Ornitoloogiaühing mälestab oma auliiget Vilju Lillelehte sügava tänu ja austusega

Eesti ornitoloogia ja looduskaitse on kaotanud ühe oma silmapaistvama kujundaja. Lahkunud on Eesti Ornitoloogiaühingu auliige Vilju Lilleleht – teadlane, õppejõud, toimetaja ja väsimatu linnukaitse edendaja, kelle töö ja isiklik pühendumus mõjutasid Eesti ornitoloogia arengut enam kui poole sajandi jooksul.

Vilju Lilleleht sündis 16. septembril 1939 Pärnumaal Saarde vallas eraldatud metsatalus Rõikküla raba lähedal. Tema mõlemad vanaisad olid olnud mõisa metsavahid. Poisina meeldis Viljule kuulata täiskasvanute, eriti jahimeeste jutte, mis innustas teda ennastki looduses huvitavat otsima ja märkama.

Kuigi oli kahtlus, kas pere napp eelarve bioloogi ametit välja kannab, toetas pere tema tema valiku minna pärast Kilingi-Nõmme Keskkooli lõpetamist Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Pärast ülikooli suunati ta Põlva keskkooli bioloogiaõpetajaks ning edasi armeeteenistusse. Sealt naasnuna otsis ta võimalust teadusesse panustada, saades koha arstiteaduskonna aspirantuuris ning kaitstes kandidaadiväitekirja neurokeemia alal. Hiljem avanes tal siiski võimalus tulla tagasi lindude juurde  ja pühenduda nende uurimisele ja kaitsele.

Aastakümneid töötas ta Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning hiljem Tartu Ülikoolis dotsendina. Tema teadustöö keskendus Eesti linnustikule, lindude ökoloogiale ja levikule ning looduskaitseliselt oluliste linnualade uurimisele. Tema olulisemate uurimissuundade hulka kuulusid Matsalu piirkonna veelindude ja eriti kalakajaka populatsiooniökoloogilised uuringud, mis aitasid paremini mõista Eesti ranniku- ja märgalalinnustiku dünaamikat ning andsid väärtusliku aluse linnukaitselisele tegevusele.

Vilju Lillelehe nimi on lahutamatult seotud ka Eesti Ornitoloogiaühingu kujunemise ja arenguga. Ta kuulus aastaid ühingu juhatusse ning osales aktiivselt mitmete komisjonide töös. Ta juhtis linnuharulduste komisjoni ja linnunimetuste komisjoni ning panustas määravalt Eesti linnuvaatluste ja andmekogumise süsteemi arendamisse. Tema põhjalikkus ja nõudlikkus andsid tugeva aluse Eesti ornitoloogilise info korrastamisele ning kvaliteedile.

Oluline oli Vilju Lillelehe roll Eesti tähtsate linnualade kaardistamise algatamisel ning 1991. aastal käivitunud EOÜ Eesti linnupaigaregistri loomisel. Sellest registrist arenes aastate jooksul välja rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) nimekiri ning hiljem Euroopa Liidu Natura 2000 linnualade (SPA) võrgustik, mis koondavad süstemaatiliselt andmeid Eesti olulisemate pesitsus-, rände- ja peatuspaikade kohta.  

Vilju Lilleleht oli ka ornitoloogiaühingu väljaannete ja teadusliku mõtte kujundaja. Ta kuulus ajakirja Hirundo toimetuskolleegiumisse ning avaldas ise rohkesti artikleid ja ülevaateid. Tema sulest või toimetamisel ilmus üle 130 teadustöö ning mitu Eesti ornitoloogiale olulist väljaannet, nende seas „Birds of Estonia” ja „Eesti Punane Raamat”. Samuti osales ta aktiivselt linnuseire ja randa uhutud lindude (RULL) metoodika ja loenduse korraldamisel, aidates kujundada pikaajalisi andmeridu Eesti linnustiku seisundi hindamiseks. Viimane oli talle üks südamelähedasemaid töid.

1999. a pälvis Vilju Lilleleht Eerik Kumari looduskaitsepreemia ning samal aastal valiti ta Eesti Ornitoloogiaühingu auliikmeks – tunnustusena tema erakordse panuse eest Eesti ornitoloogiasse ja linnukaitsesse.

2001. a tunnustati Vilju Lillelehte Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga.

Vilju Lillelehe lahkumisega kaotas Eesti Ornitoloogiaühing ühe oma kandvatest ja kujundavamatest liikmetest, kuid tema töö tulemused jäävad kestma Eesti linnukaitses, teaduskirjanduses, linnupaikade tundmises ning paljude tema õpilaste, kolleegide ja mõttekaaslaste tegevuses.

Eesti Ornitoloogiaühing mälestab oma auliiget sügava tänu ja austusega.