Kevadine heidutusjaht seab ohtu nii ohustatud kui tavalised põllulinnud

Keskkonnaamet teatas 23. märtsil, et kinnitas hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava, mis muuhulgas võimaldab valgepõsk-lagle ja suur-laukhane kevadist heidutusjahti. Eesti Ornitoloogiaühing on nördinud, et ekspertide ettepanekut heidutusjahti mitte rakendada pole arvesse võetud.

Keskkonnaameti pressiteates seisab, et tegevuskava eelnõu koostasid Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid. Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on see väide eksitav. "Ornitoloogiaühingul ei olnud tegevuskava koostamiseks või selles protsessis osalemiseks sõlmitud Keskkonnaametiga ühtegi lepingut. Kava koostamisel kasutati valikuliselt ornitoloogiaühingu tehtud ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud analüüsi "Suurlindude poolt tekitatud kahjustustest Eesti põllumajanduskõlvikutel" tulemusi ning osalesime koos teiste huvirühmadega kaasamiskoosolekutel ja tegime ettepanekuid, ent tegevuskava koostajad me siiski ei olnud," selgitas Volke.

"Ornitoloogiaühing rõhutas algusest peale, et kevadine heidutusjaht ei saa olla vahend, millega lahendada põllukahjustuste probleemi. Kava valmimise etapis edastasime Keskkonnaametile kahel korral oma seisukohad, mis sisaldasid ettepanekut heidutusjaht kavast välja jätta," lisas Volke.

Ent vastupidiselt ornitoloogiaühingu ettepanekule heidutusjahi lubamisest üldse loobuda, tõstis Keskkonnaamet kevadise heidutusjahi olulisust tegevuskavas kolmandalt prioriteedilt (soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa eesmärkide saavutamisele) teisele prioriteedile (vajalik tegevus, mis aitavad oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele).

Ornitoloogiaühing peab hanede kevadist letaalse heidutamise võimaldamist endiselt vastuvõetamatuks mitmel põhjusel.

Kahel aastal Rewildi läbi viidud uuring (aruanne 2019, aruanne 2020), näitas, et hanede kevadine jaht ei ole tõhusam meede põllukahjustuste ärahoidmiseks kui tavaline hanede hirmutamine. Seega on haneliste poolt tekitatavate põllukahjustuste vähendamiseks olemas samaväärsed alternatiivsed linnustikku vähem kahjustavad võimalused, mida tuleb eelistada kevadjahile.

Kevadise hanejahi käigus võivad hukkuda ka taiga-rabahane ja väike-laukhane isendid. Mõlemad asurkonnad on ohustatud ja rahvusvaheliselt kaitse all. Vaatamata tegevuskavas planeeritud abinõudele, ei ole nende liikide turvalisus tagatud, sest jahimehed ei suuda neid teistest hanedest eristada.

Kevadise heidutusjahiga kaasneb kõigi samadel põldudel pesitsevate lindude oluline häirimine, samuti pole välistatud nende hukkumine jahi käigus. Seda on oluline arvestada, sest meie põllulindude arvukus on languses: aastatel 1984–2017 vähenes Eestis põllulindude hulk vahemikus 24 000–52 000 haudepaari aastas, kogu uurimisperioodi kohta 0,8–1,7 miljonit paari.

Hane asurkondade arvukus on viimaste teadusandmete järgi stabiliseerunud ja äärmuslike meetmete rakendamiseks puudub vajadus. Haneprobleemi teravnemise algpõhjus on kahjustustundlike põllukultuuride pindala mitmekordne suurenemine viimase kümne aasta jooksul. Taliviljade, talirapsi ja -rüpsi külvipind on suurenenud kolm korda, kaunviljade külvipind neli ja pool korda ning vaid suviviljade kasvupind ei ole oluliselt muutunud.

Põllukultuuride kaitseks hanede eest saab rakendada põllumaastike ümberkorraldamise meetmeid, eelkõige suurte lagedate põldude mitmekesistamist. Hanedele meeldivad suured põllud, seega oleks põllumeestel mõistlik vähendada põllulappide suurust maastiku mosaiiksemaks muutmisega.

Alates veebruari keskpaigast levib Eestis lindude gripp ja veelindude rände ajal tuleb nakatunud isendeid arvukalt juurde. Kevadise heidutusjahi mõjul lendavad haned tavapärasest rohkem ringi ja ka peatuvad rohkematel põldudel, sealhulgas ööbimisveekogudest kaugemal asuvates piirkondades, ning see võib suurendada kodulindude linnugrippi nakatumise riski. Samuti tekib linnugripi leviku suurendamise risk maha lastud hanede käitlemisel.

Eesti Ornitoloogiaühing peab kevadise heidutusjahi lubamist hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavas veaks. Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul on ka Keskkonnaamet avalikult ja ausalt tunnistanud, et kuigi uuringud hanede kevadisel heidutusjahil suurt mõju ei kinnita, võimaldatakse hanede kevadjahti seetõttu, et põllumehed seda väga soovivad. "Põllumeeste esindusorganisatsioonide surve poliitikutele ja ametnikele on olnud väga tugev ning see tipneb sisuliselt hanetapuga, mis põllukahjustusi ei vähenda, ent paneb löögi alla nii ohustatud kui tavalised põllulinnud," lausus Volke.

Lisainfo:
Veljo Volke
Linnukaitse programmijuht
veljo.volke@eoy.ee
Tel 5615 7088