Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-post: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195
Töötajate kontaktid
Facebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eesti haudelindude levikuatlase ringkiri nr 9
PlutoF-i andmebaasi andmetel on linnuvaatlejad atlase 2. välitööaastal kogunud üle 150 000 pesitsuskindlusega vaatluskirje, mis esialgsel hinnangul on rohkem kui 2025. aastal. Suur-suur aitäh kõigile panustajatele!
Ligi 65% vaatlustest koguti mais-juunis, 30% aprillis ja juulis ning ülejäänud 5% sisestatud vaatlustest peamiselt märtsis. Suure tõenäosusega laekub kevadel ja suvel tehtud vaatluskirjeid veel sügiselgi, aga soovitame kõigil need sisestada esimesel võimalusel, et lähikuudel oleks võimalik põhjalikumat kokkuvõtet tegema hakata.
Augustis ja septembris tehtud 1300 vaatluse kirjet vajavad aga ka vaatlejate endi kriitilist ülevaatamist, sest juba juuli keskpaiku lõppes enamiku meie haudelindude pesitsusperiood ning augustis, rääkimata septembrist, tuleks vaatlustele pesitsuskindluse koodide lisamisest üldjuhul hoiduda. Seda on üksikutel juhtudel põhjust teha vaid i) hilispesitsejate pesi leides (nt piiritaja, räästapääsuke), ii) mõnede liikide pesakondi vaadeldes – eeldusel, et liiki kohati samas kohas ka pesitsusajal, iii) samasuvise pesa leidmisel.
Juulis algas kõigi meie roolinnu- ja põõsalinnuliikide, käosulase, mets-lehelinnu jmt. liikide läbiränne. Seega võis juuli lõpus ja augustis mõnes rootukas kuulda veel laulmas näiteks kõrkja-roolinde, aga need võisid olla Soomest või Karjalast saabunud läbirändajad ning neid meie haudelindudeks märkida pole alust. Augusti esimesel poolel algas punaselg-õgija, hall-kärbsenäpi, salu-lehelinnu, aed-lepalinnu jt. liikide läbiränne. Nende liikide rändepeatust tegevad pesakonnad võivad jätta kohalike isendite mulje ning meelitada LP-koode panema, mida aga ei tohiks enam teha.
Üsna meelevaldne on veel praegugi jätkuvalt pesitsuskindluse koodide panemine neile liikidele, kelle pesitsusaeg on ammu lõppenud. Mais lennuvõimestunud hallvaresed ja hallrästad on hajunud ka ruutudesse ja paikadesse, kus neid tegelikul pesitsusajal arusaadavalt keegi ei märganud. Sama kehtib ka nt väike-lehelinnu, punarinna, põhjatihase, väike-kirjurähni jpt. liikide kohta, keda hajumisajal kohtab laialdaselt – aga sageli väljaspool tõelisi pesitsuspaiku. Ning taaskord meenutame, et ülelendav kulliline, kajakas või tiir ei seostu automaatselt pesitsusbiotoobiga isegi mitte pesitsusperioodil. Niisugustele isenditele pandud "v"-koodide korral peaksid vaatlejad ise selle sobivust tõsiselt kaaluma ning kahtluste korral maha võtma.
Muidugi on kohatud isendeid põhjust registreerida ja PlutoF-isse sisestada ka sügisel, aga nüüd tuleks end säästa pesitsuskindluse koodi kirjutamise vaevast.
Talilinnuatlase uus hooaeg algab juba kolme kuu pärast.
Soovime kõigile atlase kaastöölistele mõnusat sügist ja puhkust koos rändlindudega enne talihooaja algust!
Linnuatlase toimkondatlas@eoy.eewww.eoy.ee/atlas
Projekti "Eesti linnuatlase koostamine" toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.