Ornitoloogiaühing kutsub meeleavaldusele, et võidelda Eesti metsade säilimise eest

16. aprill 2026

Eestis on metsaga seotud linnuliike 100 ringis. Üle tosina liigi, näiteks metsise, suure-konnakotka ja musta-toonekure arvukus on alates 1980 aastast olnud pidevas languses. Viimase kümne aasta jooksul on veel halvenenud raudkulli, laanerähni, punarinna ja veel mitme teise liigi olukord. Põhjus: loodusmetsade hävitamine, lageraiepõhine üleraiumine ning pesitsusrahule vilistamine.

Loodusväärtuste kaitse osas ja metsade jätkusuutliku majandamise mõttes on Eesti metsanduspoliitika jõudnud ummikseisu, millest väljatulekuks on ainus viis astuda samm tagasi ning aktsepteerida olulist fakti: Eestis on aastaid metsa üleraiutud. Alles seda tõsiasja tunnistades oleks võimalik edasi liikuda mõistlike metsanduspoliitikate kujundamisega.

Seepärast kutsub Eesti Ornitoloogiaühing Sind, hea looduse- ja linnusõber, peagi toimuvale suurele metsameeleavaldusele „METS ON PÄRANDAMISEKS, MITTE ÄRANDAMISEKS!“

Meeleavaldus toimub 25. aprillil Tallinnas, algusega kell 13:00 kui koguneme Tammsaare pargis, sealt liigume rongkäigus edasi Raekoja platsile ning edasi Vabaduse väljakule. Ürituse kestuseks on planeeritud 2 tundi.

Ürituse event Facebook’is: https://fb.me/e/fjxmkSi2I

Meeleavalduse eesmärgiks on tähelepanu juhtimine mitmele süsteemsele probleemile praeguses metsanduspoliitikas:

  • Poliitiline surve raiemahu suurendamiseks: Praegu käib järjekindel lobitöö, muutmaks metsaseadust viisil, mis võimaldaks veelgi ulatuslikumat raietegevust. "Kelle huvide eest valitsus seisab?" küsivad korraldajad, viidates Reformierakonna ja Eesti 200 valmisolekule teha töösturitele "kingitusi" kogukondade ja looduse arvelt.
  • Jätkusuutmatu metsandus: Mets ei ole pelgalt tooraine, vaid meie kodu, pärand, elurikkus ja turvatunde tagatis. Praegune raietempo võtab tulevastelt põlvkondadelt võimaluse samaväärselt metsa majandada ja selle hüvesid nautida.
  • Väikemetsaomanikega ei arvestata: Suurtöösturitel ja intensiivmajandajatel õnnestub reeglite painutamine, et metsi lagedaks raiuda, kuid selle käigus jäävad hammasrataste vahele need väikemetsaomanikud, kes soovivad oma metsa hoida ja säästlikult majandada.

Meeleavaldusele on oodatud kõik, kes hoolivad Eesti looduse käekäigust ja soovivad, et metsapoliitika muutuks läbipaistvamaks ning säästlikumaks. 

Lisainfo:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
eoy.ee