Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu osales koos teiste Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajatega kohtumisel kliimaministri Yoko Alendriga. Kohtumise eesmärk oli tutvuda uue ministri ja tema plaanidega ning arutada metsa- ja looduskaitsereformi.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul lükkab eile avaldatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist edasi ja ei aita kaitsta inimesi süveneva kliimamuutuse mõjude eest. Eelnõu lubab põlevkiviõlitööstusel heitmeid suurendada pea poole võrra ning metsade üleraiel jätkuda, ent tarvis on võtta vastupidine suund.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 18. märtsil kliimaministrile, RMK juhatuse esimehele ja Keskkonnaameti juhile avaliku pöördumise, kus väljendas nördimust raiete üle Rail Balticu mõju leevendamiseks mõeldud hüvitusaladel Pärnumaal. Ühendused soovivad, et algatataks uurimine ja kahju kompenseeritaks uute alade kaitsmisega.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti saatsid lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel erakondadele keskkonnaalased soovitused. Ühenduste hinnangul tuleb erakondadel kliima- ja elurikkuse kriisiga toimetulekuks keskenduda teaduspõhisele ja ambitsioonikale keskkonnapoliitikale.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis 2023. aasta keskkonnateoks Sõrve looduskaitseala loomise pealinna vahetusse lähedusse. Keskkonnakirve sai Põllumajandus- ja Toiduamet loodusväärtusi kahjustava kuivendamispraktika jätkuva lubamise eest.

Aasta tagasi alanud arutelude käigus on Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ühiselt mõtestatud organisatsiooni rolli ja fookust. Keskkonnavaldkond on alates EKO loomisest 2002. aastal oluliselt muutunud ning selles tegutsevaid eri eesmärkidega ühendusi tublisti rohkem. Arutelude tulemusena otsustati, et koda koondab edaspidi ennekõike üle-eestilise tegevushaardega ekspertorganisatsioone ja kelle üks oluline tegevussuund on huvikaitse.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et kliimaseaduse eelnõu kokkupanekul tuleb lähtuda selgelt kirja pandud õiguspõhimõtetest, nagu näiteks teaduspõhisus, inimõiguste kaitse ja põlvkondadevaheline õiglus. Lisaks tõstab EKO esile avalikkuse sisukama kaasamise vajalikkust kliimaseaduse loomisel.

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et oluliste puuduste tõttu mõju hindamises ei tohi õlitehasele anda tegutsemiseks luba. Tehases 61 töökoha loomine sadade miljonite eurode eest seab ohtu Eesti riiklike kliimaeesmärkide saavutamise ning sunnib teisi majandussektoreid heitmeid seni plaanitust rohkem kärpima. Õlitehase tegelik keskkonnakahju on hinnatust mitu korda suurem, muuhulgas on jäetud tähelepanuta põlevkivi kaevandamise ja õli põletamise mõju.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad. EKO toonitab, et riigieelarve iga kulutus peab toetama kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist, sest keskkonnaeesmärkide täitmine hoiab ära suures mahus kulutusi teistes valdkondades.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda pakub eneseteostamise võimalust keskkonnapoliitika valdkonnas, paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Kandideerida saab 20. novembrini, tööle asumise aeg on 2. jaanuar 2023.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 16. augustil erakondadele omapoolsed ettepanekud 2023. aasta Riigikogu valimiste valimisprogrammidesse lisamiseks. EKO sõnumid erakondadele hõlmavad kolme võtmevaldkonda: kliima, metsandus, elurikkus.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis täna peaministrile ja mitmele valdkondlikule ministrile avaliku pöördumise, milles tõi välja võimalused, mis aitaksid samaaegselt leevendada nii Ukraina sõja toimel kerkinud kriisi kui ka keskkonnakriisi. Keskkonda säästvad lahendused on pikaajalised ning samavõrra looduse kui inimese huvides – kui tagame endile keskkonna, kust saame jätkuvalt eluks vajalikku, saame paremini hakkama ka raskel ajal.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd.

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 27. aprillil maaeluministrile rea ettepanekuid järgmise seitsme aasta põllumajanduspoliitika kujundamiseks. Ettepanekutega juhitakse tähelepanu keskkonnaalastele vajakajäämistele koostamise lõpusirgel olevas põllumajanduse uue perioodi strateegiakavas. EKO rõhutab, et Eesti põllumajandustoetused peavad uuel rahastusperioodil senisest enam keskenduma mahepõllumajandusele, maastike elurikkuse säilitamisele, veekogude reostumise vältimisele ning muldade hea tervise säilitamisele ja süsinikusidumise taastamisele.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Vabariigi Valitsus algatas 18. juunil riigi eriplaneeringu ning sellele keskkonnamõju strateegilise hindamise Suure väina püsiühenduse kavandamiseks. Eriplaneeringus kaalutakse alternatiivsete püsiühenduse võimalustena silla ning tunneli trassivariante. Samas näitavad varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemused selgelt, et silla rajamine Natura-alale on teistest alternatiividest suurema negatiivse keskkonnamõju tõttu välistatud. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on teinud nii Rahandusministeeriumile kui ka Vabariigi Valitsusele ettepaneku loobuda silla kavandamisest mandri ja Muhu saare vahele ning keskenduda tunneli variantidele.

