Piiritaja saab värskeid uudiseid lennukaaslastelt

Linnuökoloog Marko Mägi kirjutab 2026. aasta linnu seitsmendas teadusloos, mil viisil piiritajad oletatavasti infot vahetavad. Piiritajatele jututund võeti võetakse vaatluse alla ka Vikerraadio  "Ökoskoobi" saate aasta linnule pühendatud segmendis (minutitel 45 kuni 49). Lugu ilmus algselt Linnuvaateljas 7.05.2019.

Informatsioon on läbi aegade olnud olulise tähtsusega. See on aidanud võita sõdu, saavutada edu majanduses, teaduses, kunstis. Loomale on oluline info vastassoo asukoha, parima toitumis-, pesitsus- või puhkekoha kohta ning teave nende turvalisusest. Edu tagamiseks hangitakse, vahetatakse või varastatakse infot pidevalt.

Piiritaja veedab suure osa elust õhus. Neil on kombeks videviku ja koidu ajal kõrgele taevasse tõusta. Videvikulennul võib olla mitmeid põhjusi, kuid arvatakse, et piiritaja kogub taeva- ja maamärkide järgi teavet oma asukoha ning saabuva ilma kohta. See on siiski pelgalt oletus.

Pesitsusajal ööbib piiritaja reeglina pesas. Enne ja pärast pesitsust lendavad nad aga päikeseloojangul kiiresti kuni 3000 meetri kõrgusele, laskuvad seejärel madalamale ning veedavad magades ringi lennates kogu öö; enne koitu tõusevad nad taas aeglaselt kõrgemale ning laskuvad seejärel kiiresti. Just need kõrguse muutmised kiiresti vahelduvates valgusoludes on viinud oletusteni, et nii kogub piiritaja teavet. On ka arvatud, et pärast videvikulendu laskub piiritaja taas madalamale toituma, kuid teadaolevalt ei lenda öösel putukad nii kõrgel. Kuna piiritaja magab taevas, võib ta öösel kodupiirkonnast kaugele kanduda ja võib vajada varahommikul kiiresti teavet oma asukoha kohta.

Rootsis Lundi ümbruses jälgisid teadlased 209 üksiku piiritaja ja 29 piiritajaparve käitumist radariga. Nad said esmase kinnituse teooriale, mis viitab ööbimiskäitumise olulisele rollile lindude omavahelises sotsiaalses suhtluses. 

Ajal, mil uuring tehti, ei olnud võimalik radaripildi järgi linnuliike eristada, välja arvatud piiritaja, kelle iseloomulik tiivalöökide sagedus ja lennumuster reedab ta teiste lindude seast. Kõrgeim piiritaja signaal tabati 3702 meetri kõrguselt.

Radaripilt näitas, et õhtul tõusevad linnud kõrgele taevasse, pimeduse saabudes laskuvad veidi madalamale; koidu ajal kordus sama. Seejuures tõusevad piiritajad videvikus kõrgusesse ja laskuvad koidu ajal pigem parves, kuid videvikulennult laskutakse madalamale üksi ja umbes tund aega enne päikesetõusu tõustakse kõrgemale samuti üksi. Võimalik, et liigikaaslaste leidmiseks on piiritajatel vaja teineteisega silmsidet – see seletaks, miks nad öösiti üksi ringi lendavad, kuid videviku ja koidu ajal taas parve koonduvad.

Parve kogunemine võib tähendada, et nii vahetavad piiritajad teavet: paljude silmapaaride koostöö aitab saada olukorrast parema ülevaate. Võib-olla on see ka põhjus, miks suvetaevas osavalt kihutavad piiritajad nii häälekad on. Siiski oleks täpsustava info saamiseks vaja piiritajaile panna seadmed, mis mõõdavad lennumustreid, et teada saada, kui üheaegselt linnud kõrgusesse tõusevad ja laskuvad.

Nilsson C, Bäckman J, Dokter AM (2019). Flocking behaviour in the twilight ascents of Common Swifts Apus apus. Ibis 161: 674–678. https://doi.org/10.1111/ibi.12704 

Projekti "Aasta lind 2026" toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.