Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti saatsid lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel erakondadele keskkonnaalased soovitused. Ühenduste hinnangul tuleb erakondadel kliima- ja elurikkuse kriisiga toimetulekuks keskenduda teaduspõhisele ja ambitsioonikale keskkonnapoliitikale.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel.

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.

Ligi 20 organisatsiooni saatsid koalitsioonileppe läbirääkijatele pöördumise, milles avaldavad toetust majandus- ja taristuministri seisukohale loobuda uute põlevkivikaevanduste avamisest. Pöördumises julgustatakse loodavat valitsust tegutsema kliimaneutraalsuse eesmärgist lähtuvalt ja võtma selge tulevikusuund taastuvenergiale.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 16. augustil erakondadele omapoolsed ettepanekud 2023. aasta Riigikogu valimiste valimisprogrammidesse lisamiseks. EKO sõnumid erakondadele hõlmavad kolme võtmevaldkonda: kliima, metsandus, elurikkus.

Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul on valitsuse tänane otsus eraldada 125 miljonit eurot uue põlevkiviõlitehase rajamiseks Eesti tuleviku suhtes vastutustundetu.

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini, kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

Linnuvaatleja teadusuudis tõestab, kui oluline on talletada kvaliteetseid andmeid ning kui väärtuslikud on juba aastaid kestnud seireprojektid. Eesti jaoks on aga teadusuuringu ulatuslikkust arvestades oluline, et selle valmimisse on oma panuse andnud ka Eesti linnuvaatlejad ja harrastusteadlased, kes on osalenud Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ja viimastel aastatel Renno Nellise koordineerimisel toimuval lindude punktloendusel.

Täna, 30. septembril anti peaminister Jüri Ratasele üle algatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" pöördumine, millega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus pooleteise kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Kodanikuühendused kutsuvad toetama rahvaalgatust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035". Algatusega soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kahe ja poole nädalaga on algatuse toetuseks allkirja andnud 1250 inimest. NB! Allkirjade kogumist pikendati kuni 26. septembrini 2019.

Keskkonnaühendused tegid avaliku pöördumise Eesti peaministrile 20.-21. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise eel.

Euroopa Parlamendi Eesti liikmekandidaadid tajuvad keskkonnakaitse olulisust ning on valmis lahendustesse panustama, selgus Eesti Keskkonnaühenduste Koja küsitlusest. Keskkonnaühendused rõhutavad, tuginedes elurikkuse olukorda ja kliimaprobleeme käsitlevatele ÜRO raportitele, et tarvis on põhimõttelist ja terviklikku muutust poliitilises lähenemises, ainuüksi mõnede valdkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisest jääb väheks.