Samal ajal kui Euroopa Liidu prioriteet on liikuda kriisist välja Euroopa rohelepet silmas pidades ning Eesti riik kavandab õiglast üleminekut taastuvatele energiaallikatele, liigub Vabariigi Valitsus vastassuunas. Ühes õlitehase rajamise investeeringuga ning hiljutise kriisist väljumise eriabipaketiga põlevkivitööstusele on valitsus sel kevadel toetanud fossiilkütuste kasutamise jätkumist ligi 140 miljoni euroga. Toetust vajaksid selle asemel aga õiglast üleminekut kannustavad tegevused.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda tervitab Euroopa Komisjoni värske elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ja jätkusuutliku toidutootmise strateegiaga talust taldrikule seatud eesmärke peatada elurikkuse kadu ning võtta kasutusele kestlikud ja õiglased toidusüsteemid. Keskkonnaühendused rõhutavad, et ka Eestis peab mõistma loodus- ja majanduskeskkonna omavahelisi tugevaid seoseid: vaid elurikkas ja puhtas keskkonnas saab olla tagatud inimeste hea elu.

Täna, 12. mail saatsid kakskümmend neli Euroopa kodanikuühendust Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus Euroopa Liidu lepingute ja toetustega.

Keskkonnaorganisatsioonid leiavad oma eile rahandusminister Martin Helmele, riigihalduse minister Jaak Aabile, keskkonnaminister Rene Kokale ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud avalikus kirjas, et Euroopa Liidu rahastuse kasutamine aastatel 2021-2027 on määrava tähtsusega edukaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kirjas tuuakse välja konkreetsed ettepanekud kolmes kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulises valdkonnas: taastuvenergiale üleminek, energiatõhusus ning õiglane üleminek.

Seisame vastamisi globaalse kliimakriisiga ning selle leevendamiseks peame teadlaste hinnangul tegutsema nüüd ja kohe. Ka Eestis tuleb esimesel võimalusel üle minna kütusevabadele puhastele taastuvenergialahendustele, mis tagaksid koos energia salvestusvõimaluste ja rahvusvaheliste ühendustega meie energia varustuskindluse. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et III+ põlvkonna väikese reaktori rajamine Eestisse tekitaks keskkonnaprobleeme juurde, mitte ei aitaks neid lahendada.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Euroopa Parlamendi Eesti liikmekandidaadid tajuvad keskkonnakaitse olulisust ning on valmis lahendustesse panustama, selgus Eesti Keskkonnaühenduste Koja küsitlusest. Keskkonnaühendused rõhutavad, tuginedes elurikkuse olukorda ja kliimaprobleeme käsitlevatele ÜRO raportitele, et tarvis on põhimõttelist ja terviklikku muutust poliitilises lähenemises, ainuüksi mõnede valdkondade keskkonnahoidlikumaks muutmisest jääb väheks.

Keskkonnaministeerium tegi avalikuks uue metsanduse arengukava koostamise plaani. Selle kohaselt hääletatakse kõik olulisemad vaidlusküsimused juhtkogus, mille koosseisus domineerivad ülekaalukalt majandushuvid ja riigiasutused. Juhtkogu 29 liikme hulka on kutsutud vaid kolm metsa ökoloogiliste väärtuste esindajat. Seejuures on välja jäetud ka suurim Eesti metsade kaitseks moodustatud kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) avaldas täna koondhinnangu erakondade keskkonnalubadustele. Erakondade valimisprogrammides on keskkonnateemad varasematest aastatest enam esindatud - pea iga erakond on andnud lubadusi metsanduse valdkonna probleemide lahendamiseks, mitmes on esitatud visioon kliimamuutuse ja energeetikaküsimustega tegelemiseks. EKO hinnangud erakondade vastustele konkreetsetes küsimustes koos lühikommentaariga valimisprogrammidele on üleval EKO kodulehel.

Täna avalikustas Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) metsandust puudutavates küsimustes erakondadelt saadud vastused koos ekspertide kommentaaridega. Valimiste eel uuriti erakondadelt, kuidas peatada loodusmetsade hävimine ning tasakaalustada riigimetsa pakutavaid väärtusi. Nende vastuste põhjal on erakondadele antud hinded 5-palli skaalal.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) küsis Riigikogu valimiste eel erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Teiste hulgas uuriti erakondade arvamusi suurte investeeringute kohta, nagu näiteks Saaremaa sild ja Est-Fori tselluloositehas, mille puhul puudub Eesti poliitilisel maastikul üksmeel. Kõikide erakondade vastused ning ekspertide kommentaarid on avalikud EKO veebilehel.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2018. aasta keskkonnateoks Postimehe ja Sirbi keskkonnarubriigid. Keskkonnakirve said keskkonnaministeeriumi metsaosakond ja asekantsler Marku Lamp vääriselupaikade kaitse takistamise eest.