Eestis on sajandivahetusega võrreldes hinnanguliselt üle kuue miljoni paari vähem haudelinde

 

Artiklit saab lugeda Postimehe portaalist, kuid allpool on ära toodud olulisemad nüansid:

 

* Eesti haudelindude arvukushinnang on sajandivahetusega võrreldes üle kuue miljoni paari väiksem – arvukus on langenud u 17,06 miljonilt 10,91 miljonile paarile, ehk rohkem kui kolmandiku võrra;

 

* metsalindude puhul on hinnangute vahe eriti suur, arvukus on langenud ca 11,66 miljonilt 8 miljonile paarile;

 

* põllulindudel on läinud veel kehvemini – hinnangud näitavad, et pesitsuspaaride arv on kukkunud pea poole võrra: 4,53 miljonilt 2,39 miljonile.

 

 

 

Tähtis on mõista, et lindude jaoks ei loe ainult see, mitu hektarit metsa meil on, vaid oluline on ka metsa vanus ja mitmekesisus. Kui mets muutub intensiivsete raiete tõttu nooremaks ja ühetaolisemaks, võib sealne linnustik vaesuda, ehkki maa jääb kaardil ja statistikas endiselt metsamaaks.

 

Linnusõbralikum põllumajandus eeldab muutusi nii põlluharimises kui ka toetustes. Putukamürke tuleks kasutada vähem: taimekaitse peaks algama ennetusest ja tegeliku tõrjevajaduse hindamisest. Hoida tuleb püsirohumaid, rohtseid põlluservi ning piirkonnale sobivaid maastikuelemente. Samas tuleb meeles pidada, et ühtainsat lahendust kõigile põldudele ei ole: sobivad võtted sõltuvad kohast ja seal pesitsevatest liikidest.

 

Link artiklile: https://arvamus.postimees.ee/8578809/kaarel-vohandu-eestis-on-sajandivahetusega-vorreldes-hinnanguliselt-ule-kuue-miljoni-paari-vahem-haudelinde