Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-post: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195
Töötajate kontaktid
Facebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eestis ja mujal maailmas on inimtegevuse mõju lindudele pigem suurenemas kui kahanemas. Üleüldine linnastumine ja asulate pidev laienemine ühelt poolt ohustab lindude elupaiku, teisalt pakub uusi ökoloogilisi nišše, selgus möödunud nädalal Eesti Ornitoloogiaühingu teaduskonverentsil “Kuidas läheb Eesti lindudel?”.
Kui tavaarusaama kohaselt võiksid lendavatele lindudele ohtu kujutada eelkõige taevasse tungivad klaasseintega kõrghooned, siis ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialisti Kunter Tätte antud ülevaatest selgus, et märkimisväärne hulk linde hukkub või saab vigastada hoopis paarikorruseliste elumajade ja madalamate ärihoonete klaaspindadega kokku põrgates.
“USA-s tehtud uuringud demonstreerivad, et pea pooled kokkupõrgetest toimuvad hoopis ühe- kuni kolmekorruseliste elumajade akendega ja pisut üle poole kuni 11-korruseliste ärihoonete ja 4–11-korruseliste eluhoonete klaaspindadega. See tulemus viitab, et ka meil siin Eestis, kus valdavalt on levinud madalhoonestus, võib eeldada laialdast klaaspindadest tingitud lindude hukkumist. Seda kinnitab ka meie talvise aialinnuvaatluse osalejate seas läbi viidud küsitlus,” resümeeris Kunter Tätte.
Lisaks klaaspindade rohkusele leidub kaasaegses linnaruumis veel varjatud ohte, mida esmapilgul ei pruugita teadvustada. Üheks selliseks on üha kasvav valgusreostus, nagu selgus linnuökoloog Marko Mägi ettekandes viidatud uurimistööst.
“Euroopa linnalindude uuringust selgus, et putuktoiduliste ja omnivooride liigirikkus langeb märgatavalt suurema valgusreostusega paikades,” tõdes Marko Mägi. “Kuigi Eestis on võrreldes muu Euroopaga valgusreostusega lood paremad, on see ka meie väikeses Eestis üha kasvav probleem."
Samas võib linnaruum pakkuda võimalusi liikidele, mida tiheasustusega tavapäraselt ei seostaks. Jaan Grosbergi esitletud kanakulli GPS-telemeetria uuringu tulemused demonstreerisid, et muidu pigem metsas elunevale röövlinnule võib ka kortermajade piirkond sobivaks jahi- ja elupaigaks osutuda.
Seejuures tuleb tõdeda, et elupaikade küsimus on keerulisem, kui pealtnäha paistab – seda ilmestab Eesti kahlajate arvukuse järjepidev langus. Amaranta Adojaani ettekandest selgus, et ainuüksi rannaniitude taastamisest ja hooldamisest ei piisa languse pidurdamiseks, kuna täna on peamiseks väljakutseks hoopis kisklusest tingitud madal pesitsemisedukus.
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu võtab konverentsil esitatu kokku: “Tõsi, mõni liik võib tõesti urbaniseerumisest võita, kuid laiemat pilti vaadates tuleb tõdeda, et Eesti lindude olukorra parandamiseks on vaja ikkagi astuda konkreetseid samme inimtegevuse negatiivsete mõjude piiramiseks või vähemalt leevendamiseks. Enamasti on lahendused ka olemas, kuid probleeme on eelkõige väheses motivatsioonis neid rakendada ning teaduspõhiseid otsuseid teha.”
Teaduskonverentsi “Kuidas läheb Eesti lindudel?” salvestust saab vaadata Eesti Ornitoloogiaühingu YouTube’i kanalil.
Konverents toimus 16. oktoobril Tallinnas Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ja Tallinna linna toetusel.
Täpsem teave:Eva-Liisa OrulaEesti Ornitoloogiaühingu tegevuste koordinaatoreva-liisa.orula@eoy.eeTel 5342 2139
Tallinnas 16. oktoobril toimuvale konverentsile, kus võetakse vaatluse alla Eesti lindude käekäik, saab osalejaks registreerida veel täna ja homme.
Iga tallinlane puutub igapäevaselt kokku kohalike tuvide ja kajakatega, kuid milline on Eesti lindude seisund tegelikult ja kuidas läheb meie sulelistel linnas, metsas ja rannikul? Konverentsil anname ülevaate Eesti lindude käekäigust ja värsketest teadusandmetest, räägime linnalindudest ja neid varitsevatest ohtudest.
Hõbekajaks auto katusel.Foto: Eva-Liisa Orula
Eesti Ornitoloogiaühing korraldab 16. oktoobril Tallinnas teaduskonverentsi "Kuidas läheb Eesti lindudel?", kuhu on oodatud nii spetsialistid kui ka linnuhuvilised.