Talilinnuatlas 2025-2030

Lisaks käimasolevale 3. haudelindude levikuatlasele alustame 1. detsembril ka uue, Eesti 1. talilinnuatlase ehk taliatlase koostamisega. Talilinnuatlase eesmärk on üsna lihtne: koguda andmeid talviste lindude liigilise koosseisu ja leviku kohta Eestis. Talilinnuatlase andmeid koondatakse perioodil 2025/26–2030/31 kolme kuu – detsembri, jaanuari ja veebruari kohta. Talvel esinevaid linde uuritakse sageli vähem kui pesitsevaid ning see teave aitab muu hulgas kaasa nii paiksete kui ka rändliikide kaitsetegevuse edendamisele, seda eriti kiiretes üldistes keskkonnamuutuste tingimustes.

Analoogselt haudelindude levikuatlasele põhineb ka talilinnuatlase andmete kogumine rahvusvahelisel UTM-koordinaatvõrgustikul, mille alusel Eesti territoorium on jagatud 5×5 km ruudustikuks. Andmete kogumine toimub peamiselt elektrooniliselt, tuginedes eElurikkuse andmeportaalile. Atlaseandmete sisestamine toimub platvormi PlutoF või rakenduse PlutoF GO kaudu (loe lähemalt www.eoy.ee/atlas).

Platvormi PlutoF või rakenduse PlutoF GO detailsemad juhendid leiab eoy.ee/atlas/atlase-plutof-juhendid.

Talilinnuatlase puhul ei tuleks märkida pesitsuskindluse koodi, v.a. siis, kui isendi käitumine vastab juba aasta esimestel kuudel haudelindude atlase kriteeriumidele (nt käbilinnud, kakud, kanalised). Lindude tegevust märkivad koodid (p, h, r, ü jne) on samad, mis tavaliselt. Õhust saaki varitsevatele lindudele (nt mere kohal tiirlev merikotkas, kajakad või põllu kohal tiirlev viu) soovitame panna tegevuseks „p“, kuna saagi jahtimine on paiksuse tunnus. Sama kehtib ka näiteks oja või jõe kohal lendava jäälinnu ja vesipapi puhul. Tegevuse kood „ü“ võiks jääda selliste vaatluste jaoks, kus ei ole märgata lendava linnu seost alloleva maastikuga (nt üle lendav kotkas, hallhaigur või kajakas). Õhus häälitseva, kuid ülelendava linnu tunnusega tegevuse puhul tuleks samuti märkida “ü”.

Arvestades talviseid olusid on lindude kaardistamine isegi suurem väljakutse kui pesitsevate lindude puhul. Olenevalt talvest võib maad katta paks lumi ning ligipääs teedest eemal asuvatesse ruutudesse võib olla oluliselt raskendatud või vastupidi – pehmel talvel on tavalisest enam avatud veekogusid, mis vajavad kontrollimist. Talilinnuatlase andmekogumist toetavad lisaks juhuvaatlustele veel mitmed seireprojektid: kesktalvine veelinnuloendus (jaanuar), maismaa talilinnuloendus (2. ja 3. loendus, detsember-jaanuar, veebruar), röövlindude taliloendus (jaanuar). Lisaks toimub jaanuaris ka traditsiooniline talvine aialinnuvaatlus (jaanuar). Täpsemat info leiab eoy.ee (Osale ja vaatle).

Vaata ja loe lisaks: Haruldased talilinnud Eestis (Paal, Tali, 2025).

Linnuatlase toimkond

Kontakt: atlas@eoy.ee