, mis tagab sobivate elupaikade ja toidubaasi pikaajalise järjepidevuse. Lindude jaoks peab metsades kindlasti leiduma suuremaid ja väiksemaid vanametsa alasid (küpsusvanuse saavutanud või vanemat metsa). Pesitsemiseks ja toitumiseks sobivad vanad õõnsustega puud, suured tugevate harudega puud ja surnud puud. 

Kahaneva arvukusega metsaliik laanepüü pesitseb maapinnal.
Foto: Karl Adami

• Enne metsatööde alustamist tee kindlaks, kas metsa majandamisele kohalduvad mingid piirangud või mitte. Kui tegu on näiteks looduskaitseala, mõne liigi püsielupaiga või muu piirangualaga, siis  austa ja järgi sealsete metsade majandamiseks kehtestatud reegleid. Väljaspool kaitsealasid järgi üldisi seadustest tulenevaid metsamajandamise nõudeid. Kui tööd toimuvad FSC või PEFC sertifikaadiga metsas, siis tutvu selliste metsade majandamise juhistega ja järgi neid. 
  
  
• Võimalusel majanda metsi püsimetsana, tehes ainult valikraiet. Nii majandades kujuneb välja mitmerindeline ja erivanuseline mets, kus on suurem elurikkus. Püsimetsana majandatavas metsas ei ole soovitatav teha ka hooldusraiet.
  
  
• Püüa võimalikult palju raietöid teha väljaspool lindude pesitsusaega. Enamiku metsalindude pesitsusaeg (munemisest poegade väljalennuni) jääb vahemikku märtsi keskpaigast juuli lõpuni. Kõige varasemad pesitsejad on merikotkas, kaljukotkas ja kakud, kel on märtsis juba munad pesas. Paljude röövlindude pojad lendavad pesast välja aga alles juuli teisel poolel, mõnel isegi augustis. 
  
  
• Püüa jätta alles võimalikult palju surnud püstiseisvaid puid, eriti jämedaid. Puutüükad on väga oluliseks rähnide toidulauaks ning neis olevad või tekkivad õõnsused sobivad pesitsemiseks paljudele teistele liikidele.

Vanad õõnsad puud sobivad koduks kakkudele. 
Foto: Kadri Niinsalu

• Püüa säilitada vanu, tugevate harudega puid. Need on tulevikus head pesa- või mängukohad suurematele lindudele. Kotkastele ja must-toonekurele valmistab sageli muret sobiva pesapuu leidmine, eriti majandusmetsades.
  
  
• Püüa säilitada suurte õõnsustega puid. Õõnsusi leidub kõige enam vanades haabades, pärnades ja kuivanud mändides. Suured puuõõnsused on head pesitsuskohad kakkudele, kellele meie majandusmetsades on sobivaid pesakohti vähe. 

Musträhnid - metsa "kinnisvaraarendajad" - suudavad oma võimsa nokaga
õõnsused ise rajada. Nende vanu pesi kasutavad mitmed teised liigid. 
Foto: Anneli Palo 

• Jäta nii uuendus- kui ka muude raiete käigus kasvama suuremaid ja vanemaid puid ehk säilikpuid. Linnud saavad neid metsa uuenemiseni kasutada pesapuudena ja säilikpuud tagavad ka jämeda surnud puidu tekkimise järjepidevuse.
  
  
• Leitud suurest linnupesast teata võimalikult kiiresti Keskkonnaametile, Eesti Ornitoloogiaühingule või Kotkaklubile. Kui pesa juures või kohal on näha suuri linde, pesas värskeid oksi või lindude väljaheiteid, peata võimalusel töö, sest pesa on ilmselt asustatud. Anna teada ka muudest sinu arvates lindudele olulistest paikadest või elementidest, näiteks metsise mängukohtadest või kohatud haruldasest liigist.
  
  
• Vältimatu metsatöö korral säilita mets pesapuu ümbruses.  Kui on kindel, et leitud suur pesa ei kuulu mõnele I või II kaitsekategooria liigile ja metsatööd selle läheduses on vältimatud, siis säilita kindlasti pesapuu ja jäta mets võimalusel pesast vähemalt 30 meetri raadiuses kasvama. Nii säilib lootus, et mõni röövlind seda pesa siiski veel kasutab. Lagedale (nt lageraielangile) või ka langi serva jäänud pesa jätavad linnud enamasti maha.
  
  
• Võimalusel hoidu soode ja soometsade kuivendamisest. Ära raja uusi kraave liigniisketesse metsatüüpidesse (rabastuvad, samblasoo-, rohusoo- ja soovikumetsadesse), võimalusel jäta hooldamata sealsed kraavid, sest veerežiimi muutmine kahjustab oluliselt sealset elustikku.
  
  

Soovitused on koostanud ornitoloog Riho Kinks  ja need pärinevad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt välja antud käsiraamatust "Metsasõbra meelespea".  Lisainfot metsa väärtuste ja püsimetsanduse kohta leiad ka ELF-i loodussõbraliku metsanduse veebilehelt.