Veekogude puhastamise ja niitmisega tuleb oodata pesitsusaja lõpuni

Eesti Ornitoloogiaühing juhib tähelepanu, et lindude pesitsusajal tuleks vältida veekogude puhastamist ja niitmist, sest see võib põhjustada veelindude pesakondade hukkumist. Nende töödega võib alustada enne augustikuud vaid juhul, kui linnuekspert on vastava ala üle vaadanud ja tuvastanud, et linde seal ei pesitse.

Paljudest meie linnadest ja väiksematestki asulatest võib leida mõne tiigi, paisjärve, jõe-, oja- või kraavilõigu, mida soovitakse aegajalt heakorrastada: niita, süvendada või rajada kalapääsusid. Need veekogud on aga enamasti elupaigaks mitmetele veelindudele, kelle pesitsusaeg kestab kevadisest jääminekust kuni juuli lõpuni. Sel ajal toimuvaid töid saab käsitleda lindude tahtliku häirimisena pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 6 ja 6’ tähenduses.

"Meie siseveekogudel pesitseb kokku kuni 40 liiki linde, kellest paljud on kaitsealused ja ohustatud," kommenteeris EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. "Lisaks kõigile tuntud sinikael-partidele võivad asulate märgaladel pesitseda ka peidulise eluviisiga kaitsealused taidad ja isegi haruldased sarvikpütid, kelle 200–300 paarist pesitseb asulates arvestatav protsent."

Kõige kindlam on kirjeldatud tööde elluviimisega alustada alates augustist. Kui töid soovitakse varem teostada, siis peab enne tööde algust läbi viima ala ülevaatuse, et tuvastada pesitsevaid linde või (kui linde ei nähta) pesitsuseks sobilike tingimuste olemasolu. Ülevaatuse tulemusena seab ekspert pesitsusaegseid piiranguid, mis arvestavad tuvastatud liikide pesitsusfenoloogiat ning mis võivad seetõttu kesta nii vähem kui ka kauem kui 31. juuli.

Paikvaatluse tulemused ja järeldused peavad olema järelkontrolli võimaldavalt dokumenteeritud. Piisavate erialateadmistega spetsialiste töötab näiteks Keskkonnaametis, kõrgkoolides, MTÜ-des ja erasektoris.