Ornitoloogiaühing vaidlustas kormoranide letaalsed toitumisuuringud

Eesti Ornitoloogiaühing esitas vaide Keskkonnaameti 8. augusti korraldusele, millega amet lubas Eesti Mereinstituudil Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndis surmata 400 kormorani, et uurida nende toitumist. Tallinna halduskohus andis vaidemenetluse ja võimaliku tulevase kohtumenetluse ajaks ühingule ka esialgse õiguskaitse, peatades uuringu loa kehtivuse.

Ornitoloogiaühing vaidlustas otsuse, sest kormoranide toitumist saab edukalt uurida ka räppetompude ning välja oksendatud kalade määramise kaudu ning linde pole vaja uuringuteks tingimata tappa. Seaduse järgi tohib uuringute tarbeks linde surmata vaid juhul, kui muud alternatiivid puuduvad.

Eestis on sügiseti lubatud kormorane küttida ja lastud kormoranid saaks kokkuleppel jahimeestega uuringu tarbeks kokku koguda. Mullu kütiti näiteks kokku 1557 kormorani, neist 899 Pärnumaal. Seda võimalust uuringuluba andes ei kaalutud.

Loa vaidlustamise omaette põhjuseks on see, et kevadel kinnitatud kormorani tegevuskava järgi peab toitumisuuringuid alustama uuringukava koostamisest, kuid seda ei ole tehtud. Uuringukava puudumine võib sisuliselt mõjutada toitumisuuringute tulemusi, sest need sõltuvad suuresti uuringu perioodi, piirkonna ja uurimismeetodite valikust. Kuna kormoran tarbib kala kõige enam pesitsusperioodil, on pesitsusaegsed uuringud sügisestest kindlasti olulisemad, kuigi ideaalis võiks proove võtta kevadest sügiseni ehk kogu kormorani Eestis viibimise aja. Vahendite nappuse juures tuleb uuringukava eriti hästi läbi mõelda.

Toitumisuuringud peavad ära tõendama, milliseid kalu kormoran Eestis viibimise ajal peaasjalikult sööb ja kas ta oma söögisedeliga nn töönduskalade varusid tõsiselt kahjustab või mitte. Need tõendid peavad olema kogutud metoodiliselt korrektselt ja õiguspärasel viisil.  Korralik uuringukava on seepärast möödapääsmatult vajalik.

Eesti Ornitoloogiaühing on viimasel kolmel aastal vaidlustanud kormoranide munade õlitamise, sest viimasest kormoranide toitumisuuringust on möödas üle 25 aasta ja võib eeldada, et kormorani põhitoiduks olevad kalaliigid on seoses võõrliigi ümarmudila tulekuga muutunud. 2022. aastal rahuldas Keskkonnaamet ühingu vaide ja jättis kormoranide munade õlitamise tegemata, kuna see sattus liiga hilisele perioodile ja pojad olid juba paljudes pesades koorunud. 2023. aastal viidi õlitamine läbi, kuid kohus tunnistas selle hiljem ebaseaduslikuks. 2024. aastal viid õlitamine taas läbi, ent kohtuvaidlus õlitamise õiguspärasuse üle veel kestab.

Lisateave:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
Tel 528 7694