Riigikohus kinnitas õigusliku aluse pesitsusrahu pidamiseks kogu Eesti metsamaal

Riigikohus tegi otsuse kohtuasjas, mis käsitles metsaraiete lubatavust lindude pesitsusajal ning Keskkonnaameti õigust raietöid ajutiselt peatada. Kohus leidis, et raietööde peatamiseks pesitsusajal ei ole vaja eelnevalt linde loendada ega tõendada iga konkreetse pesa olemasolu. Otsus ühtib Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohaga, et pesitsusrahu ei ole soovituslik meede, vaid õiguslikult põhjendatud ja teaduspõhine vajadus, mis peab kehtima kõigis Eesti metsades.

Riigikohus rõhutas, et Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu linnudirektiivist tulenevaid kohustusi ei saa siduda üksnes konkreetsete loendustulemustega, vaid tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ja hinnata, kas raietöödega kaasneb lindude pesitsemise häirimise, pesade hävitamise või lindude hukkumise oht. Piisab usaldusväärsetest ja objektiivsetest kriteeriumitest – näiteks metsa tüübist, vanusest ja üldisest sobivusest pesitsuspaigana –, mille alusel on põhjendatud eeldada lindude pesitsemist ja seeläbi ka võimalikku kahju.

Eesti Ornitoloogiaühing tervitab Riigikohtu selget ja põhimõttelist seisukohta. Otsus kinnitab, et pesitsusrahu rakendamine ei ole meelevaldne haldusotsus, vaid tuleneb otseselt kehtivast õigusest ning Euroopa Liidu looduskaitse eesmärkidest.

Riigikohtu lahend:

• kinnitab ettevaatuspõhimõtte keskset rolli linnukaitses ning välistab olukorra, kus pesitsusrahu kehtivus sõltub juhuslike või puudulike vaatluste tulemustest;
  
  
• annab Keskkonnaametile selge õigusliku aluse peatada raietööd pesitsusajal kõikjal metsades, kus on põhjendatud eeldus lindude pesitsemiseks;
  
  
• rõhutab, et nii lageraie kui ka harvendusraie võivad pesitsusajal kaasa tuua lindude tahtliku häirimise või pesade hävitamise ning seetõttu kuuluvad linnudirektiivi keeldude alla.
  
  

Riigikohtu otsus on kooskõlas ka Euroopa Kohtu varasemate seisukohtadega. Euroopa Kohus on rõhutanud, et lindude ja nende pesade hävitamine pesitsusajal on keelatud sõltumata pesitsevate linnupaaride arvust. Kaitse ei piirdu üksnes haruldaste või rangelt kaitstavate liikidega, vaid laieneb kogu linnustikule pesitsusperioodil.

Eesti Ornitoloogiaühing peab eksitavaks tõlgendusi, mille kohaselt kehtiks pesitsusrahu vaid metsades, kus on eelnevalt tuvastatud kindel arv linnupaare hektari kohta. Selline lähenemine ei ole kooskõlas ei Riigikohtu ega Euroopa Kohtu otsuste mõtte ega linnudirektiivi kaitse-eesmärkidega ning jätaks suure osa Eesti metsade linnustikust pesitsusajal sisuliselt kaitseta.

„Riigikohtu otsus kinnitab üheselt, et pesitsusrahu ei ole tõlgendusküsimus igakordsest pesitsemise tõestamisest, vaid tuleneb kehtivast õigusest ja ettevaatuspõhimõttest. See paneb nüüd vastutuse seadusandjale – Kliimaministeeriumil ja Riigikogul on kohustus sõnastada pesitsusrahu põhimõte seaduses selgelt ja üheselt, et vältida edasisi vaidlusi ning tagada lindude tõhus kaitse kõigis Eesti metsades,“ ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

Pesitsusrahu ei ole soovituslik meede, vaid õiguslikult põhjendatud ja teaduspõhine vajadus, mis peab kehtima kõigis Eesti metsades. Ainult nii on võimalik peatada metsade linnustiku jätkuv langus ning tagada, et Eesti täidab oma rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu looduskaitsekohustusi.

Eesti Ornitoloogiaühing jätkab tööd selle nimel, et pesitsusrahu põhimõte oleks selgelt ja üheselt sätestatud ka seadustes ning rakenduks praktikas tõhusalt kogu Eesti metsamaal.

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.

Lisainfo:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
www.pesitsusrahu.org
eoy.ee